lg 2 p 4, 5, 7, 8; § 423 lg 1; § 183 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Prokurör Marika Reintop Süüdistatav Z.R : XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht: puudub, elukoht: andmed puuduvad, Põhja Prefektuuri andmetel viibib Vene Föderatsioonis. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.04.2008 kuni 02.05.2008 ja 13.10.2008 kuni 15.10.2008, so kokku 6 päeva, elukohast lahkumise keeld Harju Maakohtu 27.11.2009 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks ja valitud tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 20.10.1995 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahv 4500 krooni; 2. Tallinna Linnakohtu 25.02.1998 otsusega KrK § 2101 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 3 aastase katseajaga; 3. Tallinna Linnakohtu 09.10.2003 otsusega KrK § 2102 lg 2 p 4;
lg 2 p 4; § 209 lg 2 p 1; § 346 lg § 349 järgi vangistus 2 aastat 5 kuud ja rahaline karistus 2500 krooni; 4. Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1 ja § 202 lg 1 järgi vangistus 3 aastat 1
Ärakandmata karistus 2 aastat 3 kuud 7 päeva. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 3 aastat, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 4. Z.R süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 5, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (k U) kuud. 5. Z.R süüdi tunnistada § 183 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 6.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista kuritegude kogumis karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.R ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (k U) kuud. 8.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.04.2008 kuni 02.05.2008 ja 13.10.2008 kuni 15.10.2008., so 6 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 9.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Z.R ´ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 2 (kaks) aasta 3 (kolm) kuu ja 7 (seitse) päeva võrra ning mõista Z.R ´ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 1 (üks) päev.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Samuti tema, olles 09.10.2003.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 4 alusel ning olles seega
toimetas grupis koos N.N-iga (süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.04.2010 otsusega) Tallinnast Pärnusse Tallinn-Pärnu reisibussiga edasiandmise eesmärgil 6,39 grammi pulbrilist ainet, milles sisaldus 1,03 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millise koguse puhul on tegemist, tulenevalt "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse" § 13 lg 3le väikese kogusega ja milline aine kuulub Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 kohaselt - narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning milline koguse leiti Jevgeni 3 Z.R-i ja N.N-i kinnipidamisel 30.04.2008 kella 20.30 ajal Pärnu linnas Pikal tänaval kesklinna bussipeatuses N.N-i vesti vasakpoolsest põuetaskust. Seega Z.R , narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemisega, kui see on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise, pani toime
Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna, ajavahemikul 31.07.2008-07.08.2008 grupis koos Sergei Makarov´iga, kellele käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistust esitatud (süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.07.2009 otsusega), võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis Eesti Maaülikoolile kuuluvasse katlaruumi aadressil Harku, Instituudi 11, lõhkudes uksehinged ning varastas avalikult Eesti Maaülikoolile kuuluva vara: 164 malmvarrast väärtusega 250 krooni tükk, kokku 41000 krooni; 6 malmplaati väärtusega 70 krooni tükk, kokku 420 krooni; 6 malmust väärtusega 70 krooni tükk, kokku 420 krooni, kokku vara väärtusega 41 840 krooni. Samuti tema, varem vargusi toime pannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 11.10.2008.a kella 00.00 ja 01.30 vahel varastas grupis koos S.M-i ja F.E-ga (S.M ja F.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.04.2010 otsusega), aadressil Tallinn, Kodu 1 kõrvalhoonest 2 diiselpuhurit Master 29kw koguhinnaga 26 400 krooni, diiselpuhuri Master 44kw hinnaga 16 400 krooni, plaadilõikuri hinnaga 1300 krooni, 2 segudrelli koguhinnaga 4000 krooni, 4 pikendusjuhet koguhinnaga 2800 krooni, värvipüstoli hinnaga 3600 krooni, voolujaotaja hinnaga 1750 krooni, kasti plaatimistarvikutega koguhinnaga 5000 krooni ja piikdrelli Makita hinnaga 5000 krooni, tekitades vargusega kokku kahju 66 250 krooni. Seega Z.R, varem vargusi toimepannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud, avalikult, grupis, sissetungimisega, pani toime
Kohtuistungile süüdistatav Z.R ei ilmunud. Süüdistatav on Harju Maakohtu 27.11.2009 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks ning Harju Maakohtu 27.11.2009 määrusega on tema suhtes kohtueelsel menetlusel valitud tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine. Põhja Prefektuuri andmetel on Z.R-i elukoha XXX korteri omanik Z.R-i asjad korterist välja tõstnud ning Z.R selles korteris ei ela. Politsei andmetel on Z.R lahkunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Kohus leiab, et taolised andmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatav Z.R on asunud kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest, hoidudes kohtusse ilmumisest kõrvale ja viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire. Seetõttu peab kohus võimalikuks kriminaalasja arutada KrMS § 269 lg 1 p 2 korras süüdistatava osavõtuta, kuivõrd lühimenetluses vaadatakse kriminaalasi läbi kriminaaltoimiku materjalide alusel ja selline menetluskord on süüdistatavale soodsaim menetlusliik, mistõttu ei rikuta ka süüdistatava õigusi. Z.R ´i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Episood 01.12.2005 01.12.2005 koostatud liiklusõnnetuse aktist nr 2699 koos skeemiga nähtub, et 01.12.2005 kell 15:41 Tallinna ringtee 6 km-l kaotas sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX juhitavuse, rullus katusele teelt välja veega täidetud kraavi. Sõidukit juhtis Z.R . Kaassõitja VV hukkus. (kd I t/l 2) 4 01.12.2005 