2, § 201 lg. 2, § 223 lg. 1 järgi. I.S ; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; töökoht: X; elukoht: xxx; varasemalt kriminaal – ja väärteokorras karistatud; väärteoasjas kinni peetud 22.06.2019.a kell 08:52. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja T. R. 1. Süüdi tunnistada I.S Liiklusseaduse (
) § 224 lg. 2; § 223 lg . 1; § 201 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ja juhindudes KarS § 63 lg.-st 1 karistada teda
S § 68 lg . 2 alusel lugeda I.S-ile mõistetud aresti kandmise alguseks tema kinnipidamine, s.o 22.06.2019.a kell 08:
) § 90 lg. 1 p. 1, 3;
1;
1 ning Liiklusseadus § 69 lg. 3 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
2;
1 ning
2 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on tegu tõendatud menetlusaluse isiku I.S ülekuulamise protokolliga, liiklusvahendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll i ning selle väljatrükiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, juhtimiselt kõrvaldamise otsus ega ning tunnistaja ütlustega. Toimunud kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik I.S temale süüks arvatud väärtegusid täielikult ning selgitas, et on nüüdseks arestimajas olles aru saanud, et selline tegevus on absurdne, millega ta hakkama sai. Alkohol pole lahendus. Kahetseb siiralt tehtud tegu. Vastates kohtuvälise menetleja esindajale selgitas I.S, et alkohol on tema käitumises süüdi ning suitsu järgi tanklasse oleks ta võinud ka jala minna, mitte autoga. I.S selgitas, et tol päeval, kui tegu juhtus, hakkasid nad sõpradega õlut jooma ja siis tuli mõte minna suitsu ostma. Minevikus ta juba kord jättis joomise maha, aga siis murdus jälle. Edaspidi käitub teisiti ja annab autovõtmed oma naisele. I.S möönis, et juhiload jäid tal kunagi tegemata. 22.06.2019.a kui õnnetus juhtus, tundis ta tegelikult, et on joogine. I.S selgitas, et sündmuskohal olles tulid vasakult poolt autod ja ta mõtles, et laseb need läbi. Tema ees oli veel paar autot ja sama mootorrattur, kes järsku seisis ja pidurdas. Tema (I.S) ei jõudnud aga pidurdada, mistõttu sõitis mootorratturile otsa. Alkohol oli selle kõige tegur. Viimase sõna korras märkis I.S, et tahab alkoholist lahti saada, tahab selles osas muutusi teha. Auto on tal pangalaenuga võetud ja mõeldud pere jaoks, aga ta on ise süüdi, et alkoholi tarvitas. Isegi kaks päeva arestikambris viibimine oli talle jube. Need kõik olid lollid teod. Tahab võimalusel teha ühiskondlikku tööd, kasvõi maksimaalselt määratud ajas. Sõidukit palus I.S mitte konfiskeerida, kuna see on eluks vajalik ja soovib selle naise nimele kirjutada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et I.S-ile etteheidetud väärteod on tõendamist leidnud ning subjektiivsest küljest iseloomustab neid tahtlus. Isik teadis, et on tarvitanud alkoholi, mille tagajärjel tema reaalne taju oli häiritud ning seetõttu ta ei suutnud olla ohutu. Tema tegevuse tagajärjel tekkis ka liiklusõnnetus. I.S-ile ette heidetud tegevust saab pidada enamohtlikuks ja sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Peatudes isiku Karistusregistril tõi kohtuväline menetleja välja, et viimati karistati I.S
1 järgi ligi 5 kuud tagasi. Kolmandal korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest nähakse juba ette kriminaalvastutus, seega lahutab I.S tegevust kriminaalkaristusest vaid väike samm. Menetleja soovib seda ennetada, mistõttu on ainuõige selliste tegude eest, mida väärteoprotokollis I.S-ile ette heidetakse, karistada isikut arestiga. Kokku on tuvastatud kolm õigusrikkumist, mistõttu tuleb juhinduda KarS § -st 63 lg2 st 1 ning karistada isikut
1 põhiselt. Menetleja leidis, et arvesse tuleb võtta küll I.S siirast kahetsust, kuid tema süüd saab siiski pidada keskmiseks. Kohtuväline menetleja palus I.S karistada 15-päevase arestiga, seda alates 22.06.2019.a kella 08.52-st, mil isik kinni peeti. Aresti palus menetleja määrata kandmisele koheselt. Kohtuväline menetleja palus konfiskeerida ka I.S-ile kuuluva sõiduki Chrysler Grand Voyageri reg. nr. XXX, esitades selle kohta põhistatud taotluse kohtule kirjalikult (tl 31), mille kandis kohtuistungil ette. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb antud juhtumi puhul kohaldada konfiskeerimist, kuna eelnev karistus samalaadse teo (
