lg 1 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2013.a Prokurör Arika Almann Süüdistatav V l a d i s l a v X – isikukood: XXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXX; õpib XXX 9.klassis; varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud korduvalt; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.08.2013.a) Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V l a d i s l a v X
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust;
järgi 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 08.-09.08.2013.a, s.o 2 päeva ning kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
X 18 (kaheksateist)kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel kohustused : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) omandada põhiharidus; 3) osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Viru Vangla noorteüksuse juhatajal määrata V. X kriminaalhooldaja.
Samuti kasutas V. X 30.04.2013.a kella 16.40 paiku Tallinnas Gonsiori 8 asuva maja hoovis asuva elektrijaama juures füüsilist vägivalda XXX suhtes, lüües talle korduvalt rusikaga vasakule näo piirkonda ning paaril korral jalaga selja ja pea piirkonda, tekitades seeläbi kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena verevalumid vasaku näopoole ning vasaku kõrva piirkonda ja paremale selja piirkonda. Seega pani V. X toime valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise, s.o
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus V. X süüditunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist 3-kuulise vangistusega;
järgi ning tema karistamist 3-kuulise vangistusega.
Mõistetud karistust ei pöörata
X on kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid, hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, omandama põhihariduse ning osalema sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kuna alaealine ise õpib, sissetulekud puuduvad ning ema ajutiselt ei tööta; samuti anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V. X tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdistatava ja tema pere varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse 4 jõustumisest ning jätab poole sundrahast (240 eurot) riigi kanda, kuna kõigi menetluskulude tasumine ning nende kohene tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.