1-09-18287 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31 jaanuar 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-18287 (07230100151) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 127

lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista SMS Laen AS kasuks 901 (üheksasada üks) eurot ja 18 (kaheksateist) euro senti. 24. Raha24 OÜ esitatud tsiviilhagi 12 280 krooni, so 784,86 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 127

lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Raha24 OÜ kasuks 784 (seitsesada kaheksakümmend neli) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) euro senti. 25. Placet Group OÜ esitatud tsiviilhagi 3675 krooni, so 234,88 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 127

lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Placet Group OÜ kasuks 234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) euro senti. 26. Ferratum Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi 3525 krooni, so 225,30 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 127

lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Ferratum Estonia OÜ kasuks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja 30 (kolmkümmend) euro senti. 27. Krediidikassa AS esitatud tsiviilhagi 2000 krooni, so 127,82 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 127

lg 1; § 128 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Krediidikassa AS kasuks 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 82 (kaheksakümmend kaks) euro senti. 28. Monetti AS esitatud tsiviilhagi 3790 krooni, so 242,23 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 127

lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Monetti AS kasuks 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) euro senti. 29. MCB Finance Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi 7400 krooni, so 472,96 euro nõudes rahuldada osaliselt, so 6900 krooni ulatuses, so 441 euro ulatuses ning Z.

§ 113

lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista MCB Finance Estonia OÜ kasuks 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot. Ülejäänud osas, so 500 krooni nõudes jätta hagi rahuldamata. 30. OÜ AR Partnerid esitatud tsiviilhagi 2000 krooni, so 127,82 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 113

lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista OÜ AR Partnerid kasuks 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 82 (kaheksakümmend kaks) euro senti. 31. Mobile Credit Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi 3150 krooni, so 201,32 euro nõudes rahuldada osaliselt, so 3000 krooni ulatuses, so 191,74 euro ulatuses ning Z.

§ 127

lg 1; § 128 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Mobile Credit Estonia OÜ kasuks 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 74 (seitsekümmend neli) euro senti. Ülejäänud osas, so 150 krooni nõudes jätta hagi 4 rahuldamata. 32. Q Ratsanikud PP AS (endise nimega Reval Credit AS, pankrotis) esitatud tsiviilhagi 49 389,40 krooni, so 3156,67 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 113

lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 137 lg 1; § 159 lg 1 § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, lg 4 alusel välja mõista Q Ratsanikud PP AS (endise nimega Reval Credit AS, pankrotis) kasuks 3156 (kolm tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) euro senti. 33. Eurex Finants OÜ esitatud tsiviilhagi 4023,65 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.

§ 113

lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, lg 4 alusel välja mõista Eurex Finants OÜ kasuks 4023 (neli tuhat kakskümmend kolm) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) euro senti. Jätta esitatud tsiviilhagi viivise samadel alustel edasi arvestamise osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Z.L üüdistatakse selles, et tema varem kelmuse eest karistatud isikuna kihutas koos XXX ga XXX võtma ASist Reval Credit laenu summas 20 000 krooni ja veensid teda selleks kasutama XXX võltsitud pangakonto väljavõtet. Selleks andis Z.L XXX 05.12.2006.a AS-is Hansapank avatud konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. XXX esitas 01.02.2007.a Tallinnas, Pärnu mnt 21 asuvas AS-i Reval Credit esinduses klienditeenindajale taotluse väikelaenu saamiseks summas 20 000 krooni ja koos sellega ka võltsitud pangakonto väljavõtte, mille alusel sõlmiti AS Reval Credit ja XXX vahel 01.02.2007.a väikelaenu leping nr XXX ja AS Reval Credit poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 20 000 krooni. Saadud summa kandis XXX edasi XXX pangakontole, kuskohast see kolmandate isikute osalusel kuriteo toimepannud isikutele üle anti. Seega kihutas Z.L koos XXX ga XXX AS-i Reval Credit klienditeenindajas ebaõige ettekujutuse loomisele tehingu sõlmimise eelduseks oleva dokumendi ja selles sisalduvate andmete tegelikkusele vastavuse osas ning ebaõige ettekujutuse loomisele XXX tegeliku varalise seisundi osas, mille tulemusena teostati AS-i Reval Credit poolt varakäsutus laenusumma ulatuses ning mille tulemusena Z.L koos XXX ja XXX ga said ebaseaduslikult varalist kasu. Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna kihutas koos XXX ga XXX võtma OÜ-st Eurex Finants laenu summas 15 000 krooni, ja veensid teda selleks kasutama XXX võltsitud pangakonto väljavõtet. Selleks andis Z.L XXX 05.12.2006.a AS-is Hansapank avatud konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest 5 Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. XXX esitas 05.02.2007.a Tallinnas, Pronksi 7 asuvas OÜ Eurex Finants esinduses klienditeenindajale taotluse laenu saamiseks summas 15 000 krooni ja koos sellega ka võltsitud pangakonto väljavõtte, mille alusel sõlmiti OÜ Eurex Finants ja XXX vahel 07.02.2007.a laenu leping nr XXX ja OÜ Eurex Finants poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 14 500 krooni. Saadud summa võttis XXX oma pangakontolt sularahas välja ja osa saadud rahast andis üle Z.L-ile ning XXX le. Saadud summa kandis XXX edasi XXX pangakontole, kuskohast see kolmandate isikute osalusel kuriteo toimepannud isikutele üle anti. Seega kihutas Z.L koos XXX ga XXX OÜ Eurex Finants klienditeenindajas ebaõige ettekujutuse loomisele tehingu sõlmimise eelduseks oleva dokumendi ja selles sisalduvate andmete tegelikkusele vastavuse osas ning ebaõige ettekujutuse loomisele XXX tegeliku varalise seisundi osas, mille tulemusena teostati OÜ Eurex Finants poolt varakäsutus laenusumma ulatuses ning mille tulemusena Z.L koos XXX ja XXX ga said ebaseaduslikult varalist kasu. Selliselt pani Z.L isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, toime korduvalt grupi poolt kihutamised tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamisele, s.o. kelmuse toimepanemisele, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 ning § 22 lg 2 järgi. Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kihutas G.V sõlmima Tele2 Eesti AS-iga lepinguid mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks ja liitumislepingute sõlmimiseks selleks, et G.V annaks pärast mobiiltelefonide ja kõnekaartide saamist need talle üle, lubades G.V-le selle eest tasu. 15.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni №kia N80-1 (IMEI koodiga 352764013472779) maksumusega 5130 krooni, ostuks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks. 24.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri 58371510 paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W810i (IMEI koodiga 352336016680904) maksumusega 2970 krooni, ostuks. Samuti sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga 24.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W800i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4140 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX ja 25.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4500 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX . Mobiiltelefonid ja kõnekaardid väljastati Tele2 Eesti AS laost 15.05.2007.a ja 24.05.2007.a kullerteenuse abil G.V lepingulisele postiaadressile ja G.V andis need seejärel üle Z.L-ile , mistõttu Z.L sai varalist kasu mobiiltelefonide maksumuse ja kõnekaartide kasutamisega saadud teenuste maksumuse ulatuses. 