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaatluse all Tallinna Ringtee 6 km. Vaatlus viidi läbi pimedal ajal, nähtavus oli halb, kunstlik valgustus puudus. Sõidutee asfaltbetoon kattega oli märg, ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Narva mnt poole suunduv sõidusuund on 4,5 meetri laiune, mis piirneb 0.6 m asfalteeritud teeäärega, mis omakorda piirneb kr Uase pinnasega (kaetud lumega) 3,2 meetrise teepeenraga. Kilomeetripostist asus sõiduauto BMW 320i 79,4 m kaugusel, sõidutee äärest 2,2 m kaugusel. Sõiduauto tagaosa oli kraavis, mis oli vett täis. Esimene külgiibisemisjälg oli 18,2 meetri pikkune ja lõppes sõiduauto BMW parema esinurga all ning algas sõiduauto parempoolsest esinurgast 17,5 meetri kaugusel, vastassuunas vaadatuna Tallinn-Narva mnt poole, vasakpoolsest sõiduteeäärest. Teine külglibisemisjälg oli 25,9 meetri pikkune ja lõppes sõiduauto BMW taganurgaga kohakuti, mis oli sõiduauto parempoolsest esinurgast mõõdetuna 1,7 meetri kaugusel Tallinn-Narva mnt suunas vaadatuna, kallaku keskel. Teine külglibisemisjälg algas sõiduauto BMW 320i parempoolsest esinurgast 22,6 meetri kauguselt vasakpoolsest sõiduteeäärest. Kolmas külglibisemisjälg oli 19,3 meetri pikkune ja lõppes samuti teekallaku keskosas ning algas 26,7 meetri kauguselt sõiduauto BMW 320i parempoolsest esinurgast, vasakpoolsest teeäärest. Neljas külglibisemisjälg oli 25,1 meetri pikkune ja lõppes teekallaku keskosas ning algas BMW 320i parempoolsest esinurgast 30,0 meetri kaugusel Tallinn-Narva mnt suunas vaadatuna, vasakpoolsest teeäärest. Enne sõiduauto BMW 320i reg. märgiga XXX teelt väljasõitu sõitis sõiduauto Tallinn-Narva mnt poolt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt suunas. (kd I t/l 3-5) 01.12.2005 kell 15:41 Harjumaal, Rae vallas, Tallinna Ringtee 6-ndal kilomeetril toimunud liiklusõnnetuse fototabelist nähtuvalt 01.12.2005 sõiduauto BMW 320i sõitis maanteekraavi, mille tagajärjel hukkus inimene ning sõiduauto sai oluliselt kahjustada. (kd I t/l 6-14) 01.12.2005 koostatud liiklusvahendi s/a BMW 320i vaatlusprotokollist nähtuvalt seoses liiklusõnnetusega teostatud ülevaatusega tuvastati, et vigastatud on esipõrkeraud, kapott, esiklaas, tagapõrkeraud, vasakpoolne tagatiib, tagauks, vasakpoolne esiuks, ukse klaas, tahavaate peegel, vasakpoolne esitiib, parempoolne esitiib. Rooliseadme ja pidurisüsteemi seisukorda ei olnud võimalik kontrollida seoses süüteluku võtme puudumisega. Jalgpidur avaldas vajutamisel survet. Käsipidur tegi tõmbamisel 5 lõksu. Kummide seisukord vastas tehnonõuetele. (kd I t/l 15-16) 01.12.2005 koostatud tunnistaja Vladimir T ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt sõitis ta 01.12.2005 kella 15:30-15:40 ajal Lagedi tee rajoonis ning nägi vastassuunas kraavis sõidukit BMW. Kraav oli vett täis ja auto lebas katuse peal vees. Kohale sõitis kraanaauto, kes aitas auto ratastele tõmmata. Autos oli 4 inimest, lõid klaasid kirvega katki, võtsid kolm inimest autost välja, neljandat inimest nad ei saanud kätte. Hiljem võtsid päästjad neljanda inimese välja. Mees, kelle kiirabi ära viis, oli roolis, üks tütarlaps oli ees, teine taga paremal ning hukkunu istus taga vasakul.(kd I t/l 23-25) 01.12.2005 koostatud tunnistaja Irina G ülekuulamisprotokolli kohaselt sõitis ta Lasnamäelt Jürisse, istus ees juhi kõrval. Juht oli väsinud ja pühkis silmi. Ta ei tea kas tee oli libe või jäi juht magama. Auto sattus vastassuunavööndisse, pärast keeras auto tagumise osa ette ja nad sattusid vette. Tunnistaja oli teadvusel, karjus ning püüdis autos aknaid puruks lüüa. (kd I t/l 26-28) 01.12.2005 ja 15.04.2008 koostatud tunnistaja Aleksandr L ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.12.2005 sõitis ta Männikult Muugale, kusagil umbes kell 15.30-15.40 nägi Lagedil kraavis vees katusele keeratud BMW-d. Liiklusõnnetus oli vahetult enne toimunud, sest tunnistaja nägi üles tõusvat aurupilve. Tunnistaja üritas džiibiga autot ümber keerata, mis aga ei õnnestunud. Nad peatasid mööduva kraana, mis tõstis auto ratastele. Aitasid inimesed autost välja ning lõhkusid auto juhiakna, et juhti välja aidata. Taga istunud noormeest nad välja aidata ei julgenud. №ormees oli peaga esiistme all, ebaloomulikus asendis, teadvuseta. Ülestõstmise ajal oli roolis meesterahvas, ees paremal tütarlaps, taga paremal tütarlaps, hukkunu oli taga vasakul. (kd I t/l 32-34, 57-59) 5 01.12.2005 koostatud tunnistaja Epp U´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistaja sõitis avarii teinud auto taga. Peterburi mnt ringteel keerasid nad talle ette, oleksid peaaegu otsa sõitnud, vingerdasid tugevalt. Tunnistaja järeldas, et nad on purjus ning hoidis suuremat pikivahet. Esmalt tundus, et nad sõidavad paremale poole kraavi, seejärel tegid järsu pöörde ning sõitsid vastassuunas kraavi üle katuse vette. Möödujad tõmbasid auto veest välja. Tunnistaja helistas hädaabisse. (kd I t/l 35-36) 01.12.2005 ja 25.04.2008 koostatud tunnistaja Silja T ülekuulamisprotokolli kohaselt istus ta autos tagaistmel. Sõitsid Lasnamäelt Jüri poole. Autot juhtis Z.R , ees juhiistme kõrval istus Irina, Vitali istus taga keskel. Kõik olid turvavööta. Hiljem antud ütluste kohaselt tunnistajal oli turvavöö. Auto hakkas teel vibama paremale ja vasakule, ilmselt libeduse tõttu. Nad oleksid äärepealt vastutulevale autole otsa sõitnud. Järsku keeras auto viltu ja nad sõitsid teelt välja. Auto oli katuse peal ning hakkas kiiresti täituma veega. Kõik olid teadvusel ja hakkasid appi karjuma. Tunnistaja tegi turvavöö lahti ning keeras end ümber, nii et jalad puudutasid katust. Enne seda kui neid ümber pöörati oli neil 10 - 20 cm hingamise ruumi. Kõik olid kained. Kiirus oli lubatud piires. (kd I t/l 37, 7072) 02.12.2005 koostatud surnu kohtuarstlik ekspertiisi akti nr 1007 eksperdiarvamusest nähtuvalt VV´i surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus uppumise tagajärjel vees, mida tõestavad roosad väheväljendunud koolnulaigud, vedelik põhiluu-urkes, kopsude suured mõõtmed (äge kopsupuhitus), vedeliku allaneelamine makku, histoloogilisel uuringul uppumisele sobilik kopsuleid; lämbusele viitav üldine lahanguleid - tume vedel veri