Isik on uute ja ohtlike süütegude toimepanemisega jätkanud, mis on ühiskonnas objektiivselt lubamatud. Menetleja hinnangul tuleb arvestada I.S jätkuvat hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse, samuti liikluskorda tervikuna, aga ka vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi. Seetõttu on sõiduki konfiskeerimine igati põhjendatud, mis on kooskõlas ka asjakohase Riigikohtu praktikaga. Harju Maakohtus 24.06.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik I.S , et kaitsja osavõttu ta väärteoasja arutamise juurde ei soovi, samuti ei soovi ta kohtuistungi protokolli koostamist. Kohtuistung helisalvestati, helisalvestis asub Kohtute infosüsteemis (4-19-3471). Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus kogu väärteotoimiku materjalid, millega menetlusalune isik kohtuvälise menetleja vahendusel eelnevalt enne kohtuistungit tutvus (tl 129) ning mis hõlmab endast kohtualluvusse saatmise määrust, väärteoprotokolli, tunnistaja B. S. ülekuulamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabeliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõenduslikku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrükki, taatlustunnistust, õiguste ja kohustuste selgitamist I.S-ile, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (22.06.2019.a), sõidukite hoiukohta teisaldamise akte (mootorratas BMW reg. nr.xxx sõiduk Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX), eelnimetatud liiklusvahendite vaatlusprotokolle, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koos ID-kaardi koopiaga, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet, liiklusõnnetuse teatist, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (14.01.2019.a), Karistusregistri väljavõtet, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet, isiku kinnipidamise protokolli ning allkirju toimikuga tutvumise koha. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, leiab, et I.S süü
2,
1 ning
2 järgi on tõendamist leidnud, nimelt selles, et I.S juhtis xxx juures (xxx) mootorsõidukit Chrysler Grand Voyageri reg. nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Samuti on tõendatud, et I.S juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Tõendamist on kohtu hi nnangul leidnud ka fakt, et I.S , juhtides mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et I.S rikkus
1 p. 1, 3;
1;
1 ning Liiklusseadus § 69 lg. 3 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
2,
1 ning
2 järgi. I.S ei ole toimepandud tegusid eitanud, vastupidi – väärtegusid täielikult tunnistanud ning ka siirast 3 kahetsust avaldanud. Kohtuistungil andis I.S oma tegevusele vastavasisulised selgitused, miks ta rooli istus, kuigi tundis, et on joogine ning miks selline teguviis õigustust ei oma. I.S möönis, et tal puuduvad juhiload ning oma tegevusega põhjustas ta kokkuvõttes liiklusõnnetuse. Nii selgitas I.S, et tol päeval kui tegu juhtus, hakkasid nad sõpradega õlut jooma ja ühel hetkel tuli mõte minna suitsu ostma. Ta tundis tegelikult, et on joobes. Sündmuskohal olles eoprotokollis kajastatud) tulid vasakult poolt autod ja ta mõtles, et laseb need läbi. Tema ees oli veel paar autot ja mootorrattur, kes järsku pidurdas. I.S ise pidurdada ei jõudnud , mistõttu sõitis otsa eesolevale mootorrattale. I.S tunnistas, et alkohol oli selle kõige tegur. Kuigi kohtuistungil avaldati kogu väärteoasja materjal, möönab kohus, et tõenduslikku väärtust omavad sellest vaid osad tõendid, mille kohus ka järgnevalt välja toob. I.S-ile etteheidetud tegevus (milline on fikseeritud väärteoprotokollis nr AB1564222, tl 2) on lisaks tema enda poolt antud ütlustele tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos skeemi ja fototabeliga (tl 4-11), milles on fikseeritud liiklusõnnetuse asjaolud xxx22.06.2019.a kella 08:53 ajal, fotografeeritud on liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid (mootorratast BMW F800R reg. nr. xxx ning sõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX), mis visuaalsel vaatlusel haakuvad liiklusõnnetuse teatises toodud asjaoludega (tl 24) ning liiklusvahendi vaatlusprotokollis fikseerituga (tl 19-20). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle fototabelist nähtub, et mootorrattal BMW F800R reg. nr. XXX on kahjustatud tagaosa ja vasak külg ning juht A. K. on toimetatud PERH-i. Sõidukil Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX on kahjustatud esiosa. Seega kinnitab nimetatud tõend menetlusaluse isiku ütlusi osas, mis puudutab mootorratturile tagant otsa sõitmist. Asjaolu, et I.S oli sõiduki juhtimise hetkel joobes, nähtub indikaatorvahendi kasutamise ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja selle väljatrükist (tl 12-13), mille kohaselt esinesid isikul joobeseisundile viitavad tunnused (suurenenud pupillid ja silmade punetus, kerged koordinatsioonihäired). Tõendusliku alkomeetriga fikseeriti alkomeetri lõplikuks mõõtetulemuseks 0,48 mg/l. Puudub vaidlus selles, et alkomeeter oli taadeldud ning mille kohta avaldas kohus ka vastavasisulise taatlustunnistuse (tl 14). Käesolevas väärteoasjas on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 22.06.2019.a (tl 16), millega on I.S 22.06.2019.a sõiduki Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX juhtimiselt kõrvaldatud seoses alkoholijoobe tunnuste ilmnemisega ning seoses asjaoluga, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Antud väärteoasjas on koost atud ka liiklusõnnetuses osalenud sõidukite hoiukohta teisaldamise aktid (tl 17-18), millistest nähtuvalt on mootorratas BMW F800R reg. nr. XXX ning sõiduk Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX toimetatud 22.06.2019.a xxx asuvasse parklasse, kuna viimase sõidukijuht ei omanud juhilube ning oli alkoholijoobes. Mootorratta BMW F800R reg. nr. XXX juht A. K. aga toimetati haiglasse. Asjaolu, et I.S ei oma kehtivat juhiluba, kuid on sõiduki Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX omanik, nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetest (tl 23, tl 27). Väärtegude toimepanemise fakti I.S poolt tõendab lisaks eeltoodud teabele isiku kinnipidamise protokoll (tl 28), millest nähtub, et menetlusalune isik on kinni peetud 22.06.2019.a kell 08:52 aadressil xxx, s.o kohas, kus toimus liiklusõnnetus. Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus ka tunnistaja B. S.e (tl 3) ning menetlusaluse isiku I.S ülekuulamise protokollid (tl 21), kuid kohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohtu praktikas (RK nr 3-1-1-55-15, p. 6) jagatud seisukoha järgi on tunnistaja ütluste avaldamine VTMS § 99 lg. 8 alusel lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt ka RK otsust väärteoasjas nr 3-1-1-55-10, p. 15). Seega arvestades asjaolu, et tunnistajat B. S. käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus kohtusse ei kutsutud, teda vahetult kohtuistungil üle ei kuulatud, jätab kohus B. S.e ütlused tõendite 4 kogumist välja ning I.S poolt toime pandud väärtegude tõendamiseseme asjaolude hindamisel ning tema süüküsimuse lahendamisel arvesse ei võta. Samuti ei saa tulenevalt Riigikohtu praktikast arvestada tõendina menetlusaluse isiku poolt 23.06.2019.a antud ütlusi, kuna I.S jagas toimunu kohta selgitusi vahetult kohtuistungil ning kohtul tema ütluste usaldusväärsuses kahtlusi ei tekkinud. Siiski, juba eelloetletud tõenditega on tuvastamist leidnud, et I.S juhtis xxxjuures (xxx) mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Samuti juhtis I.S mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Tõendamist leidis ka fakt, et I.S , juhtides mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile. Kohus sellekohast teavet ka eelnevalt analüüsis ning tõi välja konkreetsed tõendid, mis toetavad kogumis väärtegude toimepanemise fakte ning tõendavad süütegude (
2;
1 ning
2) objektiivseid külgi. Kohus märgib, et
1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
1 aga näeb ette, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee – ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
3 põhiselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
1 p. 1, 3 sätestatu kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse (
) §-le 91.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ning mille lõike 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Lõike 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
1 alusel m ootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettev aatamatusest tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
aga näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades ja mille lõike 2 alusel m ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 5 KarS § 16 sätestab tahtluse vormid ning mille kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda ning alusel paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS §-st 15 lg.-st 3 tuleneb, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg. 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida ning alusel hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Võttes arvesse, et I.S on varasemalt
1 järgi karistatud (04.02.2019.a), isik kõrvaldati tol hetkel mootorsõiduki juhtimiselt (tl 25), kehtivad juhiload I.S puuduvad, saab asuda seisukohale, et menetlusalune isik on
2 sätestatud süüteo toime pannud kavatsetult. Ka tema enda ütlustest nähtub, et sõidukit juhtima asudes oli ta igati teadlik vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisest, kuid vaatamata sellele, otsustas ta sihikindlalt sõidukit juhtima asuda, mida ilmestab tema enda poolt antud selgitus „soov minna suitsu ostma“ kaugusel). Siinkohal ei saa rääkida leebemast tahtluse vormist kui seda on kavatsetus. Samale seisukohale saab kohtu arvates asuda ka
2 koosseisu subjektiivse külje sisustamisel. I.S ise kinnitas kohtuistungil, et oli joogine, kuid vaatamata sellele läks ta suitsu ostma, seda mitte jalgsi minnes, vaid kasutades sõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX. Liiklusnõuete rikkumi ne, millega I.S tekitas varalise kahju ja tervisekahjustuse A. K.ile, s.o
lg.-s 1 sätestatud tegu on kohtu hinnangul toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis – oma hooletu käitumisega tekitas ta varalise kahju ja kerge tervisekahjustuse A. K.ile. Menetlusalune isik küll ei teadnud ega näinud ette, et põhjustab liiklusõnnetuse, kuid oma tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks seda pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul I.S süü
2,
1 ning
2 järgi on tõendamist leidnud eelpool käsitletud tõenditega ning tema teod on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, I.S on täisealine, süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS: KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja esindaja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas väärteoasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuväline menetleja taotles I.S-ile karistuseks 15 päeva aresti. toimepandud väärtegude eest mõista 6 Tõsi, kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-99-06, p. 15.1). Eeskätt arvestab kohus karistuse mõistmisel iseloomustava asjaoluna Karistusregistri teatist (tl 1 26), millest nähtuvalt on I.S kaks kehtivat väärteokaristust – NPALS § 15 lg. 1 ning
1 järgi. Mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata. Väärib tähelepanu, et Liiklusseaduses sätestatud teo eest, s.o
1 järgi karistati teda viimati 04.02.2019.a, mis tähendab, et käesoleva väärteoasja aluseks olevat tegu ja sellest eelnevat samalaadset tegu lahutab vaid ca 5 kuud. Veelgi enam, on I.S tegevus muutunud raskemaks – ta on toime pannud lisaks korduvale mootorsõiduki juhtimisele ilma juhtimisõiguseta isiku poolt ka joobes juhtimise ning põhjustanud liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja tervisekahjustus A. K.ile. Saab nentida, et I.S tuvastatud joove ei olnud väike, vaid küllaltki märkimisväärne. Kohtu hinnangul sellisele käitumisele hinnangut andes ning arvestades isiku eelnevat elukäiku, ei ole rahatrahvi kui kergema karistusliigiga karistuse eesmärgid saavutatavad, mis päädib antud juhtumi puhul aresti kohaldamisega. KarS § 48 alusel võib kohus väärteo eest karistuseks mõista aresti kuni 30 päeva. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-5813, p. 7). NA. kohus eelnevalt välja tõi, näeb
2 ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks.