25.05.2007.a saadud mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i tagastas G.V Tele2 Eesti ASile. Seega, Z.L , kihutas G.V teadlikult kauba müüjale ja teenuse osutajale ebaõige ettekujutuse loomisele tegelikult tehingute alusel kauba saanud ja teenuseid 6 kasutava isiku osas ning seoses sellega ka saadud kauba ja teenuste eest tasumise maksmise osas, mille eesmärgiks oli saada ebaseaduslikult varalist kasu, mistõttu pani varem kelmuse eest karistatud isikuna toime kelmuse toimepanemisele tahtliku kallutamise, s.o. kihutamise teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema varem kelmuse eest karistatud isikuna, kasutades enda valduses olevaid XXX AS Hansapank internetipanga paroole sõlmis XXX nõusolekuta ja tema isikuandmeid, arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata kohas interneti teel 21.01.2007.a XXX nimel laenulepingu OÜga Raha24 laenu saamiseks summas 3000 krooni ja ASiga Monetti laenu saamiseks summas 3200 krooni ning 22.01.2007.a OÜga Mobile Credit Estonia laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud laenusummad kanti üle XXX ASi Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXXX , kuskohast Z.L kandis 4000 krooni XXX pangakontole ja 4625 krooni enda pangakontole. Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevaid XXX AS Hansapank internetipanga paroole sõlmis XXX nõusolekuta ja tema isikuandmeid, arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata kohas interneti teel 26.02.2007.a XXX nimel laenulepingu OÜga SMS Laen laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle XXX ASi Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja Z.L kandis saadud rahasumma edasi oma tuttava XXX pangakontole, kuskohast see XXX elukaaslase Jevgeni Borodinovi poolt sularahas välja võeti ja Z.L-ile üle anti. Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevaid XXX AS SEB internetipanga paroole sõlmis XXX nõusolekuta ja tema isikuandmeid, arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades Tallinnas asuvas internetiklubis interneti teel 07.03.2007.a laenulepingu XXX nimel OÜga SMS Laen laenu saamiseks summas 3000 krooni ja OÜga Raha24 laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle XXX ASi SEB kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja Z.L kandis saadud rahasumma edasi oma tuttava XXX pangakontole, kelle kontot ta kasutas ja kuskohast laekunud summad välja võttis. Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevat XXXEesti Vabariigi passi nr XXX, sõlmis kõigepealt 17.09.2007.a AS Hansapank Lilleküla kontoris, aadressil Tallinn, Tulika 31/Endla 45 XXXnimele arvelduskonto lepingu konto nr XXXXXXXXXXXXX avamiseks ja deebetkaardi lepingu konto kasutamiseks, sõlmis seejärel XXXpangakontot ja tema isikuandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata kohas interneti teel 17.09.2007.a XXXnimel laenulepingu SMS Laen OÜga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas, Raha24 OÜga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas ja Placet Group OÜ-ga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast laekunud rahasummad Z.L samal päeval sularahas välja võttis. 18.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Ferratum Estonia OÜga laenu saamiseks 1000 krooni suuruses summas, Krediidikassa OÜga laenu saamiseks 2000 krooni summas ja Raha24 OÜga laenu saamiseks 4000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L 3250 krooni sularahas välja võttis ja 3750 krooni Raha24 OÜle ja Ferratum Estonia OÜle 18.09.2009.a võetud laenude eest tasumiseks tagasi kandis. 19.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Ferratum Estonia OÜga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas ja Placet Group OÜga laenu saamiseks 3000 krooni 7 suuruses summas. Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L enne Placet Group OÜlt laenu taotlemist neile varasema võla summas 2600 Ferratum Estonia OÜlt saadud laenu arvelt tagastas. Placet Group OÜlt saadud 3000 krooni võttis Z.L sularahas välja. 20.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Raha24 OÜga laenu saamiseks 4000 krooni suuruses summas, teostades enne seda Raha24 OÜle varasema võla katteks tagasimakse 4900 krooni suuruses summas. Raha24 OÜlt 20.09.2007.a XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX laekunud 4000 krooni võttis Z.L sularahas välja. 21.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Mobile Credit Estonia OÜga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis. 01.10.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu AR Partnerid OÜga laenu saamiseks summas 1000 krooni. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis. 08.10.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu SMS Kiirlaen OÜga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis. Selliselt tekitas Z.L laenu väljastavates isikutes ebaõige ettekujutuse tegelikult laenu taotleva isiku osas, vältides sellega laenuandja poolset krediidivõimelisuse kontrolli tegelikult laenu võtva isiku suhtes ja ülevaadet tema varalisest seisundist, saades selliselt ebaseaduslikult varalist kasu ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime korduvalt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamised, s.o. kelmused, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Z.L-i süüdistatakse samuti selles, et tema kihutas koos XXX ga XXX 01.02.2007.a Tallinnas, Pärnu mnt 21 asuvas ASi Reval Credit esinduses esitama klienditeenindajale väikelaenu saamiseks summas 20 000 krooni, võltsitud AS Hansapank konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtet, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. Esitatud võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmiti AS Reval Credit ja XXX vahel 01.02.2007.a väikelaenu leping nr XXX ja AS Reval Credit poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 20 000 krooni. Samuti selles, et tema kihutas koos XXX ga XXX 05.02.2007.a Tallinnas, Pronksi 7 asuvas OÜ Eurex Finants esinduses esitama klienditeenindajale laenu saamiseks summas 15 000 krooni, võltsitud AS Hansapank konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtet, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. Esitatud võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmiti OÜ Eurex Finants ja XXX vahel 07.02.2007.a laenu leping nr XXX ja OÜ Eurex Finants poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 14 500 krooni. 8 Selliselt pani Z.L toime kihutamised võltsitud dokumendi kasutamisele, mille eesmärgiks oli omandada õigusi, s.o. KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Z.L-i süüdistatakse samuti selles, et tema esitas 17.09.2007.a ASi Hansapank Lilleküla kontoris, aadressil Tallinn, Tulika 31/Endla 45 pangatellerile XXXnimele väljastatud kehtiva Eesti Vabariigi passi nr XXX ja sõlmis selle alusel XXXnimele arvelduskonto lepingu konto nr XXXXXXXXXXXXX avamiseks ning deebetkaardi lepingu konto kasutamiseks, eesmärgiga kasutada XXXnimele avatud arvelduskontot laenude võtmiseks XXXnimele, kuid võetud laenude ulatuses isikliku varalise kasu saamiseks. Selliselt pani Z.L toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 349 järgi. G.V süüdistatakse selles, et tema sõlmis Z.L-i kihutamisel ja tasu saamisel lubadusel Tele2 Eesti ASiga lepinguid mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks ja liitumislepingute sõlmimiseks selleks, et anda pärast mobiiltelefonid ja kõnekaardid Z.L-ile üle. 15.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni №kia N80-1 (IMEI koodiga 352764013472779) maksumusega 5130 krooni, ostuks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks. 24.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri 58371510 paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W810i (IMEI koodiga 352336016680904) maksumusega 2970 krooni, ostuks. Samuti sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga 24.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W800i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4140 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX ja 25.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4500 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX . Mobiiltelefonid ja kõnekaardid väljastati Tele2 Eesti AS laost 15.05.2007.a ja 24.05.2007.a kullerteenuse abil G.V lepingulisele postiaadressile ja G.V andis need seejärel üle Z.L-ile , mistõttu Z.L sai varalist kasu mobiiltelefonide maksumuse ja kõnekaartide kasutamisega saadud teenuste maksumuse ulatuses. 25.05.2007.a saadud mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i tagastas G.V Tele2 Eesti ASile. Seega lõi G.V Z.L-i kihutamisel teadlikult kauba müüjale ja teenuse osutajale ebaõige ettekujutuse tegelikult tehingute alusel kauba saanud ja teenuseid kasutava isiku osas ning seoses sellega ka saadud kauba ja teenuste eest tasumise maksmise osas, mille eesmärgiks oli saada ebaseaduslikult varalist kasu, mistõttu pani toime teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. kelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi. Süüdistatav Z.L end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et XXX tunneb, umbes 2005 töötas ühes internetiklubis administraatorina, seal tutvus. G.V-ga tutvus XXXkaudu. X XXX ema töötas koos tema emaga, teab lapsepõlvest saadik. Mis puudutab XXXlaenusid Reval Creditist ja 9 Eurex Finantsist, siis see oli

