lg 2 alusel määrata rahatrahvi 480 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 Rahatrahvi esimene osa tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb arvesse võtta kas teos esineb tahtlus või oli see toime pandud ettevaatamatusest, kas isik on eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud ning väljakujunenud karistuspraktikat. Kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel ja karistuse valimisel on tuginenud mitmele asjaolule ning seda oma 24.07.2018 otsuses põhistanud. Antud põhistus kirjaliku seisukoha esitamisel muutmist ei vaja ja seega selle kordamine seisukoha esitamisel oleks liigne. Väljakujunenud karistuspraktika kohaselt tulnuks menetlusalusele isikule kohaldada ning määrata Liiklusseadus § 224 lg.2 alusel üksnes põhikaristus rahatrahvi näol ning loobuda oleks tulnud lisakaristuse kohaldamisest. Kohtuvälise menetleja seisukohast on praktiseeritav karistusviis teatud raskete rikkumiste puhul leebe ning isegi puudulik ega vasta
Menetlusaluse isiku, K.V puhul saab arvestada vaid ühte asjaolu, mille abil on võimalik karistust kergendada. Antud asjaolu aga ei oma teo ja selle toimepanemisega mitte mingisugustki seost. Tegemist on üksnes isiku karistustausta puhtusega, mis süü suurust ning teo olulisust arvestades ei oma suurt kaalu määratava karistuse kergendamisel. Isik teo toimepanemisel ning selle järgselt kahetsust, mis vastab otseselt selle määramise mõistele, üles näidanud ei ole. Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleb raskete rikkumiste puhul karistamisel väljuda ette antud raamidest, näidates riigi poolset rangemat hoiakut. Karistus peab osade rikkumiste puhul laienema ning olema nii teo - kui isikupõhine. Karistus peab olema mitmekülgne, selle mõju kaugeleulatuv ja püsiva toimega. Karistuse ulatus peab näitama ja vastama teo raskusele, kus teo toimepanija mõistab rikkumise vastavust karistusele. Karistusega näidatakse õiguskorra kaitsmise aluseid, kus selle tagamiseks on jõutud etappi kus seda saab teha üksnes läbi rangete karistuste ja viisil, kus karistusena on rakendatud mitut võimalikku viisi. Mootorsõiduki juhtimiseks antakse õigus osaleda juhina liikluses neile kes teavad nõudeid ja on kõlbelised seal osalema. Õiguse saamisel kinnitatakse nende sobivus liiklusesse. Raskete rikkumiste korral, kus välistatud on ettevaatamatus, peab eriõiguse äravõtmine karistusena olema reegel, kuna selle omamist on teo toimepanija kuritarvitanud. Tuginedes nimetatule ning võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuväline menetleja seisukohal, et vastuv õetud otsuse tühistamiseks puudub igasugunegi alus. Karistuse määramisel on juhinetud
56 lg.1. ning seega palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus karistuse osas rahuldamata ja otsus muutmata. Rahatrahvi ositi tasumise võimalik kuse osas kohtuväline menetleja takistust ei näe ning on nõus selle rahuldamisega. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega. VTMS § -st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11).
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 224 lg 2 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi) järgi. Isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist faktilisest küljest. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik on andnud ütlusi (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) millest nähtub, et isik tunnistab tegu (tl 15-16). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et K.V andis kohtuvälisele menetlejale ütlusi, kinnitades, et tol päeval 02.07.2018 kui patrull ta peatas oli ta tarvitanud 300 g šampust ja sõitis sellises seisundis autoga. K.V poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis kinnitavad ka järgmised tõendid: - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et lõplikuks mõõtetulemuseks 02.07.2018 kell 23:56 K.V poolt väljahingatavas õhus oli 0,42 mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0054, tunnistuses nr TTRC-18-
lg 4 mõttes, asudes juhtima mootorsõidukit, mil tema organismis võis olla alkoholi ning isik soostudes sellega jätka s sõitmist, kuni oli peatatud politsei poolt. Kaudset tahtlust tõendab faktiline asjaolu, et samal õhtul tarvitas K.V alkoholi (300 g šampust), kuid asus sellele vaatamata juhtima mootorsõidukit hoolimata sellest, et tema organismis võis veel olla alkoholi. Tuginedes keskmiste teadmistega keskmise inimese kogemustele, oleks menetlusalune isik pidanud võimalikuks, et asub juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. K.V on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 224 lg 2). 5 LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõ iduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega keskmine määr on 150 trahviühikut summas 600 eurot.
lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Kohus arvestab, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. See vähendab isiku süü suurust. Isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus lõplikult 0,42 mg/l kohta. LS § 224 lg 2 kohase lt on alkoholisisalduse vahemik väljahingatavas õhus 0,25 –0,74 mg/l kohta, keskmine oleks 0,49 mg/l kohta. Seega, alkoholisisaldus 0,42 mg/l ühes liitris väljahingatavas õhus jääb keskmisest veidi alla poole ja on keskmisest väiksem näit selle sanktsiooni piires. See annab aluse arvata, et isiku süü on pigem keskmisest veidi alla poole. K.V juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Taolist käitumist isiku poolt tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtliku teiste seadusekuulekate isikute suhtes. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus juhi tavapärane reageerimisvõime võimalikele erinevatele olukordadele liikluses on alkoholi tõttu aeglustunud. Alkohol pidurdab inimese reaktsioonivõimet märgatavalt ning selline väärtusliku aja vähendamine liikluses on lubamatu. On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigipoolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.03.2003. otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse rangus väljendabki sanktsiooni suuruses, mis on alates ühest kuni 300 trahviühikuni. Samas ei mõista kohus karistusi lähtudes puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel ja kohtu arvates ei ole lubatud konkreetse isiku karistust põhjendada üksnes ülaltoodud kriminaalpoliitiliste üldargumentidega nii, nagu seda kipub tegema kohtuväline menetleja. Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult K.V süüd teos keskmisest määrast veidi alla poole. Lisaks isiku süüle, tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-26-03 p.5). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt puuduvad K.V kehtivad väärteokaristused. Isikut ei ole varasemalt karistatud. Isik töötab ettevõttes xxx. Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. Käesolevas väärteoasjas ei õigusta K.V oma teguviisi, vastupidi ta tunnistab oma süüd algusest peale, ta ei 6 vaidlusta põhikaristust vaid lisakaristuse määramist. Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune isik on endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatuse. Arvestades menetlusaluse isikut ja fakti, et tegemist on esimese rikkumisega, võib praegu tõdeda, et menetlusaluse isiku puhul on antud rikkumine pigem erand ja tõenäosus, et isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemisega on alla keskmise. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Eeltoodut arvesse võttes, kohus hindab K.V süüd käesolevas asjas alla keskmise ( keskmine määr on 150 trahviühikut summas 600 eurot) ning leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr 200 trahviühikut, so. 800 eurot ehk sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras karistamine on ebaloogiline ja põhjendamatu. Kohtuväline menetleja arvestas isiku süüd, et see on üle keskmise, mis ei ole kohtu arvates millegagi põhjendatud, välja arvatud kriminaalpoliitiliselt, kuid jättis karistuse mõistmisel tähelepanuta süü suurust puudutavaid konkreetseid asjaolusid ja eripreventiivseid, isikut iseloomustavaid faktoreid. Kohus vähendab määratud karistust 80 trahviühiku võrra ning mõistab K.V-le karistuseks rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o summa 480 eurot. Arvestades isiku kaebuses toodud taotlust on põhjendatud lubada tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul. Kohtu hinnangul ei ole isikule lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks põhjendatud. Isikule oli kohaldatud kohtuvälise menetleja poolt põhikaristus ja seda keskmisest määrast kõrgemas määras, summas 8 00 eurot. Maakohus pidas isiku karistamist keskmisest määrast kõrgemas määras põhjendamatuks ning vähendas karistust, mõistes karistuses rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 eurot. Selline karistuse kujutab ennast märkimistväärset väljaminekut isiku rahalistest ressurssidest, isegi, kui isik saab keskmist palka. Arvestades, et isikut ei ole varasemalt karistatud alkoholijoobes juhtimise ega muu raske liiklusalase rikkumise ja üldse millegagi eest karistatud ning isik tunnistab oma süüd ja selgelt taunib oma käitumist, siis avaldab kohtu hinnangul selline karistus isikule mõju ning põhikaristuse eesmärgiga on võimalik täita karistuse eesmärk. Seega ei näe kohus põhjust, miks isiku suhtes tuleks kohaldada lisakaristust - juhtimisõiguse äravõtmist. Seda ei suutnud oma otsuses põhjendada ka kohtuväline menetleja. Lisakaristuse mõistmine on aktuaalne juhul, kui kohtul tekib veendumus, et isikule mõistetava põhikaristusena ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad. Põhiliselt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud näiteks varasemalt samalaadseid või raskemaid väärtegusid toime pannud isiku puhul. Samuti võib lisakaristuse kohaldamine aktualiseeruda väärteo toimepanemise konkreetseid asjaolusid arvestades, näiteks on toime pandud ühe teoga mitu väärtegu, väärteo tulemina on saabunud tagajärg). Kohus ei välista lisakaristuse kohaldamist isiku suhtes, kes ei teadvusta endale liiklusrikkumise lubamatust ega näitagi valmidust käituda liikluses korrektselt. Selge oleks, et selline isik vajaks täiendavat mõjutamist näiteks lisakaristuse kaudu. Menetlusaluse isiku puhul ei esine asjaolusid, mille tõttu võiks kohtul tekkida veendumus, et põhikaristust ei piisa. Kohtupraktikas on lisakaristuse kohaldamise küsimuses väljakujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-59-15), mille kohaselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid 7 rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kohus on arvamusel, et lisakaristuse kohaldamine tuleb kõne alla siis, kui kohus näeb, et ainult põhikaristusest siin enam ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei saa karistuse mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks samalaadsete, samasuuruse süüga tegude puhul. Tulenevalt karistusregistri andmetest, ei ole K.V varasemalt karistatud ei samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ega muude õigusrikkumiste eest. Lisakaristuse kohaldamine antud juhul oleks üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. KOHTU MEETMED K.V kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 24.07.2018 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,18,003480 kuulub rahuldamisele täielikult, ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, põhikaristuse ja lisakaristuse osas; Tühistada Politsei –ja Piirivalvemati 24.07.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003480 järgi ettenähtud väärteos karistuse osas; Mõista K.V karistuseks LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises rahatrahv 120 (saja kahekümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 (neljasada kaheksakümmend) eurot;
lg 2 alusel määrata rahatrahvi 480 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul; Tühistada kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristuse osas, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.