Väärteoasi nr 4-19-141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
(3)TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras 23.02.2017 väärteoasjas nr 249017000319 M.U-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Rahatrahvi tasumine võimaldati osade kaupa, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 23.08.
- Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 11.03.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 02.01.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 10.01.2019 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 160 eurot asendamine arestiga. Kohtuistungil 31.01.2019 selgitas M.U, et ta ei ole saanud ühtegi kirja, mis kohustaks teda midagi maksma. Talle teadaolevalt on kohtutäitur Janek Pool teinud tema sissetulekust kinnipidamisi. Lisaks käesolevale rahatrahvile on tasumata veel üks rahatrahv. Varem oli tema pension väiksem, nüüd suurem. Üldkasulikku tööd ta väidetavalt teha ei saa, aresti kanda ei tahaks. Kolme kuuga on ta võimeline rahatrahvi tasuma. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et anda M.U-le võimalus rahatrahvi tasumiseks. Kohus määras, et rahatrahv tuleb tasuda 4 kuu jooksul, iga kuu 40 eurot. Trahvi tasumise tähtaeg on 31.05.
- Kohus palus 28.08.2019 kohtuvälisel menetlejal kontrollida, kui palju on M.U rahatrahvi tasunud. Selgus, et süüdlane on 10.06.2019 tasunud 4,53 eurot ja 08.07.2019 veel 28 eurot ning 07.08.2019 29,94 eurot. Tasumata rahatrahvi jääk on 97,53 eurot. Kohtuistungil 29.08.2019 selgitas M.U, et tal ei olnud võimalust kogu rahatrahvi tasuda. Rahatrahvi asendamisel on ta valmis üldkasulikku tööd tegema. Tal on invaliidsus seoses jalaga, kuid vaatamata sellele on ta võimeline füüsilist tööd tegema. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § 69 sätestatud korras. M.U ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul suutnud tasuda talle karistuseks määratud rahatrahvi. Tasumata on 160 eurost veel 97,53 eurot. Korra on kohus süüdlase soovil rahatrahvi tasumise tähtaega pikendanud, kuid M.U ei asunud ka siis karistust nõuetekohaselt täitma. Süüdlase sissetulekut ja rahalisi kohustusi arvesse võttes, ei ole rahatrahvi tasumine reaalne ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus M.U-le määratud rahatrahvi teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna süüdlane on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, peab kohus võimalikuks tulenevalt KarS § 69 lg 1 asendada arest üldkasuliku tööga. Süüdlase sõnul on tal terviseprobleeme, kuid need ei takista tal üldkasuliku töö tegemist. M.U on rahatrahvist tasumata 97,53 eurot, s.o 24 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 3 päeva aresti, millele omakorda vastab 5 tundi üldkasulikku tööd, sest üldkasulikku tööd ei määrata vähem kui viis tundi. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb M.U olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. /allkirjastatud digitaalselt/ 2