1. Teadis XXXja XXX it. XXX il oli selline aeg käes, et pidi võla tagasi maksma, tal oli palju võlgasid, siis XXXküsis temalt XXXkohta, ütles, et proovigu rääkida. Siis XXXrääkis XXX ga sellest, et paneb XXXametlikult tööle, et laenu võtta, mitte et maksmata jätta. Teda see ei puudutanud. XXXrääkis Dorogotovtseviga ja tegi konto väljavõtted. Tema ei teadnud, et XXXvõltsib panga konto väljavõtte. XXXpalus tal käia temaga kaasas, kartis, et X teeb midagi temaga või ei tea mis. Käis seal Reval Creditis ja Eurexis sellepärast, et XXXpalus teda tõlgina ja tõlkis talle kogu aeg. XXXkandis üle selle, mis Reval Creditist tuli, aga teise summa kohta teab, et XXXjättis selle endale, mitte et andis XXX . Et saaks maksta teist võlga. XXXkandis selle Reval Creditist saadud 20 000 krooni X antud kontole. Teine summa tuli järgmine päev, mille XXXjättis endale, et maksta esialgu laenu tagasi. Temal ei olnud selle vastu mingit huvi, aitas XXXja XXX it, et XXXsaaks endale. XXXkirjutas ka kuhugi, et oli võlgu võtnud, et XXX lt selline ja selline summa, et tagastab, maksab ise need laenud, allkirjastas võlakirja. Kus võlakiri on, seda ei tea, oli küll kõrval aga ei kuulnud, millest nad rääkisid, arvatavasti jäi võlakiri XXXkätte. XXXinterneti paroolid olid tema käes mõni aeg sellepärast, et XXX oli pangakaart mitu korda kaduma läinud. Elasid koos, esimese laenu võtsid XXXnimele ja pidid maksma koos. Korteri eest ei saanud maksta, palgad viibisid. XXXütles talle ise, et võtaks laenu ja siis kuu aja pärast annavad tagasi. Üürisid korterit Lasnamäel ja leping oli tehtud XXXnimele. XXXpärast palus, et teeks need laenud, et on hädasti raha vaja. Siis tegigi, pärast andis tagasi või tõi koju interneti panga koodid, ei mäleta. Raha oli XXXvälja võtnud. Alguses võttis välja et korteri eest maksta, siis kandis tema ja XXXkontole. XXXise ei saanud välja võtta, sest kaotas pangakaardi ära. Siis ta võttis ise raha välja ja andis XXX. XXXei saanud panka minna, oli haige või midagi, täpselt ei mäleta. Ei elanud enam siis koos, aga andis XXX raha kui palka sai, et laenu tagasi maksta. XXX oli tüdruksõber, raiskas selle raha ära, pärast tulid kirjad. Nägi neid kirju ja küsis, et mis teed nüüd, et andis ju raha tagasi maksmiseks. XXXütles, et on probleemid, et tüdruk. Siis läks vana asja pärast arestimajja istuma ja nad ei saanud maksta ning kolisid ära. XXXkolis ema juurde ja tüdruk ei tea kuhu. Ei ole andnud ütlusi selle kohta, et oli teadlik sellest, et XXXandis XXX võltsitud konto väljavõtte, kuid ei teadnud kust XXXselle sai. Jääb selle juurde, mida rääkis kohtus, et ei teadnud, et konto väljavõte on võltsitud ja XXXläheb sellega laenu võtma. Sellepärast, et X ütles XXX ja temale, et tagantjärele kuupäevaga teeb XXX ametliku töökoha ja saab teha konto väljavõtte. XXXütles seda XXX ja ta kuulis seda pealt. Eeluurimise ajal ei saanud kuidagi öelda, et on teadlik sellest, et konto väljavõte oli vale. Eeluurimise ajal eitas kõike, milles uurijad kahtlustasid. Kuulis seda 2-3 päeva enne seda, kui XXXläks laenu võtma. See oli siis kui kohtusid bussi nr 33 lõpppeatuses, endine Rahu kino, Koplis. XXXtegi sellise konto väljaõtte, kuidas tegi, seda ei tea. XXXandis selle üle samal päeval, kui läksid linna Pärnu mnt-le, Reval Creditisse ja teise. Väljas autos andis, ise oli juures. Ei tea kus XXXtöötas, mis oli selle paberi peal, ütles, et see omanik, kus XXXtöötas ametlikult, tegi talle nagu tagasiulatuva kuupäevaga töökoha. Ise käis klienditeenindajaga rääkimas, oli tõlk, XXXei saanud eesti keelest aru, tõlkis sellepärast, et töötajad ei saanud päris korralikult vene keelest aru. Ise midagi klienditeenindajale üle ei andnud, paberid olid XXXjuures, oli mingi kott paberitega aga ei usu, et seal olid mingid dokumendid, XXX olid kõik dokumendid kaasas, tal oli mingi papka käes, konto väljavõte ja enda isiklikud dokumendid. XXXmingit tasu selle eest ei lubanud, ei saanud ka, oli nagu tuttav. Kuigi kohtueelsel menetlusel on väitnud, et XXXandis temale ja XXX kummalegi 500 krooni välja võetud 15 000 kroonist, siis ei ole midagi saanud sellepärast, et konto väljavõttest võib näha isegi, kui XXXpangas käis või võttis raha välja, et ei olnud ta isegi kõrval. Kui XXXoli helistanud XXX, siis teadis, et 20 000 oli üle kantud ja 15 000 puhul oli kõrval ja kuulis, XXXtuli välja ja võttis ise raha välja ja ütles, et jätab selle raha nende laenude maksmiseks esimesel kuul, kui näiteks ei ole võimalik alguses tagasi maksta. Mingit 500 krooni XXXei ole maksnud nendest laenudest. Peale seda võib olla XXXandis talle mingi raha sellepärast, et võttis laenu ja kandis üle enne seda või peale seda, võib olla isegi andis. Aga nendest laenudest kui sai, ei olnud tal mingit huvi, et saada mingit raha. Ei tea, mis tol ajal oli, peale seda XXXvõib-olla mingi raha andis. XXXlaenas temale ja tema XXX. Töötas tol ajal nagu normaalne inimene. Eeluurimise ajal eitas kõike, milles 10 süüdistati ja siin sama asi. On kõike eitanud. Sellepärast, et käis XXX ga ei tee kahtlusaluseks, kui inimene teeb midagi ebaseaduslikku, tema ei ole selles kaasosaline kohe. Eeluurimisel eitas kõike, ei saanud öelda, et on kelmuses süüdi, oleks praegu kinni istunud, oli tingimisi ka peal. On tutvunud küll protokolliga, aga ei ole tunnistanud ennast süüdi. Esimese laenu võttis XXXise, aga ta oli nagu kõrval, teised laenud XXXpalus tal võtta, et nagu tegi mitu korda seda ja endine abikaasa, et ise tegi võttis abikaasa peale, ise ei saanud, oli makseregistriga probleeme ja mitu korda oli maksnud ja teadis kuidas seda teha. Seda ei mäleta, vist esimene laen, mis XXXvõttis, oli Monetti, Mobile Credit ja kolmas oli Raha24, oligi vist see Mobile Credit esimene. XXX ga koos võtsid, ülejäänud võttis ise, aga XXX helistati, rääkis telefoniga. Esimese laenu võtmisel oli juures, teise ise tegi internetis ja XXX helistati. Esimese laenu võtsid koos, et oli nagu kõrval, ei näinud kuidas XXXseda tegi, oli võib-olla väljas või läks kuhugi, aga tol ajal olid koos, XXXvõttis laenu ja ta oli kogu aeg kõrval, oli teadlik sellepärast, et maksid korteri eest ja võtsid koos seda sellepärast, et rahad viibisid ja oli vaja korteri eest maksta. Ei saanud laenudest midagi, koos maksid korteri eest ja hiljem kuu aja pärast andis XXX kõik tagasi. Nendest rahadest tasuti üüri ja elektrit, tavaliselt maksis XXX , leping oli XXX ga, kuidas maksis, seda ei tea. Maksis sularahas. XXXnimele kandis seetõttu, et ei saanud kodust välja minna, palus teda ja XXX it, et seal oli mingi limiit, selle internetipanga kaudu üle kanda, siis kandis temale ja tõi XXX koju või oli talle võlgu, seda ei mäleta. Mis XXX kantud rahast sai, seda ei tea, nad leppisid kokku. Või oli XXXtalle võlgu ja ei toonud XXX tagasi, ei mäleta. XXX kantud raha ei läinud korteri eest maksmiseks, XXX oli vaja raha, sellel ajal ta elas vist juba ema juures, ei tea, või Lasnamäel, oli narkootikume ka tarvitanud, võib-olla sellepärast. XXX i osas oli nii, et XXX palus mitte rääkida aga kohal viibida, helistas, et ta käiks XXX il järel ja rääkis, et tal on mingi tüdruk, saab teha niimoodi, et saaks raha SMS laenu võttes. Ütles XXX ile, et temale ei ole seda vaja. XXX palus, et räägiks firma kohta ja oli samal ajal firma, töötasid aga mitteametlikult. Oli liiga palju võlgu ja tegi sellele eksabikaasale, ta pangakontole ja laekus nagu tema pangakontole. XXX oli ka nagu ametlikult tööl, tal oli ka konto arestitud, ütles XXX ile, et saab niimoodi teha. Andku pangakontod, las kannavad temale raha. Siis rääkis selle X ga autos, ei võtnud mingit internetipanga või SMS laenu, rääkisid küll temaga. Tuli välja pärast, et XXX võttis laenu ja ta palus temalt kontot, et kanda raha, XXX oli talle ka võlgu, sellepärast. XXX tegi avarii autoga, politseis ei ole märgitud. XXX il ei olnud raha maksmiseks ja ta mõtles, kuidas raha saada. Võttis X nimele SMS laenu ja kandis tema tuttava XXX kontole. Kuna ise oli võlgu Jevgeni Borodinile, võib-olla selle korteri eest, mida üüris XXX ja andis tagasi, kandes XXXkontole. XXXandis tuhat tagasi ja oligi kõik. Ei olnud teadlik, et XXX mingit laenu võtab X nimele. XXX hakkas pärast karjuma, oli närvis, et liiga kaua läks, temal aga ei olnud sellega mingit pistmist. Sõitis ära ja XXX vist viivitas midagi, tegi seal internetis, sellepärast viivitas, siis helistas talle ja palus tulla. Tuli kohale, XXX küsis, miks te nii kaua olite, ütles, et olid omad asjad, oli tööl, oli õhtu juba, oli laupäev, ei mäleta mis päeval oli, laupäeval vist oli. XXX pangakaarti