KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2019. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-2783 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

) § 69 lg 3 ning pani toime väärteo sama seaduse § 224 lg 1 järgi.

1. PPA Lõuna Prefektuuri PPA Lõuna Prefektuuri 29.04.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,19,003538 (tl-d 25-26) karistati A.H

§ 224

lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 240 eurot ning

§ 224lg 3 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. 15.05.
2. a esitas A.H Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 2-4). Kaebuses väidab menetlusalune isik, et ei ole temale etteheidetavat väärtegu toime pannud. Ta võtab omaks küll alkoholi tarvitamise – ta võttis põues olevast lapikpudelist kaks suurt suutäit konjakit –, kuid kinnitab, et tegi seda alles pärast sõitu, kui oli auto ära parkinud ning sellest väljunud. A.H märgib, et politseipatrull ei tabanud teda roolist, vaid tuli tema juurde alles mõne minuti möödudes ning palus alkomeetrisse puhuda. Menetlusalust isikut läbi ei otsitud vms. Oleks seda tehtud, oleks pudel tema põuest ka leitud. A.H selgitab, et kuna ta ise on õigusteadmisteta isik, siis ei osanud ta asja kohta ka mingeid sisulisi seletusi anda, vaid juhindus tõekspidamisest, et kui ei küsita, siis pole midagi vastata. Ametnikega A.H vaielda ei julgenud. Seda enam, et tema asja menetlenud patrull ei tutvustanud talle ka tema õiguseid. Arvestades esile toodud asjaolusid, taotleb A.H Lõuna Prefektuuri 29.04.
3. a otsuse tühistamist.
4. Kohtuväline menetleja esitas kohtule oma seisukoha (tl-d 17-21), milles leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. See on täielikult ennastõigustav ning selles esitatud väited alkoholi tarvitamise kohta alles pärast sõidu lõpetamist ei vasta tõele. Kohtuvälise menetleja arvates annavad videosalvestised piisava selguse, et asjaolud ei saanud kuidagi olla nii, nagu A.H need kaebuses esitas. Väärteoasjas olevast videosalvestisest on selgelt näha, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk peatus ning isik väljus juhi kohalt koheselt, s.o 1-2 sekundit pärast peatumist. Seetõttu saab asuda seisukohale, et autos A.H konjakit ei joonud. Kuna isik asus kohe pärast väljumist sõidukist eemalduma, jääb kohtuvälisele menetlejale pigem mulje, et isik märkas „kõik puhuvad“ operatsiooni ja pigem püüdis vastutust vältida. Samuti väitis A.H, et võttis konjaki põuetaskust. Vastavalt video- ja fotomaterjalile oli isikul seljas kinnine, ilma lukuta pusa, millel teatavasti reeglina põuetaskuid ei ole. Isegi juhul, kui oleks olnud, siis ei oleks konjaki hoiustamine kohas, kust seda kätte saada pole võimalik, eluliselt usutav. On kaheldav, et isik võttis ilma lukuta pusa/jope põuetaskust lapiku konjaki läbi riideeseme kaelaaugu või alumise värvli ja hakkas seda siis jooma. Sellist väidet ei toeta ka ajaline faktor mis lähtub videosalvestiselt. Ühtegi jopet või mõnda muud riideeset, millel reaalselt põuetaskud oleks saanud olla, ei olnud ka sõiduki salongis. 2 Järgmiseks ei pea isiku väide vahetu joomise osas paika ka ilmselt seetõttu, et kohtuvälise menetleja senine kogemus näitab, et kohe pärast joomist indikaatorvahendiga kontrollides oleks tuvastatud joove olnud kindlasti suurem, kui see oli A.H, sest vahetult pärast alkoholi tarvitamist jääb inimese suhu ja neelu paratamatult alkoholi, mis tõstavad indikaatorvahendi näitu. Väite vahetu joomise kohta lükkab ümber ka see, et esmasel kontrollil ja ca 15 minutit hiljem tõendusliku alkomeetriga teostatud kontrollil saadud näidud olid sisuliselt identsed (vastavalt 0,18 mg/l ja 0,17 mg/l). Lisaks ei saa kohtuväline menetleja aru, miks isik, kes töötab taaraautomaatide teenindajana ning kes kaebuses väitis, et liikus tööle, pidi keerama vana ööklubi Atlantis tagusesse parklasse, kus teatavasti taaraautomaati ei ole, ning jõi seejärel konjakit ning suundus hoopis Kaarsilla poole. Nõustuda ei saa ka kaebuse selle osaga, kus heidetakse politseile ette, et viimane ei tutvustanud menetlusalusele isikule tema õigusi. A.H on allkirjastanud oma õigused ja kohustused nii väärteoprotokollil kui ka tõendusliku alkomeetri väljatrükil ja õiguste lehel. Kohtuvälises menetluses kahtlusi isiku õigustega tutvumise osas tõstatatud ei ole. Isik on kohtuvälises menetluses toimepandut tunnistanud. Kohtuvälises menetluses suheldi A.H-ga ning selgitati talle, et otsuse ootamise staadiumis on tegemist kirjaliku menetlusega ning isikul on võimalik otsuse tegemises läbi täiendavate tõendite ja vastulause esitamise kaasa rääkida. Seda õigust on isik ka kasutanud. Eelnevast tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
5. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl-d 3 ja 20). Kohtu seisukoht
6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud A.H kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 8.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi 1 g-s veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või 1 l-s väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem.