veresoontes ja südameõõntes, siseelundite äge venoosne liigveresus, põrna väheveresus, verevalumid kõõlustanul ja kopsukelmel (Rasskazovi-Lukomski laigud), äge peaaju liigveresus ja turse (aju mass 1550g). Kohtukeemilisel uuringul kod. VV laiba verest ja uriinist leiti amfetamiini ja 3,4-metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, Ecstasy). Kohtukeemilisel uuringul laiba verest etüülalkoholi ei leitud. Värsked nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja -kriimustused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik et liiklusõnnetuse käigus ekspertiisimääruses näidatud ajal 01.12.2005.a. ja viisil. Ei saa välistada, et värske nahamarrastus vasaku õla ülemisel pinnal võis olla tekitatud kinnitatud turvavöö toimel. Imendumisfaasis nahaalune verevalum vasakul küünarnukil võis olla saadud tömbi vägivalla toimel mõned päevad enne surma löögist kõva tömpi esemega või kukkumisest vastu samalaadset pinda. Kõik punktis ülesloetud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Surm võis saabuda ekspertiisimääruses näidatud ajal s.o. 01.12.2005. (kd I t/l 42-48) 08.04.2008 koostatud kannatanu OÜ Afeniks esindaja ülekuulamisprotokolli kohaselt kuulub sõiduauto BMW320I reg. nr. XXX nende firmale OÜ Afeniks. Rentisid nimetatud sõiduki Z.R-ile . Enne õnnetust umbes kolmnädalat ei maksnud Z.R enam rendi eest. Avariilise auto said nad politseist tagasi osad auto osad müüsid maha (summas 3000 krooni), osad detailid panid teistele autodele ja osad läksid metallikogumisse. Auto maksumus oli ligi 50 000 krooni. (kd I t/l 53-55) 23.04.2008 koostatud kahtlustatava Z.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 01.12.2005 lõuna ajal pidid koos Silja T , Irina G ja VV iga sõitma Jürisse. Sõiduautot BMW 320i reg märgiga XXX juhtis tema, tema kõrval istus Irina O , kes oli turvavööga kinnitatud; taga istusid Silja, Vitali istus Irina selja taga, nemad turvavööga kinnitatud ei olnud. Ta ei mäleta, et oleks neil käskinud turvavöö kinnitada. Rentis selle auto OÜ-st Afeniks umbes üks kuu enne liiklusõnnetust. Sõites mööda Tallinna Ringteed tundus talle, et teekate oli kaetud musta jääga ning sellest tulenevalt sõitis 60-70 km/h, sõidutee oli sirge. Mõlemas sõidusuunas üks sõidurada. Peale sillalt laskumist sattus parempoolne esiratas sõidurajal olevasse auku ja autot hakkas tõmbama paremale, et sõidurajale jääda, keeras rooli vasakule, keeras rooli vist liiga palju, sest auto hakkas parempoolset külge ette võtma. Vajutas pidureid ja auto tegi kaks piruetti ning ta kaotas kontrolli auto üle. Auto tegi paar korda täispöörde ümber oma telje ja paiskus seejärel vasakule poole kraavi ning rullus veel ka üle katuse. Auto maandus kraavis, mis oli kaetud jääga hiljem selgus, et oli vett täis ning auto oli katuse peal. Autos teadvust ei kaotanud ning vabastas ennast ise 6 turvavööst. Järsku hakkas jää lõhenema ja auto hakkas vajuma vette. Autos olid esialgu kõik teadvusel. Ta pööras ennast autos ringi ning toetus jalgadega katuse peale. Vabastas ka Irina turvavööst ning ta seisis ka katuse peal. Silja sai samuti ennast ümber keerata, Vitali oli teadvusel ning kuna vesi tuli autosse ja auto oli natuke kaldus vahetas ta Siljaga kohad ära, kuna Silja oli kasvult väga lühike. Mõni minut hiljem tõmbas keegi nad kaldale ning pealtnägijad aitasid ta autost välja ja viisid autost eemale. Talle, tundus, et Vitali oli sellel hetkel, kui ta välja aidati veel elus, ta rääkis temaga, kuid ta ei mäleta, kas ta talle ka vastas. Kui Vitali kätte saadi, siis oli ta juba surnud. Enne liiklusõnnetust ta alkoholi ega narkootilisi aineid tarbinud ei olnud. Arvab, et liiklusõnnetus juhtus, kuna oli väsinud ja ei suutnud olukorraga toime tulla. Kahetseb juhtunut väga. (kd I t/l 64-67) 28.04.2008 koostatud kannatanu Maria C ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.12.2005 tuli nende juurde koju noormees nimega Jevgeni ning teatas, et 01.12.2005 toimus liiklusõnnetus, auto sõitis kraavi, vajus vee alla ning autos olnud kannatanu poeg VV uppus. Kannatanul mingeid nõudmisi Jevgeni suhtes pole. (kd I t/l 80-82) Episood 30.04.2008 30.04.2008 koostatud Z.R-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Z.R kinni seoses kahtlustusega
Nimelt kahtlustatakse, et 2008 märtsik U Z.R andis mitmel korral ebaseaduslikult Vladimir Brankov´ile narkootilist ainet amfetamiini suures koguses. Samuti 30.04.2008 kella 20:30 ajal Pärnu linnas Kesklinna bussipeatuses kinni Z.R ja N.N . N.N-i taskust leiti sigarettipakk, mille sees oli 7 minigrip kilekotti roosa pulbrilise ainega kogukaaluga ca 9 grammi. (kd II t/l 3-5) 02.05.2008 koostatud kahtlustatava Z.R ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt Vova tegeles narkootilise aine amfetamiini müügiga. Ajavahemikul 2008 veebruarist kuni märtsini sai ta tema käest narkootilist ainet amfetamiini enda tarbeks 1-2 grammi kaupa umbes viiel korral. Vova sai amfetamiini mingi Olga-nimelise naise käest. Pärast seda, kui märtsikuu lõpus läks Olga kinni, hakkas Vova helistama. Kui oli võimalik siis ta ostis enda tuttavate käest amfetamiini neile kahe peale 2-3 grammi. 2008a. aprillikuu alguses helistas talle Vova ja ütles, et tema juurde tulevad tema tuttavad Pärnust, kes tahavad võtta amfetamiini ja kas tal on võimalik saada kuskilt amfetamiini. Koos läksid Sirbi tänavale, kus said kokku ühe Aljona-nimelise naisterahvaga. Vova andis tema kätte Pärnu inimeste käest saadud raha, tema andis Aljonale enda raha 500 krooni, kuna tahtis ka võtta enda jaoks 3 grammi. Aljona andis Vova'le minigrip kilekoti, kui palju selles oli ta ei tea. Vova pani talle eraldi kilekotti sisse silma järgi 3 grammi, midagi võttis endale ja ülejäänud andis oma tuttavatele. Tema tuttav tahtis endale autot osta, sai teada, et Mihhaili tuttav müüb oma autot Pärnus. Läksid Pärnusse autot vaatama. Enne helistas talle Mihhail Pärnust ja küsis tema käest, kas ta saab võtta kaasa paar grammi amfetamiini. Ta uuris Vitali käest, kas ta amfetamiini Pärnusse kaasa võtta saab. Vitali võttis seda kaasa. Kui nad kella 18.30 paiku jõudsid Tallinna bussijaama, siis andis talle Vitali ühe minigrip kilekoti, mille sees oli ca 1 grammi amfetamiini. Seal WC-s tarvitas pool sellest ära, ülejäänud andis Vitalile. Kui nad Pärnust läksid bussist välja peeti nad politseinike poolt kinni. (kd II t/l 49-51) 30.09.2008 koostatud kahtlustatava Z.R ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jääb varem antud ütluste juurde ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (kd II t/l 53-54) 30.04.2008 ja 30.09.2008 koostatud kahtlustatava N.N-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 28.04.2008.a ostis ta enda tarbeks Igor Drobin´i käest l0g amfetamiini, kuna on ise amfetamiini tarvitaja. Tahtis osta endale autot. 