tema käes ei olnud, jäi arvatavasti XXX i kätte. Selles internetikohvikus oli internet olemas, arvatavasti saanuks laenu vormistada küll kui XXX käis kuskil või väljas suitsu tegemas või tualetis, võimalusi oli nelja tunni jooksul, kolme või nelja tunni jooksul niimoodi, et XXX ei näeks. Enne internetikohvikusse minekut olid koos autos, sõitsid, oli roolis. Kas keegi autos pangakaarti küsis, seda ei mäleta, XXX taga vist küsis midagi, seda ei mäleta. Ise vist ei küsinud. Võib-olla ütles XXXle, et SMS laenu võtta ei kavatse. XXX kartis midagi, jutt oli autos. Pangakaarti oli vaja, sest X mõtles välja, et saaks ametlikult raha kanda kuskil firmast, seda ei tea. XXX rääkis X ga, temal endal oli eksabikaasa, andis eksabikaasa konto, et raha sinna kanda. Töötas masinatehases ja palk kanti niimoodi üle, võib olla sellepärast XXX küsis, ei tea. Mingi firma oli XXX , pankrott ja vaja raha saada sealt firmast. Miks kaarti tegelikult vaja oli, seda ei teadnud. Ise vist ei küsinud XXX kaarte. Need olid kogu aeg XXX i käes, sest X andis XXX . Pärast XXX helistas talle ja ta tuli internetikohvikusse tagasi. XXX rääkis midagi aga hakkas kartma, küsis vist, et miks ta nii kaua oli, ütles, et oli tööl. XXX arvas vist, et internetipanga paroolikaart on tema käes. XXX kontole kandis raha 11 arvatavasti XXX , ise küsis Jevgeni Borodinovi käest selle konto, et kuhu raha kanda, pidi nagu töölt saama ja XXX ütles, et tagastab talle selle võla, siis küsis kontot kuhu kanda, siis XXX kandis või tema kandis üle, ei mäleta seda. Miks kohe XXX kontolt välja ei võetud, seda ei tea, ei olnud pangakaarti või mingi põhjus oli, et ei saanud välja võtta. XXX kontolt vist võttis XXX välja. Ei mäleta täpselt, kas XXX oli 3000 võlgu või vähem, siis kandis talle 3000 üle arvele ja X võttis välja. Ise oli 2000 võlgu sellele X, ülejäänud võttis välja ja andis temale sularahas. Ei küsinud XXX ilt kust ta raha sai, pidi palka saama, sellepärast kandis üle, oli pannud abikaasa või tütre kontole, XXX il olid kontod arestitud ja ta sai niimoodi raha. XXX on taksojuht ja pidevalt kui autoga ei sõitnud nädalavahetusel, siis helistas XXX, et viiks linna või sõidutaks. XXX oli plindris sel ajal, jõi palju, võttis võlgu ja ei tea, mis probleemid tal olid ja siis palus, oli teadlik, et saab laenu võtta, tal olid perekonnas probleemid, koos võtsid laenu, oli kõrval internetikohvikus, vist, ei mäleta, XXX helistas ja palus abi, tegi XXXneed laenutaotlused, sai raha, XXX oli pohmellis või oli halb olla ja kaarti ei olnud veel kätte saanud pangakontorist, palus temale kuhugi kanda, et raha välja võtta. Siis palus XXX, kandis talle raha üle, võttis välja ja andis XXX, või oli XXX talle võlgu, ei mäleta, sellepärast, et töötasid ka koos, võttis XXXautot, ise töötas ka taksoga, XXXautoga. Siis tal olid mingid probleemid ja mitu korda, 2005, kui XXX olid probleemid, siis aitas. Andis võlgu või andis raha, kui laenu võttis, seda ei mäleta täpselt. Seda küll ei mäleta, et oleks palunud XXX kontot avada, XXX ise avas. XXXpangakontot kasutanud vist ei ole, milleks. Saksamaalt 9950 euro laekumise kohta kontole ei oska midagi öelda. XXX on tuttav. Laenud XXXnimel tegi tema XXXsoovil. Kas XXX oli juures, seda kahjuks ei mäleta, vist oli, vist ei olnud, ta oli õues, ei mäleta seda. Tegi taotluse nii palju kui XXX soovis. Mingi raha oli käes, oli vaja 10 000 krooni veel, et tagasi maksta kellelegi, võttis kas mingilt inimeselt raha ja oli vaja tagasi maksta, temale oli võlgu, ei mäleta täpselt seda. Tema enda arve oli arestitud ja rohkem kedagi ei olnud, kellel ei oleks probleeme arvega. XXX endal olid sellised tuttavad, kes oleks võinud ära joosta selle rahaga, tal oli sel ajal probleeme alkoholiga, aitas, viis mitu korda haiglasse ja sellepärast, et tal on korralik perekond. XXX väidab, et ta ei soovinud laenu võtta sellepärast, et tollel ajal, XXX ei taha tunnistada, et jõi palju ja oli raha hädasti vaja ja siis mõtles selle välja, pärast tuli tema juurde, et saab ära lahendada, et kus saab raha võtta. Ütles XXX, et ei tea, ise võtsid laenu ja pärast oli selle autoga probleemid, et tal ei olnud juhiluba ja sõitis ringi ja oli avarii. Üks tuttav tegi ettepaneku, et tema oli roolis, sellepärast, et tal endal oli nii palju trahve. Siis leppisid kokku, et nagu tema oli kõrvalistmel ja tuttav oli roolis ja sellepärast oli autoga probleeme, oli avarii ja tema oli nagu süüdi, pidi selle ära lahendama. XXXütles, et lahendab ära selle, et tuttav oli roolis, leppisid kokku. Andis kõik paberid ja pidi minema ekspertiisi või kuhugi, kuid XXX ei saanud minna sellepärast, et 2 nädalat jõi. Siis XXX remontis auto ja oli sellepärast tema peale vihane. Sellepärast XXX räägib nii. XXX küsis, et kuidas siis jääb, et tegi remondi ja kulutas 20
2. See on vana auto ja remont on kolm korda kallim kui see auto maksab. Saatis XXXpikalt, siis oli selle peale vihane, et mitte maksta, leidis võimaluse, keegi XXXsoovitas, et politseisse minna ja nii rääkida, et tema võttis laenu. G.V-ga oli nii, et G.V oli probleeme ja G.V oli mitte nõus, vaid küsis temalt, kuidas saab raha, et hädasti on raha vaja. Siis tegi ettepaneku, et võtavad järelmaksuga telefonid, võtab need endale ja annab G.V-le raha nende telefonide eest. Milles see kelmus on, kui inimene võtab järelmaksuga lepinguga telefonid ja müüb need edasi omal eesmärgil ja maksab ise kui maksab või ei maksa üldse. G.V võttis endale kohustuse, see on G.V enda probleem, on täiskasvanud inimene, teab, mida teeb, aga müüs need telefonid poole hinnaga ära. Maksis G.V-le poole hinnast, nagu kokku lepitud oli, ei mäleta palju G.V talle andis, 2 või 3, ostis need endale, sest poehinnaga on liiga kallis osta, kasutatuid ei olnud huvi osta. Mis vahenditest pidi G.V järelmaksu maksma, seda kahjuks ei tea, pidi tööle minema või ei mäleta, rääkis midagi. Telefoni järelmaksu lepingute puhul vist ei olnud vaja osamaksu maksta. Ei tea kas G.V maksis. Neid kõnekaarte kasutama ei hakanud, maksis ainult telefonide eest G.V-le, kõnekaardid jäid vist G.V kätte, ei mäleta. Kui inimene järelmaksuga lepingu teeb ja kui tal mingi konto väljavõte võlts on või teine isik oli tema dokumentide peal, siis oleks küll 12 kelmus. Luges mitu korda seda kriminaalseadust, et mingit kelmust küll ei näinud seal. G.V-lt ostis poole hinnaga, võib-olla endale, võib-olla müüs edasi. Telefonide müügist midagi ei saanud. G.V ei maksnud talle vist midagi. Arvab, et ostis endale ja võib-olla müüs edasi. Võib-olla oli ka nii nagu kohtueelsel menetlusel rääkis, et G.V andis need tema kätte ja ta tõi G.V-le pärast raha ja siis G.V andis osa rahast temale, et müüs need telefonid maha, tõi G.V-le raha, iga telefoni eest andis G.V talle umbes 200 krooni. Sellepärast, et ostis need poole hinnaga endale ja tõi G.V-le raha ja siis G.V andis talle teenustasu, et ta nagu tegeles sellega. G.V vist pidi kõiki neid kulusid ise maksma. Sai enda kätte 2 või 3 telefoni. Ei mäleta seda kellele müüs, oli mingi inimene, kes ostis ära. Telefonide müügist saadud raha andis kõik G.V-le, kes ise maksis talle. G.V ise ei müünud ilmselt sellepärast, et vist ei teadnud kuhu müüa. Endal on tuttavad inimesed, kes tegelevad telefonidega, remonditööd, siin Tallinnas on mitu töökoda, siis nad ostavad, sest telefon on uus. Kuidas G.V lepinguid sõlmis, seda ei tea. Ise kaasas ei olnud, helistas või käis kohal. Käis G.V kodus, siis G.V andis telefonid. Kuidas G.V need saanud oli, seda ei tea. Võib-olla ise helistas G.V-le, et tea. Pärast suhtlemiseks vajadust ei olnud. Kelle initsiatiiv oli talle telefonid müüa, ei mäleta, võib-olla tema initsiatiiv, G.V oli raha vaja, võib-olla G.V ise tegi ettepaneku. Teadis, et kui inimesele tuua, et poole hinnaga läheb minema. Võib ka nii öelda, et tegi hinnaettepaneku. XXXepisoodides ennast süüdi ei tunnista, ei teinud XXXnimel lepinguid. Turvakaamerate salvestustel ei ole tema, sarnane on, aga ei ole tema. XXX it tunneb, on mitu korda näinud, tere head aega ja kõik. Olid ühised tuttavad, 2006 aastal vist. Leiti XXX i dokumendid kodust, liitumisleping Sampo pangast, elas onu juures Sitsi tänaval, kus läbiotsimine toimus, oli uusaasta koosviibimine ühes seltskonnas, olid seal ja XXX il olid mingid paberid kaasas, võib-olla jättis sinna, unustas, ei tea. Seal oli palju inimesi. Haridustõendit ei tea, see oli mingi liitumisleping, mingi telefonipakk. Et ka teiselt aadressilt leiti mingi dokument, ei tea, võibolla juhuslikult paberitesse sattus, sellepärast, et olid konto väljavõtted seal Sitsi