1-13-5543/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5543 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava K.F määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. septembri otsus muutmata. K.F-i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 06.09.2013 otsusega tunnistati K.F süüdi KarS § 22 lg 2-§ 320 lg 1 järgi, mõistes karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati osaliselt mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsusega mõistetud 2 aasta 5 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra ning mõisteti K.F iitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusest arvati maha Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsuse alusel ära kantud karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust. K.F-i ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust.
5. Maakohus mõistis K.F-ilt välja ka menetluskulud, s.o sundraha 480 eurot, ekspertiisitasu 228 eurot ja kaitsjatasu 21 eurot ja 61 senti. Kriminaalmenetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul.
6. Kohtuotsuse peale esitas K.F taotluse, milles palub vähendada kohtukulusid, seoses karistuse kandmisega Tartu Vanglas, kus tal puudub igasugune sissetulek. Ta ei pea loogiliseks, et nõutakse seda, mida ta täita ei suuda. K.F ei pea õiglaseks, et kohtutäitur kasvatab protsente samal ajal kui taotluse esitajal puudub võimalus maksta. K.F soovib ise nõuded tasuda.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aega esitada kirjalikus menetluses seisukohad esitatud taotluse osas kuni
8. oktoobrini. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Käesoleval juhul on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus vaidlustatud süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude osas ja pealkirjastatud kui taotlus. Ringkonnakohus selgitab, et osas, milles süüdistatav vaidlustab temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulusid, kuulub kaebus lahendamisele määruskaebemenetluses. Nimelt sätestab KrMS § 189 lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses).
11. Ringkonnakohus leiab, et K.F-i taotlused menetluskulude osas ei kuulu rahuldamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest. 6.1 Käesoleval juhul on K.F taotlenud kohtukulude vähendamist. Süüdistatav K.F-i määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et menetluskulude täiel määral süüdimõistetu kanda jätmine seaks ohtu tema resotsialiseerumise või käiks talle üle jõu. Kohtuistungil väitis K.F , et ta ei soovi mentetluskulude ajatamist ja soovib hakata pärast vabanemist maksma menetluskulusid (tlk 163). Seega ei ole K.F esitanud põhjendusi, et menetluskulude täiel määral kandmine seaks ohtu tema resotsialiseerimise. Seega puudub alus K.F-i puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks ja K.F-i taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6.2 K.F on nii taotluses kui ka kohtuistungil märkinud, et tal puudub vanglas sissetulek ja rahaliselt teda keegi ei aita (tlk 163). Ringkonnakohus selgitab, et ka vangistuses viibimine, sissetulekute puudumine ja soov mitte maksta täitemenetlusega seonduvaid kulusid, ei anna alust menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Kuivõrd taotluse aluseks olevad asjaolud näitavad, et K.F ei oleks vahendeid ka vähendatud menetluskulusid tasuda, puuduks tal nii või teisiti võimalus täitemenetluse kulusid vältida.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K.F-i rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 2 määruskaebus tuleb jätta Tiit Lõhmus