30.04.2008.a tuli Jevgeni tema juurde ja ütles, et lähevad Pärnusse kuna tal tuttavad pakuvad autot müüa. Küsis veel, et kas tal on ka amfetamiini? Vastas, et midagi on jah ja selle peale ta ütles, et ta võtaks selle kaasa, et inimesed Pärnus tahavad ka. Jutt oli, et inimesed tahavad Pärnust vähemalt 5g ja kui on siis isegi rohkem. Ta küll ei tahtnud minna kuna oli haige aga lõpuks oli nõus ja võttis 7 endaga kaasa kogu amfetamiini, mis tal oli ja pani selle koguse enda vesti vasakpoolsesse taskusse. Sõitsid Pärnusse, kus neid võeti politsei poolt kinni. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (kd II t/l 55-56,57-58, 60-61) 30.04.2008 koostatud kahtlustatavana N.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti N.N kinni seoses kahtlustusega
Nimelt peeti 30.04.2008 kella 20:30 ajal Pärnu linnas Kesklinna bussipeatuses kinni Z.R ja N.N. N.N-i taskust leiti sigarettipakk, mille sees oli 7 minigrip kilekotti roosa pulbrilise ainega kogukaaluga ca 9 grammi. (kd II t/l 6-7) 27.05.2008 koostatud ekspertiisiaktis nr. AN-599-08/2349 eksperdiarvamusest nähtuvalt ekspertiisiks esitatud roosaka värvusega pulber massiga kokku 6,39 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinisulfaadi sisaldus 22 %, seega oli pulbris 1,03 g amfetamiini. (kd II t/l 10-11) 02.05.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks 30.04.2008 N.N-i kinnipidamise käigus leitud 7 minigrip kilekotti roosaka värvi pulbrilise ainega. Kilepakendid mõõtmetega 6,7 x 4,0 cm olid osaliselt täidetud roosakat värvi pulbrilise ainega kogukaaluga ca 9 grammi.(kd II t/l 8) Episood 31.07-07.08.2008 22.08.2008 ja 07.08.2008 koostatud kannatanu Eesti Maaülikool esindaja JS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.08.2008 läks JS juhuslikult vana katlamaja juurde, mis praegu ei tööta ning avastas, et katlamaja tabalukk oli lõhutud. Katlamajja oli pargitud kaks sõidukit. Üks oli sõiduauto Honda reg. nr. 970AUE. Teine auto oli sinist värvi. Sinisest autost tuli määrdunud riietega noormees, kes küsis, kas katlamaja töötab? Sõiduautodes oli katelde sisu. Kannatanu sai aru, et tegu on varastega ja hakkas helistama politseisse. Peale seda ähvardati teda ning mõlemad noormehed istusid autosse ja sõitsid suure kiirusega minema. 14.08.2008 varastati instituudi katlamajast Harku Kateldes, Kiviõli 80, katelde uksed 6 tk maksumusega 420 kr, katlatalad 6 tk maksumusega 420 kr ja malmribid 164 tk kogumaksumusega 41000 EEK kogukaaluga 1836 kg. Sellega vargusega tekitati kahju kokku 41840 EEK. Ajavahemikul 11.06.2008 kuni 12.06.2008 murti sisse instituudi loomageneetika hoonesse aadressil Karikakra 7, Harku, akende ja uste lõhkumise teel ja varastati valamusegisti, elektrijuhtmeid, pistikuid, konditsioneer maksumusega 4366 krooni. Kahtlustatav Sergei Makarov tagastas katlamajast varastatud malmi 14.08.2008 ja 16.08.2008, kogumaksumusega 41840 EEK. Katelde taastamiseks kulus 3200 EEK. Seoses vargusega Eesti Maaülikool esitab tsiviilhagi 28066 krooni ulatuses. Ühtlasi palub hüvitada neile varastatud metalli otsimisega seotud kulud kokku summas 630 krooni. Seoses vargusega esitab JS tsiviilhagi 890 krooni. (kd III t/l 3-6, 1216) 07.08.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks vana katlamaja hoone asukohaga Instituudi 11, Harku alevik. Hoonel olid kahepoolsed metallväravad, mis olid lukustatavad keti ja tabalukuga. Värava luku kinnituskoht oli lõhutud. Väravast 4 m kaugusel olid auto rehvi jälg. Katlamajas oli viis kütte kattelt, millest kahel esimesel puudusid uksed, kolmandal katlal puudus alumine uks ja neljandal katlal ülemine uks. Töökojauks oli kinnises asendis, uksel ja lukul olid murdmisjäljed. Uksest 1,5 m kaugusel oli maas spordikott, mille sees olid mitmesugused metallist esemed. (kd III t/l 17-25) 12.08.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kannatanu esindaja JS ära pildil nr 3 oleva isiku, kelle tegevusele 07.08.2008 kannatanu esindaja peale sattus ning nende ärasõitu püüdis takistada ühte väravat kinni hoides, kokkupuude väravaga võis autole jätta jälje. Samuti nägi ta sama isikut 31.07.2008 kella 17:00 paiku Loomageneetika hoone juures sõidukiga reg.nr 786 AUE ning käskis isikul võõralt territooriumilt lahkuda. Äratundmiseks esitati pildil nr 3 Sergei Makarov.(kd III t/l 26-28) 14.08.2008 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud Sergei Makarov´i ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et sõitis mitu korda osutatud katlaruumi ning võttis sealt malmvardaid, -plaate ja -uksi, 8 kokku tuli umbes 164 varrast, 6 ust ja 6 plaati. Viimane kord sõitis sinna 07.08.2008 oma autoga Honda Civic, r/n XXX, koos Z.R-iga . Tal oli auto Nissan Primera. Võtsid umbes 1300 kg malmi. Jevgeni autosse panid umbes 800 kg ja tema omasse umbes 400 kg. Kui olid juba kõik autosse laadinud, astus nende juurde meesterahvas, nähes neil metalli, palus metall maha laadida ning hakkas helistama politseile. Nad istusid kiiresti autosse ja sõitsid minema. Kõik korrad viis malmi Männiku tänaval asuvasse Metaltrend metalliostupunkti. Iga kord esitas sinna oma dokumendid ning raha kanti tema tuttava arvele. Kokku võttes sai malmi eest umbes 6000 krooni. Metallikokkuostu Valentin ütles talle, et Z.R käis 07.08.2008 autoga Nissan ning andis 2400 krooni eest malmi ära. Z.R oli seal temaga ainult üks kord. Hoone oli mahajäetud. Kahetseb tehtut. (kd III t/l 84-89) 04.09.2008 koostatud kahtlustatava Sergei Makarov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib ta varem antud ütlusi muuta. Nimelt peale ärasõitmist, pidasid politseinikud Jevgeni kinni ning ta jäi temast maha. Õhtul ja järgmisel päeval said nad taas kokku. Viisid koos malmi kokkuostupunkti. Raha kanti juhututtavate arvele, maksis selle eest 500 krooni. Ise sai 800kg malmi eest 2400 krooni. Z.R ei käinud ilma temata metalli ära andmas. Jevgenile ta raha ei andnud. Võib-olla ta ei saanudki aru, et vargust toime pani, sest ta ütles talle vaid, et on vaja aidata metall ühest kohast ära võtta ja kokkuostupunkti viia. (kd III t/l 90-93) 25.08.2008 koostatud kahtlustatava Z.