tänaval onu juures ja käis tööbörsil, paberid olid seal, perearstid ja võib-olla sattus kuidagi sinna, elas Sitsis, kui töötas Koplis. Ei mäleta et oleks kasutanud XXX i pangakontot. XXX kontot vist kasutanud ei ole. Võib-olla oli nii, et XXX palus raha üle kanda XXX kontolt XXX kontole kui eeluurimisel nii rääkis. Võib-olla kandis üle. Internetipanga kaardid olid tema käes. Võis telefoni teel öelda kasutajatunnuse, parooli. Helistas talle vahepeal kui palus sõita Koplisse. Seda ei mäleta, mis palus, võib-olla palus kanda üle võla, mis oli võlgu. Võis öelda parooli telefoni teel. Kasutajatunnus, parool, paroolikaardilt seal tuleb konkreetne number, siis ütleb ja läheb sisse, teeb ülekande ja läheb välja. Süüdistatav G.V end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et sõlmis Tele2ga lepingu kaardile. Kuupäeva ei tea, kevadel oli, kaubanduskeskuses, aga millises, seda ei mäleta. Kõnekaardi leping. Telefone Tele2st tellinud ei ole. Kui lepingu sõlmis, siis kaarti tema kätte ei jäänud, sõlmis lepingu Z.L-i palvel, andis kaardi Z.L-ile koos lepinguga. Miks Z.L seda palus, midagi rääkis, ei mäleta. Tele2ga oli kokkupuudet veel siis kui kuller tõi karbi Tele2 poolt koju Laevastiku tänavale. Pani karbi kappi, siis pärast helistas Dmitri, küsis et kas tuli karp, ütles, et tuli. Mõne aja pärast Z.L tuli, võttis ära. Ise seda pakki ei tellinud. Pakki ei avanud. Andis üle sellisena nagu tuli. Pärast seda Tele2ga kokkupuudet olnud ei ole. Ei mäleta kas oli üks kõnekaart, võib-olla oli rohkem. Kas oli Z.L-iga juttu, et teeks lepingud mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks, seda ei mäleta. Kui pakk tuli, siis alguses ei saanud aru, pani kappi, pärast Dmitri helistas, et võtab ära. Rohkem pakke ei tulnud, ka mitte teateid paki kohta. Arveid saanud ei ole. Tele2 ei ole nõudnud arvete tasumist. Ei ole ise telefone järelmaksuga ostnud. Kaks lepingut sõlmis kõnekaardile, rohkem lepinguid sõlminud ei ole. Z.L ütles, et maksab ise arved. XXX on sisse kirjutatud. 24.05.2007 lepingust Tele2ga ja telefoni tagastamisest ei tea midagi. Ise tagasi viinud ei ole. Teadis, et Z.L hakkab arveid maksma, arved hakkavad tulema, tema annab Z.L-ile ja Z.L hakkab maksma. Kas Tele2ga oli võimalik lepingut ka telefoni teel sõlmida, seda ei tea. Z.L ei 13 maksnud telefonide eest midagi, lubas rahalist tasu. Tasu suurust ei mäleta. Raha saanud ei ole. Arvel on tema andmed, arveid saanud ei ole, arvet näinud ka ei ole. Kas oli e-posti aadress sel ajal, ei mäleta, siis isegi arvutit ei olnud. Z.L lubas maksta telefonide eest, mis kuller tõi karbiga. Oli alguses muidugi üllatunud, siis umbes tunni aja pärast helistas Z.L ja küsis, kas ta sai kätte. Ei tundnud huvi mis pakis on. Ei nõustu Z.L-i ütlustega, et ostis temalt telefonid ära, pole raha kätte saanud. Ei ole pöördunud Z.L-i poole rahaliste raskuste pärast, Z.L pöördus tema poole, et sõlmiks Tele2ga lepingud. Rahalisi vahendeid Z.L-ilt saanud ei ole. Ei ole ka ise Z.L-ile raha andnud. Tele2 võlanõuetest sai teada uurimise ajal. Ise seda numbrit, mille liitumislepingu sõlmis, kasutanud ei ole. Kannatanu esindaja Raha24 OÜ esindaja XXX selgitas, et 21.01.2007 on XXX nimel võetud laen 3000 krooni ehk 191,73 eurot. Taotlus esitati interneti vahendusel, kinnitatud sms-iga telefoni teel ja läbitud, kindlalt ei oska väita, aga kui see oli esimene laen, siis kindlasti oli ristküsitlus, sellel ajal seda tuvastamisnõuet veel ei olnud. Helistati kliendile, küsiti selliseid küsimusi, millele klient peaks kohe suutma vastata: sünniajad, tähtkujud, kui klient selle läbis, siis väljastati laen tema isiklikule arvelduskontole. Isik kõigepealt täitis internetis laenutaotluse ja avaldas seal enda telefoninumbri, isikukoodi ja kinnitas, autentis enda andmeid läbi panga. Mis telefoninumber see oli, jääb hetkel vastuse võlgu, seda on võimalik täpsustada. Laenusumma väljastati samal kuupäeval kui laenu taotleti, 21.01.
3. Laenusummat tagasi ei makstud. 7 märtsil on võetud XXX nimele samamoodi laen 3000 eesti krooni ehk 191,73 eurot. Taotlemine toimus samal viisil nagu XXXpuhul. Üldjuhul küsiti telefoni teel tähtkuju, mis on teie sünnikuu, valdavalt tugineti nendele andmetele mida see isik ise oli laenutaotluses esitanud, tema isikuandmed, mis olid laenuandjale kättesaadavad ja kui isik jäi mõtlema või kahtlema, siis ei peetud seda usaldusväärseks, laenu ei väljastatud. Antud juhul siis ikkagi ilmselt tuli see info piisavalt kiiresti. Laen väljastati 7 märtsil 2007 XXX SEB arveldusarvele, XXXlaen Swedbanki arveldusarvele. XXXlaenu tagasi makstud ei ole. XXXlaenu puhul on selline asi, et XXXnimele võeti 3 korda järjest laenu, võimalik, et esimene neist oli 17 septembril, aga selleks, et saada järgmist laenu pidi eelmine olema tagasi makstud koos intressidega ehk et tsiviilhagi on viimasega, mis on võetud 20 septembril 2007 ja mis on võlgnevuses ja see summa oli 4000 krooni ehk 255, 65 eurot. 20.09.2007 võeti laenu 4000 krooni ehk 255,65 eurot. 17.09.2007 oli esialgu vist 2000 krooni, siis see maksti kas samal päeval või järgmisel päeval tagasi koos intressidega. 18.09.2007 on võetud 4000 krooni XXXnimele, mis on siis hiljemalt 20 septembriks tagastatud koos intressidega ja siis 20 septembril 2007 oli võetud jälle 4000 krooni ja see on käeoleva ajani tagastamata. Esimesel korral 17 septembril tuli taotlus, kuna see oli esmakordne laen, tuli samamoodi läbida ristküsitlus, täita laenutaotlus, nö teha Raha24 keskkonnas ennast laenutaotlejaks, edasised korrad 2 korda tuli isikul üksnes laenutaotlus läbi interneti keskkonna saata, kinnitada laenutaotluse soovi sms-ga. Raha kanti XXXnimele Swedpangas. Tegelikult esialgu hagid on esitatud koos intressinõuetega, laenusumma pluss intressid, siis oli kogusumma 784, 84 eurot, need kolm laenu kõik koos intressidega ja tsiviilhagi on esitatud 22.03.2010 XXX poolt. 06.05.2010 esitatud hagi summa on sama 12 280 krooni, eurodes seitsesada, põhivõlg ja intress. Sisuliselt on see intress laenu väljastamise tasu. Ikkagi tasu laenu väljastamise eest ja käsitletav ikkagi intressina. See on kindel summa. Endise ärinimega AS Reval Credit esindaja pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (XXX) selgitas, et AS Reval Creditist 01.02.2007 võeti laenu XXX poolt, summa oli 20 000 eesti krooni laenu põhisumma. Laenu väljastamise asjaolusid peensusteni ei tea, põhimõtteliselt teab, et tavaliselt alati küsiti tõendeid sissetuleku kohta ja on ka info, et antud juhul esitati see pangakonto väljavõte, mis hiljem osutus võltsituks. Millal laenu väljastamine toimus, ei tea, ei ole konto väljavõtet kaasas. Väljamakse oli 20 000 krooni. Käesolevaks ajaks on tagasi makstud 6666, 6 krooni kellegi XXX poolt, kes oli ka antud asjas asjaosaline. Ja siin see nõue oli esitatud koos intresside ja viivistega, siis oli see nõue 56 056, 3 krooni ja arvestades tagasi makstud summat on 49 389 krooni 4 senti ehk praeguses vääringus 3156, 56 eurot ja pärast 14 tsiviilhagi esitamist ei ole midagi juurde arvestatud, see on selle seisuga mis kriminaalasja juurde sai esitatud ja ei kavatsetagi midagi juurde arvestada. 49389,4 krooni see kogu summa. Reeglid olid, tasuti kõigepealt viivis, siis intress, siis tuli alles põhisumma, põhisumma jääb see sama 20
4. 29 389,4 krooni on puudu olev intress. Millal Shaihutdinov maksis, et oska öelda, ei ole kuupäeva kirjas ega seda väljavõtet. Pankrot ei olnud välja kuulutatud, see oli varem. Eurex Finants OÜ esindaja XXXselgitas, et soovib täiendada nõuet, esitada uus tsiviilhagi. XXXnimel sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on 814,29 eurot põhiosa suhtes ja seisuga 09.01.2012 3209, 35 eurot viiviste suhtes. Laenu põhiosa oli algselt 15 000 krooni ehk 958,7 eurot ning antud laenulepingu raames on tagastatud 5000 krooni 9 märtsil 2010 Shaihutdinov X i poolt ning sellest 5000 kroonist ehk 319, 56 eurot hageja siis vähendaks võlgnevust 144, 99 euro võrra põhiosa suhtes 122, 98 euro osas intressi suhtes ja 52,19 eurot viivis. Sellest tulenevalt on praeguseks intressid tasutud ja jääb põhiosa ja viivised. Sellest 5000st läks intress 122, 98 ja põhiosa vähenes ja viivis. Kõik vähenes. Eelmises hagis, mis oli 815 eurot põhiosa, seal oli arvesse võetud sellepärast, et põhiosa algselt oli 958,67 eurot. Esimeses avalduses ei ole küll märgitud kuupäeva aga eeldab kuupäeva siis selle võlgnevuse seisuga 03.03.