2 näeb aga ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni Arvestades karistuse keskmäära kohaldamise põhimõtet, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et selliselt oleks võimalik I.S-ile kohaldada aresti 15 päeva. Kohtuistungil aga avaldas I.S puhtsüdamlikku kahetsust. Seega isiku poolt väljendatud kahetsus, mida kohus saaks karistuse kergendamisel arvesse võtta, peab olema siiras, samuti kajastuma isiku hoiakus. Sellekohast seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr. 3-1-1-18-14 p. 11. Antud juhul kohus veendus, et I.S kahetsus oli siiras ja avaldatud puhtsüdamlikult, mistõttu leiab kohus, et karistust aresti näol saab kohaldada madalamas määras, kui seda taotles kohtuvälise menetleja esindaja. Tuleb märkida, et isikut ei ole varasemalt arestiga karistatud, mis samuti kohtu hinnangul ei tingi selle keskmääras kohaldamist. Arvestada tuleb sedagi, et kuna otsusega konfiskeeritakse I.S sõiduk Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX, tuleb ka seda pidada materiaalses mõttes karistuseks ning hinnata õigusjärelmeid kogumis. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et karistuse eesmärgid on I.S puhul saavutatavad 10-päevase arestiga, mille kestus peaks avaldama mõju tema varasemale käitumisele, muutma tema väärtushinnanguid, panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise ning panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel tuleb vaieldamatult lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning ühiskonna põhiväärtustest ja nendes kehtivatest õigushüvede vahetust kaitsest. Eeltoodud motiividel ei pea kohus põhjendatuks I.S-ile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna kohtu hinnangul see karistuse eesmärke ei saavutaks. Tuleb rõhutada, et
2 ja
2 sätestatud teod on toime pandud kavatsetusega, mistõttu juba isiku süü suurust lähtuvalt ei oleks see kohtu hinnangul põhjendatud ja eesmärgipärane. Menetlusalusel isikul oli võimalik ette näha, millised järelmid antud tegude tagajärjel kaasnevad, kuid vaatamata sellele otsustas ta mootorsõidukit juhtida – ilma juhtimisõiguseta, joobe seisundis ja põhjustades seeläbi liiklusõnnetuse. Sellise käitumisahela toimepanemise eest tuleb isikul ka vastutada. Kuna kohtuistungil I.S väitis, et juba kaks päeva arestimajas viibimine , siis kohus märgib, et eripreventiivselt aitabki aresti kandmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted. Aresti kandes peab isik mõistma, kui oluline on enne mootorsõiduki juhtimist omandada vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning millised tagajärjed toob endaga kaasa joobes juhtimine kui enim liikluskultuuris taunitav süütegu. Selliste tagajärgede eest vastutamine ei saa ega tohigi olla isikule meeldiv. Tavakodanikule peab säilima üldpreventiivset eesmärki arvestades teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldataksegi liiklusest, mille abil suurendatakse teiste liiklejate turvatunnet. Seega, eeltoodud motiividel tunnistab kohus I.S süüdi
S § 63 lg.st 1 karistuse) karistab teda
S § 68 lg. 2 alusel loeb kohus I.S-ile mõistetud aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise, s.o 22.06.2019.a kell 08:52. KONFISKEERIMINE: Kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja taotluse süüteo toimepanemisel kasutatud vahendi konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 sätete alusel. Kohus leiab, et antud taotlus kuulub rahuldamisele. Karistusregistrist nähtuvalt pani I.S viimati
1 sätestatud teo toime ligi 5 kuud tagasi, s.o 04.02.2019.a. Käesoleval juhul on tema teod muutunud oluliselt raskemaks. I.S on toime pannud joobes juhtimise, põhjustanud liiklusõnnetuse ja seejuures juhtinud mootorsõidukit selleks vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et vaid üks samm lahutab I.S kriminaalkaristusest KarS § 4231 kohaselt ning veelgi raskema joobe puhul järgneks kriminaalvastutus KarS § 424 sätestatud teo toimepanemise eest. Nii eelnev kui käesolevad teod on toime pandud sama sõiduauto, s.o Chrysler Grand Voyageriga (reg. nr. XXX). Riigikohus on selgitanud (RK 3-1-1-88-15, p. 10), et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus lugenud ka sõiduautot, märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, millest järeldub, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend (vt RK 3-1-1-37-07, p. 16). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on aga põhjendatud juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka 8 tulevikus (RK 3-1-1-78-13, p. 8). Seega tuleb kohtul esitada tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta. NA. kohus eelnevalt märkis, on I.S viimati