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 07.08.2008 kohtus ta Sergei Makaroviga, kes tegi ettepaneku minna mahajäetud hoonesse, sealt malmi võtta, see metallikokkuostupunkti viia ning raha pooleks jagada. Kui nad sinna jõudsid olid kõik avatud. Nad panid rohkem metalli tema autosse. Siis tuli mingi meesterahvas, kes rääkis Sergeiga. Millest nad omavahel rääkisid ta ei kuulnud, kuna istus autos. Sergei sõitis minema ja tema sõitis talle järgi. Politsei pidas ta tagasiteel kinni. Hiljem helistas ta Sergeile, kes oli oma garaažis ning ta ütles, et tooks metalli tema garaaži, sest kokkuostupunkt oli juba kinni. Järgmisel hommikul viisid metalli kokkuostupunkti. Laadisid metalli maha. Tema läks poodi ja Sergei jäi kokkuostu punkti. Ta pidi talle pool rahast andma aga ta ei helistanud. Alguses ta ei arvanud, et paneb vargust toime, sest hoone oli mahajäetud aga kui nägi seda meesterahvast, taipas, et see oli valvur ning see hoone siiski kuulus kellelegi. (kd III t/l 94-99) 05.09.2008 koostatud tunnistaja Valentin Š ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.08.2008 sõitis nende kokkuostupunkti Sergei Makarov, kes tõi 600 kg malmi, arvenumbri lubas tuua järgmisel päeval. Järgmisel päeval tõi ta veel 1200 kg malmi. Kahe koorma eest oli ta talle võlgu 6000 krooni. Ta palus maksta sulas, kuid tunnistaja polnud nõus. Lubas hiljem arvelduskonto numbri tuua. Mõne päeva pärast tuli sinna meesterahvas, kes ütles, et malm on tema oma. Tunnistaja tegi ettepaneku malm ära viia aga meesterahvas vastas, et see kes varastas, see toogu ka tagasi. Seejärel ilmus jälle S. Makarov ja viis kogu malmi ära. Raha ta talle üle ei kandnud. (kd III tl 100-106) 15.08.2008 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt 15.08.2008 sõitis uurimisgrupp koos kahtlustatava Sergei Makarov´iga Metsa tänavale, Harku valda, kus Sergei Makarov osutas hoonele, kus ta pani toime elektrikaablite, segisti ja konditsioneeri varguse. Kahtlustatav osutas puule, mille abil ta territooriumile ronis ja klaasita aknaraamile, mille kaudu ta ruumi tungis. Samuti näitas kahtlustatav, kus ta elektrikaablit lõikas, võttis segisti ja konditsioneeri osa. Seejärel sõideti katlahoonesse, kus ta koos Jevgeniga malmi varastas. Väljudes osutas kahtlustatav hoonele, kus vargus toimepandi. Hoonesse ei sisenetud, kuna sissepääs oli suletud. (kd III t/l 108-123) Episood 11.10.2008 11.10.2008, 13.10.2008 ja 15.10.2008 koostatud kannatanu ET & LR Viimistlused esindaja Renee L´e ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.10.2008 kella 12:30 paiku avastas Rene L, et kõrvalhoone tagant aed on maas. Lukustamata kõrvalhoonest oli varastatud tööriistu kogumaksumusega 66500 krooni. Tööriistad kuulusid firmale ET & LR Viimistlused. 13.10.2008 teatas kannatanu esindajale tuttav, et üks noormees, kes elab 9 arvatavasti aadressil XXX, Tallinn, pakkus talle müüa sarnaseid tööriistu. 15.10.2008 tagastati kannatanu esindajale enamus tööriistu v.a 2 pikendusjuhet. ET &LR Viimistlused esitab tsiviilhagi 1400 krooni.(kd IV t/l 2-5; 6-8; 9-10) 11.10.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks sündmuskohaks aadressil Kodu tn 1 asuv kõrvalhoone. Krunt oli piiratud võrkaiaga. Kõrvalhoone katusealuse juures on võrkaed kahe meetri ulatuses eemaldatud. Kõrvalhoone snepperlukk oli lukustamata. Kõrvalhoones olid rehvid, puitmaterjal ja tööriistad. (kd IV t/l 12-16) 13.10.2008 koostatud läbiotsimisprotokolli ja fototabeli kohaselt 13.10.2008 andis Z.R aadressil XXX, Tallinn, korterist vabatahtlikult välja järgmised tööriistad: Makita löökdrell koos kohvriga, plaadilõikur, värvipüstol, pappkarbis plaadilõikaja, spordikoti erinevate tööriistadega (2 värvipüstolit, makomeetrid, gaasipõleti, pakendis kiilrihm, rauasaag, kõrvaklapid, prožektor). (kd IV t/l 18-21) 14.10.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks aadressilt Tallinn, XXX kaasa võetud tööriistad: värviprits Wagner, plaadilõikur ja puurvasar. (kd IV t/l 22-31) 13.10.2008 koostatud kahtlustatava Z.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.10.2008 helistas talle Sergei, kes pakkus talle tööriistu. Nad said kokku Asula tänaval, Sergeiga oli kaasas veel üks noormees. Nad jõudsid kokkuleppele, et Jevgeni aitab tööriistu maha müüa, piikvasara ostis Jevgeni 500 krooni eest, plaadilõikaja 400 krooni eest ning teiste asjade müügi pidid kokku leppima järgmisel päeval. Sergei andis talle veel mõned tööriistad kaasa ja nad pidid helistama järgmisel päeval. 13.10.2008 tuli tema juurde koju politsei ning võttis nimetatud tööriistad kaasa. Z.R neid asju ei varastanud, samuti ei teadnud ta midagi nende päritolust. (kd IV t/l 32-34, 37-39) 14.10.2008 ja 01.07.2009 koostatud Z.R´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 11.10.2008 kell 04:00 paiku sai ta kokku Asula tänaval Jüriga, kes oli koos sõbra Sergeiga. Läksid Herne tänavale ehitust vaatama. Territooriumile sisenesid väravast kolmekesi. Hoovi tagaosas oli traataed katki, vaatasid ka teisele territooriumile, kus oli kuur ning mille sees olid tööriistad. Viisid asjad Herne tänaval asuva teise renoveeritava maja juurde, kus keegi pani tööriistad auto peale ning viis autoga Asula tänavale. Peale seda läksid kõik kolmekesi ka Asula tänavale, kuhu oli toodud juba varastatud tööriistad. Võttis osa tööriistu sealt kaasa ning läks koju Luha tänavale. Varguse panid toime, sest raha oli vaja. Kahetseb tehtut. (kd IV t/l 67-70, 90-91) 13.10.2008 koostatud kahtlustatava Z.R-i ütluste ja olustiku seostamise protokollist ning fototabelist nähtuvalt 13.10.2008 sõitis uurimisgrupp koos kahtlustatava Z.R-iga Asula tn 7 maja juurde, kus maja teisel korrusel, Z.R ´i näidatud kohas oli 3 Master puhurit, must kast punaste käepidemetega, 2 pikendusjuhet ja 2 segumikserit. (kd IV t/l 40-43) 15.10.