5. Peale selle 5000 ei ole rohkem makseid laekunud. See jääb nõude summaks. Põhivõlg 814,29 eurot ja viivis 3209,35 eurot, kokku teeb 4023, 65 eurot. Hagiavalduses on kohtul palutud arvestada viivist samadel alustel edasi. Kuna tegid avalduse XXX osas, siis menetlus lõpetada ja siis otsustasid teha nõude Z.L-i vastu. Kuna ta on süüdi mõistetud Türgis, siis ei näinud põhjust miks oleks kasulik tema vastu tsiviilnõuet esitada. Z.L on lepinguväliselt kahju tekitatud OÜle Eurex Finants. Placet Group OÜ esindaja Merike Lätt selgitas, et nende andmetel on võetud XXXnimel laen 17.09.2007 127,82 eurot, intress 38,35, laenuperioodiks oli märgitud 30 päeva ja tähtaeg oli 17.10.2007, aga see laen on tagasi makstud koos intressidega 2600 krooni, see oli esimene laenutaotlus. Esimene kord saab laenu võtta 2000 krooni ja teisel korral juba 3000 krooni. Teine laenutaotlus oli tehtud 19.09.2007, laenusumma oli 3000 krooni, algul oli märgitud laenutaotluses 15 päeva, hiljem see muutus, et laenu sooviti võtta 30 päevaks, sõltuvalt sellest, kui pikaks ajaks võetakse laenu tuli ka tagastada laen koos intressidega suuremas summas. Sel ajal nimetati neid laenu käsitlemise kuludeks. Laen 3000 krooni tuli koos käsitlemise kuludega tagasi maksta 3675 krooni, käsitlemise kulud tähtajaga 30 päeva oli 675 krooni ja tänase päeva seisuga on laen koos käsitlemise kuludega tagastamata. Laenu taotlemine toimus interneti keskkonnas SMS Money, tuleb ära täita laenutaotlus, seal pannakse kirja isikuandmed, ees-ja perekonnanimi, pangakonto, meiliaadress, elukoha aadress, telefon, ülalpeetavad, siis netosissetulek, muud asjad ja enne laenutaotluse esitamist peab ta siis kinnitama, et on tutvunud laenu üldtingimustega. Kui laenutaotlus on esitatud ja üldtingimustega tutvumist kinnitatud, siis firma vaatas läbi ja rahuldas, tasus ülekandega XXXHansapanga kontole, praegu Swedbank, 3000 krooni samal päeval 19.09.
6. Sel ajal oli juba see isiku tuvastamine postkontoris, isikutuvastamise ankeedi pidi ära täitma, postkontoritöötaja tuvastas isiku dokumendi alusel, kuidas nad tuvastasid, seda ei oska öelda. Enne esitatakse laenutaotlus, siis toimub isiku tuvastamine. Kui isiku tuvastamist pole tehtud, siis ei saagi laenu väljastada. Postkontorist tulevad tagasi isiku tuvastamise ankeedid, kus on pandud allkiri, et kinnitab, et see on see isik. Postkontoris esitab isikut tõendava dokumendi, kas ID kaart või pass, siit praegu ei näe, mis oli isikut tõendav dokument. Selleks, et ära täita see laenutaotlus, laenutaotleja saab ka kasutaja ID, et pärast ka edaspidi kasutab. Nõue on 3675 krooni, 3000 laenu põhiosa, laenu käsitlemise kulud 675 krooni, kuna laenutaotlus 30 päevaks, see on vastavalt üldtingimustele nagu sel ajal kehtis. Jääb selle nõude juurde. Ilma isiku tuvastamiseta ei saa laenu väljastada. Kõik peavad isiku tuvastamiseks ära täitma postkontoris ankeedi. Kindlasti kehtis see ka 2007 aastal. Peab seda täpsustama, praegu on küll niimoodi, et isiku tuvastamine toimub kas koha peal kontoris või siis postkontoris. Selline kord kehtestati kindlasti varem kui 2010, jääb praegu selle vastuse võlgu, peab täpsustama, aga 2009 oli see kindlasti isiku tuvastamine postkontoris. 15 SMS OÜ esindaja Kristjan Vahar selgitas, et 26.02.2007 võeti XXX poolt laen eesti kroonides 3000 krooni. Laenutaotlus on esitatud interneti kaudu SMS Laen OÜ, nüüd AS väljastas laenu niimoodi, et kasutati interneti teel registreerimist SMS kodulehel, kasutajaks registreerimisel küsiti isiku mobiiltelefoninumbrit, pidi valima endale kasutaja parooli, millega ennast sinna sisse logida, interneti keskkonnas tuli täita isikuandmete ankeet, kuhu tuli kirjutada oma nimi, isikukood, elukoht, e-posti aadress, pangakonto number, seejärgselt pidi isik läbi lugema laenulepingu, kinnitama, et see laenuleping on talle sobiv ja selle ära identifitseerima kas oma pangakonto kaudu, mis oli siis Hansapank, SEB või Sampo pank, kas läbi pangakonto, paroolidega pangakontosse sisse logima, seal ära ennast kinnitama või siis ID kaardi abil. Seejärel pidi isik esitama laenutaotluse, seda sai teha kas SMS teel või interneti kaudu sisse logides enda paroolikaardiga. Antud juhul XXX puhul on seda tehtud interneti kaudu ja seejärel helistati isikule tagasi, kuna esmakordne laenuvõtt, pidi kinnitama neid isikuandmed, mis ta on esitanud, kui need klappisid omavahel esitatud andmetega, siis isikule väljastati laen. Kõigepealt kontrolliti isikut makseregistrist, sellistest kohtadest kontrolliti üle, et tal puuduksid eelnevad võlgnevused. Kuna see rahapesu-terrorismi tõkestamise seadus jõustus 2008 alguses, siis kohapealset isiku tuvastamist ei ole tehtud, on läbi interneti keskkonna tuvastus tehtud. Tagasi ei ole makstud midagi, igasugused maksed puuduvad. Laen võeti tähtajaga 30 päeva väljastamisest, tagastuse kuupäevaks pidi olema 28.03.
7. Oli vaja tagastada võetud laenusumma 3000 pluss laenulepingu järgselt kokkulepitud intress 700 krooni ehk siis kokku 3700 krooni. Laenu võtmisel isikule väljastatakse ka arve tema poolt märgitud e-posti aadressile, veel tingimused kirjas täiendavalt. Isikut teavitatakse mitmekordselt nendest tingimustest mis tal tuleb täita. 07.02.2007 võeti laen XXX nimel, samas summas 3000 krooni. See on täpselt sama moodi tehtud interneti kaudu, tuvastus siis SEB panga paroolidega. Laenu tuvastus jääb alles, selle kohta on esitanud ka dokumendi, isiku sertifikaadi, tuvastamise sertifikaadi, näha kas läbi pangasüsteemi tehtud või läbi ID kaardi keskkonna tehtud. Antud juhul on isik läbi panga selle teinud, selleks on vaja pangaparoolide olemasolu, et sinna sisse ennast logida ja ära ennast kinnitada. XXX puhul oli ka läbi panga ja siis läbi Hansapanga interneti keskkonna. XXX puhul oli laenu tähtaeg 30 päeva, tagastamise tähtajaks oli 6.04.2007 summas 3700 krooni. Igasugused tagasimaksed puuduvad selles asjas. Pöördutakse laenu võtjate poole laenujärgsetel kontaktandmetel, telefon, meiliaadress, ka aadress, sinna saadetakse võlgnevuse teavitusi, üritatakse helistada, saadetakse e-kiri või siis koju kiri, need on erinevad kulutused, mis teeb laenu väljaandja, et seda tagasi saada. Aga antud juhul kui isikud esitavad valeandmed, muudavad e-maile, koduseid aadresse ja telefoninumbreid, siis läheks tühjaks kuluks, laenuandja kuluks, mis siis väljastab, nende peale raiskab oma raha. Kuna sealt ei vastata, kuna valeandmed, mis on esitatud, siis ei saa nende inimestega ühendust Telefoni teel on ühendust võetud kindlasti, teavitatakse kui laenu tähtaeg tuleb, inimene ei maksa oma laenu õigeaegselt tagasi, siis sellel numbril saadetakse kindlasti sõnum ja helistatakse, see on rohkem kui kindel. Arvestades seda laenu võtmise aega, on üritatud võtta erinevate inkassofirmadega ühendust. Taotlusse märgitud telefoninumbril ei ole õnnestunud ühendust saada. Oli ka 17.09.2007 laen XXXnimel 3000 eesti krooni. Seda on läbi interneti jälle taodeldud, andsid kõik IT aadressid, laenuraportil peaks kirjas olema isegi kellaaegselt, mis kell taodeldud on, tuvastus on läbi Hansapanga interneti keskkonna interneti paroolidega. Nagu kahel eelmisel juhul. Tagastamise tähtaeg oli 30 päeva ehk siis tuli tagastada 17.10.2007, antud kuupäevaga igasugused tagastused puuduvad. Püüti ühendust saada, see on kõigi isikutega, kellele laen väljastatakse, ei ole õnnestunud ühendust saada. SMS Laen esitanud 03.03.2011 hagiavaldused, peaksid olema kohtule saadetud, ka prokurörile saadetud, kõigis episoodides nõude summaks 4700 krooni, so 300, 38 eurot. Palub need süüdimõistetult isikult välja mõista, jääb hagiavalduse juurde. Tunnistaja Jevgeni Borodinov seletas, et tunneb Z.L-i umbes 7 aastat, võib-olla rohkem. 2007 sõitsid ringi, suhtlesid, käisid baarides, restoranides, jõid. XXX it ei tea, võibolla teab, kui fotot näeks, tunneks ära, ei oska öelda. XXX on endine naine, elasid koos 2007 16 aastal. Kasutas XXX pangakontot. Vist kasutas ka 2007 aastal. Näidatud konto on XXX konto, kasutas seda. Palju aega möödas, võib-olla võttis kontolt raha välja, ei mäleta. Mis ülekanne on XXX lt 3000 krooni, ei mäleta. 