1 sätestatud teo eest karistatud ligi 5 kuud tagasi, enne käesolevaid väärtegusid, s.o 04.02.2019.a. Nüüdseks on tema teod muutunud raskemaks, seda oluliselt. Kohtuistungil isik avaldas küll siirast kahetsust ja kohus võttis seda arvesse karistuse mõistmisel, kuid see ei tähenda veel konfiskeerimisotsustuse langetamisel seda, et kohus ei pea I.S liikluses ohtlikuks. Vastupidi – ühiskond ja avalikkus taunib selliseid süütegusid, mida I.S-ile ette heidetakse. Antud juhul ei toonud menetlusaluse isiku teod kaasa küll enimrasket tagajärge – A. K. pääses kergemate vigastustega ning I.S ise vigastada ei saanud, kuid asjakohane on kohtuvälise menetleja kriitika, et riik peab ennetama võimalikke veel raskemaid tagajärgi, mis sellised süüteod kaasa võivad tuua. Tõsi, riigikohus on andud juhise, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast samalaadsetest süütegudest hoiduma (3-1-1-37-07, p. 23). I.S on aga isikuks, kellele seadusandja ei võimalda leebemaid meetmeid kohaldada – isikul puudub juhtimisõigus, mis välistab võimaluse lisakaristuse kohaldamiseks. I.S küll nentis kohtuistungil, et juhiload on tal jäänud tegemata ning vajalik oleks need siiski ära teha ja alkoholijoomise on ta üritanud lõpetada, kuid sellised väited ei veena kohut, et isik ka tegelikkuses vastavasisulised positiivsed sammud astub. Tegemist on noore inimesega, kellel kohtule teadaolevalt puuduvad igasugused takistused autokooli minemiseks , sõidu – ja liiklusteooria eksami sooritamiseks ning vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseks. Ka alkoholitarvitamise osas märgib kohus, et ainuüksi tõdemusest ei piisa, et „alkohol on kõige tegur“, vaid sellest loobumiseks/selle piiramiseks tuleb astuda tõsikindlaid samme – minna ravile või pöörduda vastava eriala spetsialisti poole. Kohus ei veendunud, et I.S oleks ka tegelikkuses tõsine tahe astuda samme paranemise suunas, et edaspidi vältida analoogsete olukordade tekkimist. Sellest johtuvalt esineb risk, mis ei ole millegagi minimaliseeritud, et I.S võib asuda taaskord mootorsõidukit juhtima ning teha seda joobeseisundis. Siinkohal saab iseloomustavaks asjaoluks pidada teadmist, et karistusregistri kohaselt on I.S karistatud ka NPALS § 151 lg. 1 järgi, mis ei ole küll konfiskeerimisotsusega otseselt seotud, kuid annab tunnistust sellele, et erinevad meelemürgid ei ole talle võõrad ning koostoimes suurendavad retsidiivsusriski uute süütegude toimepanemiseks. Sellest lähtuvalt, vältimaks veel raskemaid tagajärgi, mis nii sõiduki juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimine endaga kaasa võivad tuua, on sõiduauto konfiskeerimine selle valguses kohtu hinnangul igati põhjendatud. Kohus tõdeb, et I.S võib sõiduauto olla eluks vajalik (ka pere jaoks), kuid selline teadmine oli tal olemas ka enne seda, kui ta otsustas Chrysler Grand Voyageri 22.06.2019.a juhtima asuda, paraku teadmine sõiduauto vajalikkusest tema tegevust ei takistanud. Ühiskonna õiglus-, ohu- ja turvatunne on sedavõrd kaalukamad, kui isiku õiguste riivamine tema omandis olevale sõiduautole. Seega, vältimaks uute samalaadsete, aga veel raskemate süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub ainuisikuliselt I.S-ile , tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto Chrysler Grand Voyager (reg. nr. XXX) KarS § 83 lg. 1 põhiselt konfiskeerida, mis läheb selle järgselt riigi omandisse. 9 Kohus juhindub Karistusseadustiku (KarS) §-st 48, Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §dest 83 p. 1 ja 2, 107, 108-110. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.