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks aadressilt Tallinn, Asula 7 kaasavõetud tööriistad: 2 segudrelli, 2 pikendusjuhet, tööstusvoolu jagaja, 3 diiselpuhurit, kast plaatimistarvikutega. (kd IV t/l 44-64) 14.10.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kahtlustatav Z.R ära pildil nr 2 oleva isiku, kes on üks nendest kellega ta varastas tööriistu aadressil Kodu 1, Tallinn. Äratundmiseks esitati pildil nr 2 S.M . Samuti tundis kahtlustatav Z.R ära temale esitatud fototabelil ära Sergei, kes on teine kellega ta varastas tööriistu aadressil Kodu 1, Tallinn. Äratundmiseks esitati pildil nr 1 F.E. (kd IV t/l 71-78) 14.10.2008 koostatud Z.R ´i ütluste ja olustiku seostamise protokollist koos fototabeliga nähtuvalt sõitis uurimisgrupp koos kahtlustatava Z.R-iga 14.10.2008 Tallinnas Herne 12 maja juurde. Herne 12 maja hoovist mindi maja nr 14 juurde, kus Z.R näitas aiale, milles olnud ava kaudu ta koos Jüri ja Sergeiga territooriumile sisenes. Seejärel sõideti Oa tn 3 maja juurde. Kahtlustatav osutas aiale, kus nad koos läbi pugesid. Z.R osutas kuurile, kust varastasid tööriistu. 10 Uurimistoimingu hetkeks oli kuurile uks ette pandud. Peale seda sõideti Asula tn maja nr 7 juurde, kus kahtlustatav näitas, kuhu varastatud tööriistad toimetati. (kd IV t/l 79-83) 20.10.2008 koostatud kahtlustatava S.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ühel öösel kella 03:00 paiku jalutas ta koos oma sõbra Sergeiga 26nda keskkooli pargis. Sai kokku Jevgeniga. Sergei tegi ettepaneku, minna vaatama, kas kusagil vedeleb vanametalli. Sisenesid lahtiste väravate kaudu Herne tänaval ühte hoovi, sealt pugesid läbi aiaaugu teise hoovi ning nägid kuuri, millel tema ust ees ei näinud. Sisenedes nägid, et seal hoitakse ehitustööriistu. Vedasid tööriistad esialgu aia augu juurde, seejärel 20m kaugusel asuvate prügikastide juurde. Seejärel Sergei lahkus ja tuli tagasi autoga, autojuhti ta ei tundnud. Panid varastatu autosse, Jevgeni oli kuskil mujal, nemad Sergeiga sõitsid autoga Asula tn mahajäetud maja juurde ja panid tööriistad sinna. Autojuht viis neid tagasi Herne tänavale, kus ootas neid Jevgeni ning siis läksid kõik koos jala tagasi Asula tänavale. Sergei ja Jevgeni käisid majas, tema ootas neid väljas. Sergei tuli majast välja spordikotiga, kus olid osad tööriistad ning siis läksid Jüri koju. Varastasid tööriistu sellepärast, et need vedelesid seal niisama ja nad ei saanud neid sinna lihtsalt jätta. Kui kusagil midagi vedeleb, tuleb see ka ära varastada. Kahetseb vargust. (kd IV t/l 127-130) 25.05.2009 koostatud kahtlustatava F.E ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et eelmise aasta lõpus käisid nad koos Jevgeni ja Jüriga Kodu tänaval, kus varastasid ehitustööriistu. Läksid niisama hulkuma, eesmärgiga äkki näevad midagi, mida varastada. Läksid ühte hoovi, mille võrkaed oli katki. Läksid läbi aia augu ning avatud uksega kuuri. Kuurist hakkasid tööriistu tassima hoovi, kust nad esialgselt olid sisenenud. Võtsid ettejuhtuva takso, ning panid asjad taksosse. Jevgeni oli kusagil eemal aga ta teadis, et me asjad taksosse panime. Taksojuht midagi ei küsinud. Viisid asjad Asula tänavale ning seejärel sõitsid taksoga Lõunakeskuse juurde, kus neid ootas Jevgeni ning hakkasid koos taas Asula tänavale kõndima. Majas võttis Jevgeni mõned tööriistad enda kätte. Nende asjadega midagi teha ei jõudnud, sest Jevgeni peeti kinni politsei poolt ning Asula tänavalt viidi kõik tööriistad minema. (kd IV t/l 142-145) Teatisest kahtlustatava Z.R ´i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (kd IV t/l 93-94) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavate Z.R ´i, N.N-i , S.M-i ja F.E süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute OÜ Afeniks esindaja DD, MC, Eesti Maaülikool esindaja JS´i ja ET &LR Viimistlused esindaja Renee L´e ütlusi, tunnistajate Vladimir T ´i, Irina G , Aleksandr L ´i, Epp U´i, Silja Tja Valentin Š ´i ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Sergei Makarovi ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, liiklusõnnetuse akti, liiklusõnnetuse fototabelit, liiklusvahendi vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 1007 eksperdiarvamust, ekspertiisiakti nr. AN-599-08/2349 eksperdiarvamust, äratundmiseks esitamise protokolle, ütluste ja olustiku seostamise protokolle, läbiotsimise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.R ´i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud varguse toimepanemise eest ning viimase Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega karistati teda
lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1 ja § 202 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga. (katseaja lõpp 13.11.2010). Uued varavastased kuriteod on ta toime pannud ajavahemikul 31.07.2008-07.08.2008 ning 11.10.2008. Seega uute varguste toimepanemisel oli ta isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja toimikutest nähtuvalt ajavahemikul 31.07.2008 kuni 07.08.2008 Z.R grupis koos Sergei Makarov´iga sisenes Eesti Maaülikoolile kuuluvasse katlaruumi aadressil Harku, Instituudi 11, lõhkudes uksehinged ning varastas avalikult Eesti Maaülikoolile kuuluva vara: 164 11 malmvarrast väärtusega 250 krooni tükk, kokku 41000 krooni; 6 malmplaati väärtusega 70 krooni tükk, kokku 420 krooni; 6 malmust väärtusega 70 krooni tükk, kokku 420 krooni, kokku vara väärtusega 41 840 krooni. Samuti 11.10.2008 kella 00.00 ja 01.30 vahel varastas Z.R grupis koos S.M-i ja F.E-ga aadressil Tallinn, Kodu 1 kõrvalhoonest 2 diiselpuhurit Master 29kw koguhinnaga 26 400 krooni, diiselpuhuri Master 44kw hinnaga 16 400 krooni, plaadilõikuri hinnaga 1300 krooni, 2 segudrelli koguhinnaga 4000 krooni, 4 pikendusjuhet koguhinnaga 2800 krooni, värvipüstoli hinnaga 3600 krooni, voolujaotaja hinnaga 1750 krooni, kasti plaatimistarvikutega koguhinnaga 5000 krooni ja piikdrelli Makita hinnaga 5000 krooni, tekitades vargusega kokku kahju 66 250 krooni. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud ning süüdistatava ütlustega riimuvad ka kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kahtlustatavate S.Makarovi, J.F.E ja S.M-i ütlused, samuti kannatanute ütlused ning sündmuskohtade ning asitõendite vaatlustel tuvastatud asjaolud. Peale selle on kannatanud suurema osa varastatust ka kätte saanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varguste toimepanemises on tõendamist leidnud kogu süüdistuse mahus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses süüdistatav Z.R kuritegude toimepanemisel S.M-i, F.E ja S.Makaroviga ühiselt ja kooskõlastatult võõraste vallasasjade toimepanemise eesmärgil ning viisid võõrad vallasasjad omaniku tahte vastaselt minema, mida kohus hindab süüteo toimepanemisena grupis