2007 veebruaris Z.L vist pöördus, et XXX kontolt summa välja võtta, oli võlg, ei mäleta enam, mingi summa andis talle kas veebruaris või hiljem, pöördus jah, et ära anda võlg. Ei saanud tulla kätte andma, küsis kuhu kanda, andis XXX konto numbri. Kas võttis üksinda raha välja, ei mäleta. Kust automaadist välja võttis, ei mäleta, elasid J.Njatinaga Tondi rajoonis, võib-olla sealt. Ei mäleta kellele raha andis, mingi summa võlaks, mingi summa võttis ära. Z.L oli võlgu talle, mingi summa jättis endale, kui võla, mingi summa andis, kas kandis üle, andis Z.L-ile kätte, ei mäleta. XXX oli kursis pangakaardi kasutamisega, oli nõus. XXXt ei tunne. Ei küsinud Z.L-ilt XXX kohta, kas armuke, naissõber, ükskõik. On Z.L-iga kohtunud internetiklubis, mängisid, suhtlesid internetis. Internetiklubi oli Sõle rajoonis sel ajal. 2007 veebruaris, märtsis Z.L töötas, haltuurat tegi, kipsplaati pani. Praegu Z.L-iga suhtlus on tere-head aega, on Eestis harva. Teineteiselt raha laenamist oli miljon korda, siis kui tüdrukut kostitada, võis alati pöörduda, elus rasked ajad, endal, Z.L. Tunnistaja XXX seletas, et tunneb Z.L-i, umbes 4-5 aastat. Esimest korda kohtus umbes 2007, ei mäleta, nendel aastatel. 07.03.2007 sms-laenu võttis Z.L, laenu võeti vist üks kord, summa minimaalne. Näidatud konto on tema pangakonto. Kodus on dokumendid selles asjas säilinud, praegu ei oska midagi kinnitada kas oli Raha24 OÜlt 3000 krooni ja SMS Laen 3000 krooni. Tema meelest oli üks kord, dokumendid, mis kinnitavad, et üks kord, kantud üldse temale tundmatule naisterahvale, sellepärast andis politseisse avalduse. Ei tea teda, kes laenu võttis. Keegi kasutas tema kontot. Dima Z.L võttis temalt paroolikaardi, rohkem pole olnud. Ei teadnud mida see tähendab, ise ei ole kunagi kasutanud. Pärast öeldi, et sellist asja teha ei tohi, et võib tema nimel võtta laenu. Enne seda ei teadnud. Andis kaardi paroolidega, muud midagi. Millega seda Z.L põhjendas, seda ei mäleta. Selle Saksamaalt tuleva raha jaoks avas arve Ühispangas, see ei ole kuidagi seotud, tuleb raha Saksamaalt ja 10% teenustasu, avas lihtsalt arve. Z.L ütles, et tema konto on arestitud. Avas selle konto märtsi lõpus vist. Kui Z.L võttis SMS laenu, seda ei tea, andis ainult paroolikaardi aga nimelt Saksamaalt tuleva raha jaoks avas konto märtsi lõpus Ühispangas spetsiaalselt. SMS laenud sellele kontole ei tulnud, sellele kontole pidi tulema raha Saksamaalt. Et laenu võttis, sellest ei teadnud, need kanti mingile teisele arvele. Saksamaalt vist rahad laekusid, kohe läksid välja. Paroolikaardi andis selle konto kohta, kuhu pidi Saksamaalt raha tulema, üks kord avas konto. Üks konto oli 2007 kasutada, mille avas SEB panga Sitsi kontoris. Laenu võtmisest sai teada seetõttu, et tema aadressil hakkasid tulema kirjad, et võtsite krediiti, kuu on möödas, taheti raha tagasi. Tema laenu ei võtnud. Küsis Dimalt, kas tema võttis laenu, mingit väljavõtet pangas ei antud. Oli selge, et Z.L võttis laenu, lubas ära maksta, aprillis tema aadressil hakkasid kirjad tulema, et kohustatud tagastama, pärast mais, juunis. Z.L lubas ära maksta, juuli alguses läks politseisse avaldust tegema. Nii inimene tegi, tema Z.L-i eest maksta ei taha. Ei mäleta, kas küsis miks tema nimel laen võetud või ei küsinud, asi oli juba tehtud, mis kasu on küsida. XXX nime kuuleb esimest korda. Ise ei ole teinud mingeid ülekandeid naisterahva nimele, ei tunne seda naist, ei ole kunagi näinud nagu ka seda raha. Paroolikaardi sai vist tagasi, arvet ei ole enam, SEB pangas likvideeriti konto. Millal suleti, ei mäleta, politsei tegeles selle asjaga. Kellelt sai tagasi paroolikaardi ei mäleta. Arve suleti kohe kui politseisse kutsuti. Z.L ei öelnud telle, et tema nimel laenu võttis, see sai selgeks pärast kui hakkasid tulema kirjad, et peab tagastama, ei ole midagi võtnud. Hakkas välja selgitama, siis sai selgeks, Z.L-ise pole midagi rääkinud. Keegi aitas välja selgitada, seal oli näha, et kõik raha laenud läksid naise nimele, vene perekonnanimi, ei mäleta, kõik läksid naise nimele. Inimesed aitasid välja selgitada. Ei küsinud Z.L-ilt laenude tagasimaksmise kohta, selle asjaga tegeles politsei, veenduti, et tema ei võtnud laenu, milleks küsida. Võis olla ka nii nagu kohtueelsel menetlusel on ülekuulamisel öelnud, et: selle peale vastas Dima, et too politseist paber, et see asi on lõpetatud ja sa ei ole kirjutanud mingit avaldust minu kohta ja siis ma maksan kõik sinu eest kinni. Midagi rääkisid sellel teemal, suve lõpus, juulis, augustis. Saksamaalt tehtud 17 ülekannet ei ole välja võetud, seda ei saa olla. Sel ajal kasutas kontot Z.L, kui paluti ülekuulamisele politseis, seal naisuurija ütles, et raha kohe arestiti, et raha Saksamaalt ei ole puhas, keegi ei jõudnud välja võtta. Seda kontot ise ei kasutanud, ei olnud isegi pangakaarti. 2007 oli normaalne eluviis, töötas, on taksojuht juba 10 aastat, kui joob, siis see ei sega töötamist. Ei võtnud laenu, milleks seda vaja oli. Kui läks politseisse, seal selgus, et raha läks teise naisterahva arvele, et ise ei ole kasutanud raha, oli selge, et tema ei võtnud laenu. Temalt ei hakanud nõudma need firmad, kes laenu annavad, teda jäeti rahule. Tunnistaja XXX seletas, et teab, et on Z.L , seda teab, mitte rohkem, teab nagu inimest. Mis ajast teab, on raske vastata. 2007 vist on kohtunud, ammu oli. Kui kohtueelsel menetlusel rääkis, et tema sünnipäeval 07.03.2007 oli ka Z.L, tähendab oli, lihtsalt nii ammu oli. XXX nime kuuleb esimest korda. Kas selle isiku kontolt on tema kontole rahasumma laekunud, ei tea seda inimest, sellepärast ei oska öelda. Näidatud konto on tema oma. Ei oska öelda miks on tema kontole raha üle kantud. Arvab, et keegi teine ei ole tema kontot kasutanud. Kohtueelsel menetlusel öeldud väide et: Dima Z.L palus kasutada kontonumbrit mingi raha ülekandmiseks, sellega ei meenu midagi. Võimalik, et Z.L palus kontot kasutada, ei mäleta. Kellelegi oma kontot kasutada ei ole andnud. Pärast seda konto väljavõtet ei vaadanud. Näidatud summasid välja võtnud ei ole. Ei ole nende summade kohta ka Z.L-ilt küsinud. Kindlalt ei ole seda raha välja võtnud. Ei võta kunagi nii suurt summat välja, kasutab maksmiseks kaarti, võtab väikesed summad välja. Sealt on näha tema palk ja tal ei saa olla sellist raha, igal juhul mitte sellel momendil. Ju keegi võttis raha välja, ise ei ole välja võtnud, see oli 2007 aastal, ei mäleta. Ammu andis ütlused, võib olla siis midagi rääkis. Pärast seda ei ole selliseid summasid kontolt maha läinud. Kui võeti ütlused 2007, siis tutvustati, öeldi, et võetud selline summa, kuid tema pole võtnud. Kui oleks selline summa, oleks see meeles. Kuidas tema teadmata raha välja võeti, ei mäleta, võib-olla kellelegi andis kaardi, ei mäleta. Kui andis kohtueelsel menetlusel ütlused, siis on nendega nõus kui ütles, et Z.L palus kasutada kontot raha ülekandmiseks. Kui võetud raha välja, siis ütles oma pin-koodi, kuna ise ei võtnud välja. Praegu ei mäleta aga kui ütlustes on kirjutatud, et Z.L ja tahate, et seda ütleks, siis jah, tuleb nii välja. Praegu ei mäleta. Ei mäleta üldse, et oleks kellelegi pin-koodi andnud. Tunnistaja XXX seletas, et Z.L-i ei tunne. Elavad ühes piirkonna, on paar korda näinud, on juhtunud, et on kohtunud. Tänaval mõnikord näevad, nägupidi tuttav. 2007 septembris sms-laenusid võtnud ei ole. Tema nimel on laenusid võetud, tulid paberid, kaotas passi, telefonide kohta tuli ja laenu kohta. Viis kõik politseisse mis tulid, tegi politseis avalduse, täpselt ei mäleta, vist oli
8. Laenu oli võetud 3000, väikesed summad. Ei oleks arvanud, et töötule inimesele laenu antakse, sel ajal ei töötanud. Laenud laekusid Hansapanka, emaga käisid seal, öeldi, et käis temaga sarnane inimene, avas arve selles pangas, näitas tema kaotatud passi. Leping oli sõlmitud, et internetipanga kaart teha. Passi kaotas 2007 aastal kui armeest tuli, umbes poole aasta pärast, suvel kuskil. Kus kaotas seda ei oska öelda. Ei pöördunud politseisse, ei teadnud et peab pöörduma, teab, et kui ID kaardi oleks kaotanud, siis oleks küll kinni pannud. Kui sai laenudest teada, siis kohe pani konto kinni. Sel ajal ei olnud üldse kontosid endal pangas. Ühtegi nendest laenusummadest kasutada ei saanud. XXX it ei tunne. Kadunud passiga on telefone võetud, passi sai nii tagasi, et läks postkontorisse ja nagu tema oleks tahtnud seda võtta, temale ei olnud vaja. Rääkisid, et kui tuleb inimene tema passiga kohe helistatakse, nii juhtuski, et järgmine päev helistati, et tuli inimene tema passiga telefoni kätte saama. Läks sinna, aga see isik oli juba ära läinud. Selgitas, et mitte tema ei võta telefoni, telefon oli juba postkontoris, ootas kättesaajat. Rääkis, et kui tuleb inimene tema passiga siis kohe helistagu. Postitöötaja andis passi tagasi, pärast viis politseisse kõik paberid. Postitöötaja rääkis, et tema moodi, kasvult lühem. Sms-laenu firmadele ei ole midagi maksnud. 