§ 224

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki 3 juhtimise eest isiku poolt, kelle 1 l-s väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 mg, karistatakse väärteokorras. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 31.03.

1. a kella 08.41 ajal juhtis A.H Tartu linnas Raatuse ja Narva mnt 1 vahel mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimisnumbriga XXX. Nimetatud asjaolu on üheselt tõendatud nii tunnistaja T.S. ütluste kui ka nende ütlustega riimuva politseiauto pardakaamera salvestusega, mis on väärteoasjale lisatud. Selle asjaolu osas ei ole ka A.H ise vastupidist väitnud. Vaidlust ei ole ka selles, et 31.03.
2. a kella 08.56 ajal, s.o 15 minutit hiljem tegi politseiametnik A.V. tõendusliku alkomeetriga kindlaks, et A.H 1 l-s väljahingatavas õhus oli 0,17 mg alkoholi. Viimast kinnitab üheselt tõendusliku alkomeetri väljatrükk (vt tl-d 37-38). Arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05 mg/l (vt tl-d 37-38), mõõdeti A.H väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,12 mg/l. Kuna tegu oli taadeldud mõõteriistaga (vt tl 34) ning mõõtmist teostanud politseiametnik oli läbinud pädeva mõõtja koolituse (vt tl 35), siis ei ole mõõtmistulemuse õiguses põhjust kahelda ning järelikult tuleb lugeda tõendatuks, et A.H väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,12 mg/l ehk enam kui on

§ 69lg-s 3 sätestatud piirmäär.

Väärteoasja sõlmpunktiks on vaidlus selle üle, kas A.H juhtis nimetatud seisundis ka autot, sest kaebuses toob menetlusalune ise välja selle, et sõidu ajal oli ta kaine ning et nimetatud mõõtmistulemuse andis alkohol, mida ta oli tarvitanud alles pärast sõiduki peatamist. Tuleb möönda, et 31.03.

1. a aset leidnud sündmus oli mõnevõrra komplitseeritud, kuna politseiauto pardakaamera salvestusest on näha, et A.H suunas oma sõiduki politseipatrulli vaatevälja jõudes lähimasse parklasse ega olnud mingi aja vältel nende poolt selgesti jälgitav. Samas leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et A.H väited alkoholi pärastisele tarvitamisele ei rajane tegelikele asjaoludele ning on seega alusetult ennast õigustavad. Kohtu selline hinnang on põhjendatav samade argumentidega, mida kohtuväline menetleja on põhjalikult ja ammendavalt välja toonud oma kirjalikus seisukohas (vt tl-d17-21). Kuna kohtuväline menetleja argumentatsioon on leidnud refereerimist ka käesoleva kohtuotsuse kirjeldava osa p-s 4, ei pea kohus seetõttu vajalikuks seda üle korrata, vaid märgib üksnes, et kohtu jaoks on sellega kahtlusteta tõendatud, et A.H ei joonud alkoholi pärast sõiduki peatamist, vaid siiski enne rooli istumist, ja seega juhtis ta väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 31.03.
2. a kell 08.41 mootorsõidukit seisundis, millises ta seda

§ 69lg 3 kohaselt teha ei oleks tohtinud.