Eesti Maaülikoolile kuulunud katlaruumist vallasasjade vargust toime pannes sattus süüdistatavale Z.R-ile ja S.Makarovile peale Eesti Maaülikooli töötaja, kes käskis asjad tagasi panna ning kuivõrd vallasasjad olid juba autodesse paigutatud ja süüdistatav minema sõitis, leiab kohus, et süüdistatav sai aru, et tema poolt toime pandavat vargust on märgatud ja vallasasjade omaniku esindaja on aru saanud, et nad on vargust toime panemas ja on varguse avastanud ning soovist jätkata ebaseaduslikku valdust võõraste vallasasjade üle, lahkus omaniku esindaja nähes koos varastatud vallasasjadega. Sellest teeb kohus järelduse, et salaja toime pandud vargus kasvas üle avalikuks varguseks
Kriminaalasja materjalidest nähtub ka seda, et süüdistatav on hoone ja ruumi valdaja tahte vastaselt vargusi toime pannes sisenenud ruumi ja hoone valdaja teadmata võõrasse hoonesse ja ruumi ning pannud toime vargused, mida kohus hindab süüteo toimepanemisena sissetungimisega
Kuivõrd süüdistatavat oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ja mõistetud karistus ei olnud kustunud ning süüdistusakti kohaselt pani ta toime veel kaks vargust, leiab kohus, et süüdistatava käitumises on tuvastatud nii juriidiline kui ka faktiline korduvus ning süüdistatav oli temale inkrimineeritud vargusi toime pannes varem varguse toime pannud isikuks
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud avalikult, grupis ja sissetungimisega, so
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.R ´i käitumine kvalifitseeritud
Süüdistatava Z.R-i karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Tallinna Linnakohtu 25.02.1998 otsusega KrK § 2101 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning Tallinna Linnakohtu 09.10.2003 otsusega KrK § 2102 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seega oli Z.R temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise, so
Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, so süüdistatava enese süüd tunnistavaid ütlusi, kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kahtlustatava N.N-i ütlusi, N.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokollis fikseeritud narkootilise aine leidmise fakti ja ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamust, leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et N.N omandas seni tuvastamata jäänud isiku käest Z.R-i ettepanekul väikeses koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil ning hoidis seda enda käes, misjärel võttis Z.R narkootilise aine enda kätte, tarvitas sellest osa ära ning tagastas 12 N.N-ile. Seega N.N omandas, hoidis ja andis edasi väikeses koguses narkootilist ainet ning Z.R omandas sellest ainest osa, hoidis seda ja tagastas järelejäänud narkootilise aine N.N-ile. Seega mõlemad isikud ebaseaduslikult käitlesid ühte ja sama narkootilist ainet. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et tegemist oli väikeses koguses narkootilise aine käitlemisega ning kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumisele kohtueelsel menetlusel antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava Z.R-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemisena, mis on toime pandud grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.R ´i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest põhjustanud inimese surma. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et süüdistatava enda ütluste, tunnistajate ütlustega, liiklusõnnetuse aktiga, liiklusvahendi vaatlusprotokolliga, surnu kohtuekspertiisi eksperdiarvamusega on tuvastatud, et tegemist oli liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kuivõrd kohtu arvates ei kohandanud süüdistatav LE § 123 nõuetele vastavalt sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja mistahes etteaimatava takistuse eest. Kriminaalasjas üle kuulatud süüdistatava ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt kaotas süüdistatav sõiduki üle kontrolli ning süüdistatava juhitud sõiduk kaotas juhitavuse ning sõitis kraavi, minnes kummuli ning sõidukist pääses kolm isikut, kannatanu V.Vassiljev aga uppus sõidukis sõidukisse tunginud vees. Kohus leiab, et süüdistatav eiras LE § 123 nõudeid, mis tingiski sõiduki üle kontrolli kaotuse ja liiklusõnnetuse toimumise ning selle tagajärjel V.Vassiljevi surma. Kuigi süüdistatavat süüdistatakse süüdistuse kohaselt ka selles, et ta sõidutas LE § 68 lg 5 nõudeid eirates sõitjat, kellel ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, leiab kohus, et sellise eeskirja punkti nõude rikkumine ei ole teo ja tagajärje vahel põhjuslikus seoses, sest surm saabus uppumise tagajärjel, mille tingis eelnevalt LE § 123 nõuete eiramine. Samuti ei ole kohtu arvates süüdistatavale inkrimineeritav LE § 107 nõuete eiramine, kuivõrd selliste nõuete eiramine sai samuti võimalikuks LE § 123 nõuete eiramisest, mis tingis juhil sõiduki üle kontrolli kadumise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumisele kohtueelsel menetlusel antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud mootorsõiduki juhi liiklusnõuete rikkumisena ettevaatamatusest, millega on põhjustatud inimese surm so
Kohtueelsel menetlusel on OÜ Afeniks esitanud tsiviilhagi 66284 krooni nõudes, mis sisaldab endas liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada saanud sõiduki maksumust 50 000 krooni ja tasumata jäetud rendimakseid summas 16 284 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saaks rääkida varalise kahju tekitamisest kuriteoga vaid Z.R-i süülise käitumise tulemusena tekkinud kahjust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Z.R-i juhitud sõiduki omanikuks Afeniks OÜ, millise esindaja oli If Eesti Kindlustuses sõlminud liikluskindlustuse tavalepingu. Seega on tegemist liikluskahjuga, mille hüvitamine toimub Liikluskindlustuse seaduses sätestatud korras ning kriminaalmenetluses saaks hagi esitada vaid kindlustusandja poolt hüvitamata jäetud osas. Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et sõiduki omanik oleks kindlustusandja poole pöördunud ja oleks tuvastatud liikluskahju suurus, mis kuulub hüvitamisele. Kohus ei saa välja mõista süüdistatavalt rahalist hüvitist kui ei ole kohtuvälises ja selleks ettenähtud korras tuvastatud tegelikku kahju suurust ja seda liikluskahjuna hüvitatud. Peale selle on esitatud hagis taotletud Z.R-i poolt tasumata jäetud rendimaksete väljamõistmist süüdistatavalt. Kohus asub seisukohale, et rendimaksete tasumata jätmist ei saa hinnata
MS § 37 mõttes, kuivõrd süüdistatava süülise 13 käitumise ja hagis näidatud varalise kahju vahel puudub põhjuslik seos. Tegemist on võlaõigusliku suhtega, milles tekkinud vaidlus kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi 50 000 krooni nõudes tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel ning tsiviilhagi 16 284 krooni nõudes tuleb läbi vaatamata jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Kohtueelsel menetlusel on OÜ ET ja LR 2 Viimistlused esitanud tsiviilhagi 1400 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete maksumust. Varastatu koguväärtus oli 66500 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate Z.R-i, S.M-i ja F.E poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 1400 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasjast eraldi menetlusse eraldatud materjalides on teiste süüdistatavate süüküsimus lahendatud ja kohtuotsus koostatud 16.04.2010 ning selle otsusega on tsiviilhagi juba rahuldatud ja süüdistatavatelt S.M-ilt ja F.E-lt välja mõistetud, siis leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb hagi aluse puudumise tõttu jätta rahuldamata. Z.R-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks ning asub seisukohale, et kriminaalasjas ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Z.R-ile
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus on juba seisukoha võtnud selles osas, et rahalise karistuse kohaldamine on süüdistatava suhtes välistatud ning kohtul tuleb otsustada süüdistatavale mõistetava vangistuse määr. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatavale inkrimineeritud juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm. Kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlustest nähtuvalt oli Z.R-i poolt sõiduki üle kontrolli kaotamine ootamatu ning Z.R puudusid võimalused sõiduki suunamiseks soovitud suunas, millest kohus teeb järelduse, et kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole tuvastatud süüdistatava poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist ning temale on inkrimineeritud vale sõidukiiruse valik lähtuvalt ilmastiku- ja teeoludest ning juhtimiskogemuse arvestamata jätmisest, siis ei ole süüdistatava süü väga suur. Peale selle on tegemist teo toimepanemisega 01.12.2005, so enam kui viis aastat tagasi, mis kohtu arvates tekitab olukorra, et süüküsimuse lahendamise mõistliku aja piir hakkab lõpule jõudma ning avalik menetlushuvi asja vastu on kadumas. Seetõttu leiab kohus, et sellised asjaolud tingivad karistuse mõistmise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd inkrimineeritud tegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 14.11.2007 otsuse kuulutamist, leiab kohus, et mõistetav karistus kuulub liitmisele eelmise otsusega mõistetud karistusega. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Z.R-ile inkrimineeritud
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest ei ilmnenud, et süüdistataval oleks olnud legaalset ja alalist sissetulekut, millele viitab ka varavastaste kuritegude iseloom. Käesolevaks ajaks on 14 süüdistatav Eesti Vabariigist lahkunud, mistõttu puuduvad kohtul üldse igasugused andmed süüdistataval võimalike sissetulekute olemasolu kohta. Seetõttu leiab kohus, et süüdistataval puuduvad legaalsed rahalised vahendid, mis võimaldaks tal rahalist karistust tasuda ning kohtu arvates on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavat kahe varguse toimepanemises ning mõlema vargusega tekitati kannatanutele oluline varaline kahju. Samas suudeti süüteo toimepanijad kiiresti tuvastada ning suurem osa varastatust tagastati kannatanutele ning hüvitamata varaline kahju on kannatanute kasuks välja mõistetud teistelt süüdistatavatelt Harju Maakohtu 07.07.2009 ja 16.04.2010 kohtuotsustega. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohtu arvates võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Z.R-ile
lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud neli korda, seejuures kahel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning samuti ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav puhul on tegemist narkosõltlasega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on kinni peetud vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemiselt, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatava käitumises on tuvastatud kaks kvalifitseerivat tunnust, mis muudab süü suuruse suuremaks. Teisalt on tegemist kuriteoga, mis on toime pandud enam kui kolm aastat tagasi ning kohtu arvates on avalik menetlushuvi selle kuriteo vastu raugenud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus inkrimineeritud süütegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku ja leiab, et karistuste liitmisel võib kohaldada
lg 1 sätestatud süüdistatavale soodsaimat viisi, so kergema karistuse kaetuks lugemist raskeima üksikkaristusega. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süüteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele
lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 2 aastat 3 kuud ja 7 päeva täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.