Järelikult on A.H tegevuses tõendamist leidnud

§ 224

lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle 1

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,10–0,24 mg. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab 4 seda. Kohus on seisukohal, et A.H käitumine – liiklusjärelevalvet teostava politseiametnikku nähes lähimasse parklasse keeramine, kohene sõidukist väljumine ning sellest kiiresti kõige otsemat trajektoori pidi eemaldumine – viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik pidas võimalikuks ja möönis, et tema organismis on mootorsõiduki juhtimiseks lubamatul määral alkoholi. Järelikult subjektiivsest küljest pani A.H rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut A.H tuleb toimepandu eest karistada. 9.

§ 224

lg-s 1 ette nähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

§ 224

lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) 3 kuust kuni 9 kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, ning 2) 3 kuust kuni 12 kuuni, kui isikut on varem

§s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja karistas A.H rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 240 eurot. Lisakaristusena võeti menetlusaluselt isikult 3 kuuks ära juhtimisõigus. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku A.H tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud, sest ehkki väärteoprotokollis on A.H toimunu üle omakäeliselt kahetsust väljendanud (vt tl 27), näitab sellele järgnenud menetlus ning oma süü eitama hakkamine seda, et A.H oma tegu siiski ei kahetse. Samas tuleb A.H süü suuruse määratlemisel arvestada ka sellega, et alkoholisisaldus tema organismis oli väga väike, ületades napilt seadusega keelatud taseme, samuti sellega, et tegu toimus laupäeva, s.o nädalavahetuse hommikul, kui liikluskoormus teedel teaduspärast ei ole märkimisväärselt suur. Eelnev on kohtu hinnangul märk sellest, et A.H-st lähtuv potentsiaalne oht ei olnud tavapärasega võrreldes oluliselt suurem. Ülalmainitut arvestades leiab kohus, et A.H süü oli keskmisest mõnevõrra väiksem. Mis puutub karistuse eripreventiivsesse mõjusse, siis nähtub karistusregistri väljatrükist (tl-d 33), et A.H pani oma teo toime ajal, mil tal oli juba kaks kehtivat karistust, sh ka kriminaalkorras mõistetud karistus mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega eripreventiivses mõttes peab A.H-le käesolevalt mõistetav karistus olema selline, mis paneks teda oma tegude üle enam järele mõtlema ning mõjutaks teda muutma oma mitteõiguskuulekaid hoiakuid ning liikluskäitumist. Lisaks on kohus seisukohal, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb A.H poolt toime pandud üleastumisse suhtuda ülima rangusega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi 5 piirmäära ületades on väga levinud ja samas ohtlik rikkumine ning seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei saa sallida. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud A.H karistada rahatrahviga, mis ületab sanktsiooni keskmist, nagu kohtuväline menetleja ka toiminud on. Põhjendatud on A.H-le ka lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse 3 kuuks äravõtmise näol. Kohus märgib, et juhtimisõiguse äravõtmisel on dualistlik iseloom: sel ei ole üksnes süüd heastav ülesanne, vaid ka ühiskonna turvalisust tagav funktsioon. Seega tuleb taolise iseloomuga karistuse kohaldamine kõne alla eelkõige olukorras, kus rahatrahv või arest ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, st ta võib suure tõenäosusega panna toime samalaadseid rikkumisi. Nagu eespool leidis märkimist, on menetlusalune isik varemgi samalaadseid rikkumisi toime pannud, kusjuures need rikkumised leidsid koos käsitletava teoga aset ühe aasta jooksul. Seega oli käesoleva rikkumise näol tegu mitte pelgalt juhu-, vaid siiski harjumussüüteoga. A.H on liikluses käitunud suurt ohtu tekitavalt ning selline käitumine on olnud temale tavapärane. Järelikult võib ta ühiskonnale jätkuvalt ohtlik olla. Rahatrahv ning isegi tingimisi vangistuse mõistmine, mida A.H-le on kohaldatud varasematel kordadel, ei ole ilmselgelt mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on toiminud õigesti, kui ta on kohaldanud A.H-le ka lisakaristust ning võtnud talt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Arvestades preventiivseid kaalutusi, ei ole juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ülemäärane, vaid pigem võrdlemisi leebe karistus. 10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A.H kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Peet Teidearu Kohtunik 6