2007 aastal kasutas sama numbrit. Mitte seda, mis ülekuulamise protokollis. kasutas väga ammu, alates 2007 armeest on telefoninumber, kasutas teist numbrit, kahjuks ei mäleta enam. Ise ei ole kontol mingeid toiminguid teinud, pani konto kinni. Pass 18 on ilmselt kehtetuks tunnistatud, on uus pass. Pöördus Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse uue passi ja ID kaardi saamiseks. Toimikus olev pass on sama pass, mille sai postkontorist. Tunnistaja XXX seletas, et Z.L-i isiklikult ei tunne, võib-olla on näinud kuskil, nägu on tuttav. 2007 aastal oli Hansapangas pangakonto. 2007 sügisel vist paluti kontot kasutada. Kes see paluja oli, ei mäleta hästi seda intsidenti ennast, aega palju mööda läinud. XXXnimi ei ole tuttav. Kas tema kontole on tehtud ülekanne XXXkontolt, seda ei tea. Näidatud konto on tema konto. 12.10.2007 XXXkontolt 10 000 laekumine ja välja võtmine oli. Natuke tuleb meelde. Oli aeg, kui oli probleem alkoholiga, üliõpilane, raha ei ole ja oli intsident, inimesed käisid, tal trahve, võlgu ei olnud, et kas võib palka kanda või midagi sellist, andsid selle eest 100 krooni. Mõnikord andis pangakaardi koos pin-koodiga, mõnikord ise võttis välja. Kas võttis ise selle summa välja, ei mäleta. 10 000 osas keegi tuli, palus palka kanda sinna, ei tea, ilmselt ise võttis välja. See isik oli umbes 35 aastane, üks kaukaasia välimusega noor. Nime ei mäleta. Mäletab, et interneti panga andis, ütlused peaksid olema, ise ei mäleta, mis oli. Ei tea kuidas sattus Z.L-i kätte tema Sampopanga deebetkaardi kasutamise leping. Ka Tele2 liitumislepingu ja järelmaksu lepingu sattumist Z.L-i kätte ei tea, ilmselt võttis mingi hetk telefoni, oli probleem rahaga, et seda ära müüa. Tööstushariduskeskuse tõend võib-olla oli koos telefoniga. Telefoni eest maksis. Ei tea kas Z.L oli isikuks, kellele andis pangakaardi, kuskil on Z.L-i näinud, isiklikult ei ole tuttav, võib olla diskoteegis, baaris. Kus oli sel ajal kui andis pangakaardi üle, seda ei mäleta. Tunnistaja XXX seletas, et tunneb Z.L-i. Tunneb sellest ajast kui oli 18 aastane, 5 aastat tagasi, olid tuttavad nädal aega, võib-olla poolteist nädalat. Z.L-iga ei ole mitte mingeid suhteid, oli rohkem tuttav Xga, perekonnanime ei mäleta, tema kaudu tutvusid. Vist oli XXX , politseis esitati äratundmiseks, seal oli. Sellel ajal tundis XXX it kuu aega, tutvusid baaris, suhtlesid mõnikord, 2007 aastal, oli siis 17-18 aastane. Nagu lõpuks teada sai oli 26.02.2007 tema nimele võetud laen, sel päeval läks politseisse, öeldi, et tema nimel ei saa midagi teha, talle öeldi, et tal on kõik korras, lihtsalt otsustas minna panka ja uurida, kas on toiminud mingi operatsioon tema kaardiga. Sai teada, et jah. Ise ei võtnud laenu. Andis Xle ja Z.L-ile oma ID-kaardi ja Hansapanga paroolikaardi. Üleandmine oli Koplis, interneti kohvikus, kus X töötas. Ei närveerinud, sest istus kogu see aeg kohvikus, X oli tema juures, arvas, et midagi hullu juhtuda ei saa aga juhtus niimoodi. Sõitsid veel autoga sellesse kohvikusse, teel kohvikusse andis üle, siis viidi teda kohvikusse, ütlesid, et võid siin istuda internetis rahulikult. Autos olid X, tema ja Dmitri. Täpselt enam ei mäleta põhjust, nad ütlesid, et neil on firma või midagi niisugust, et neil on vaja mingit arvet, kuhu raha kanda endale. Ilmselt tääkis X ja Z.L kinnitas X sõnu. Kaardid andis X kätte, kuivõrd tundis X, X ilmselt andis Dmitrile, sest kohvikus X istus temaga. Dmitrit kaua ei olnud, pärast 2-3 tunni pärast tuli tagasi. Seda ei mäleta kas autos andis X kaardid Z.L-ile edasi. Ise andis autos, ilmselt andis X üle autos, sest Z.L sõitis ära, Xle ei olnud need vajalikud. Kui kohviku juurde sõitsid, oli roolis Z.L, X istus kõrval. Öeldi, et kaarte tahetakse kasutada umbes tund aega. Laekuma pidi mingi nende firma raha, vaja võtta firmast raha, ei saanud täpselt aru. Ütlesid, et kõik on korras, tal probleeme ei tule, kõik on hästi, kõik on nende oma, et vaja kaarti, nende kaart on arestitud. Alguses hirmu ei olnud, sest X uskus, ei osanud mitte arvatagi, et nii teeb. Aga pärast kui kaarte kaua ei olnud, siis tekkisid kahtlused ja sellepärast jooksis panka, et teada saada, et mis kaardiga juhtus. Kaart oli käest ära kaua, 34 tundi, hakkas juba närveerima. Kogu see aeg oli kohvikus. X oli temaga ja rahustas, et kõik on korras, et lihtsalt juhtus midagi, et midagi ei õnnestu ja varsti nad saavad olema. Kes tagastas paroolikaardid, seda momenti enam ei mäleta, ilmselt X käest sai tagasi. Samas kohvikus sai. Z.L lõpuks tuli ja pärast seda sai kaardid kätte. Keegi talle andis, vist X, ilmselt Dmitri andis Xle, mäletab oli väga kuri, tahtis rääkida Z.L-iga, Z.L-iga rääkida ei õnnestunud. Ilmselt rääkis Xga. Oli kuri, sest pidi ootama 4 tundi. X ütles, et ta on veel 18 aastane ja tema kaardiga ei tulnud midagi välja, et võib koju minna. Aga ta ei läinud koju, vaid Hansapanka, pärast läks tagasi sellesse kohvikusse, hakkas riidlema Xga, et miks tema kaardile on tehtud ülekanne, ta ütles, et ei või olla, et kuidas nii sai juhtuda, et ei tea, mis 19 nad seal tegid 4 tundi. Kui pangast tagasi tuli, siis Z.L-i seal ei olnud. Lõpuks mingi aja pärast palus rääkida algul sõbral Z.L-iga, sõber ütles, et kohus Z.L-iga ja rääkis temaga, aga see ei viinud kuhugi, pärast kohtus Z.L-iga, hoiatas teda, et läheb politseisse, kui raha, mis 3000 oli, ei anna tagasi heaga. Z.L ütles, et jah, jah, ta teeb kõik, ei ole vaja politseid. Ootas veel ja siis läks. Kes võttis laenu, ei ole teada, aga võttis panga väljavõtte, oli nimi, kellele läks raha, XXX . Ei tunne XXX t. Ei olnud juttu sellest, mis rahast pärast sai. Andis Z.L-ile võimaluse, ootas, rääkis, et andku raha, et tagastab ise, kust võttis laenu, siis ei lähe politseisse. Z.L sellele ei reageerinud. Nad ütlesid, et kui kõik õnnestub, annavad midagi kaardi kasutamise eest. Pärast ütlesid, et midagi ei õnnestunud ja võib koju minna. Jevgeni Borodinovi ei tunne. Tunnistaja Ernest Gammer seletas, et tunneb Z.L-i 6 aastat vist. XXX tunneb samuti. XXX kohta ei oska öelda. XXX tunneb 25 aastat või 24 aastat. Praegu ei ole Z.L-i ja XXXmingeid suhteid. 2007 aastal XXXsuhtles, Z.L-iga ei suhelnud. XXXoli läbisaamine normaalne. On kasutanud XXX pangakontot, sest ei olnud võimalik kasutada isiklikku kontot. Võimalik, et kasutas ka 2007 aasta alguses. XXX kontole laekus XXX20 000 seoses sellega, et XXXandis oma võla ära. XXXvõttis võlgu 15 000, maksis koos protsentidega tagasi 20
9. Mis ajast võlgu oli, seda ei mäleta täpselt. Oli võgu, sest võttis laenu. Oli kantud XXX kontole, sest sel hetkel ei olnud kaarti kaasas. XXX oli koos temaga. XXX võttis raha välja ja andis temale. Võttis välja kaks korda. Ei mäleta, kuid arvab, et XXX kontole sellest rahast midagi ei jäänud. Z.L talle võlgu ei olnud. Nagu aru sai, oli 20 000 kandmine kontole laenu tagastamine. XXXraha päritolust juttu ei olnud. Kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldatud: 30.05.2007 koostatud kahtlustatava XXX i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas XXX , et tunneb X umbes pool aastat. 2007 veebruari lõpus läks tööle arvutiklubisse Niidi põik
10. Enne seda tuli kella 11 paiku tema maja juurde autoga tuttav Dmitri koos kahe sõbraga: X ja noormehega, keda kutsutakse X . Dmitri oli nõus teda tööle viima ja teel kohtasid tuttavat XXX . XXX pidi minema Koplisse kooli ja pakkusid, et sõidutavad teda. Kui X oli autos, siis hakkas Dmitri rääkima, et on üks firma, mis on pankrotis ja on võimalik saada selle firma kontolt 2000-3000 krooni ilma probleemideta kellegi kontole. Kuna tema enda konto oli arestitud, siis Dmitri küsis X lt pangakaarti, et selle firma kontolt kanda raha X kontole. Alguses X küsis, et kas ei juhtu nõnda, et võetakse tema kontole mingit sms laenu, kuid Dmitri vastas, et midagi sellist ei juhtu. X andis oma kaardi Dmitri kätte, siis tema koos X ga väljus autost ning Dmitri sõitis koos sõpradega ära. Dmitri tuli tagasi umbes 40-50 minuti pärast ja tagastas X pangakaardi ja ütles, et kuna X on 18 aastane, siis ei saa tema kontole kanda. Ei saanud täpselt aru mis firma see on ja kuidas on võimalik raha üle kanda. Tagastas pangakaardi X . X kontrollis umbes kahe tunni pärast oma kontot ja selgus, et tema kontolt on välja võetud mingit raha. Siis sõitis panka ja selgus, et kontole on laekunud sms-laen. Helistas Dmitrile, kes tuli klubisse ja ütles, et ta andis X kaardi mingile oma tuttavale, kuid tuttavat enam linnas ei ole. Dmitri lubas asja uurida. Tema ei teadnud, et keegi tahab võtta sms-laenu, ei ole kellegi käest raha saanud ja ei tea kes seda teha võis. Nädal tagasi kohtus Dmitriga ja siis sai teada, et Dmitri on sellesse kelmusesse segatud, kuid ütles, et ei kavatse X midagi tagastada. (kd 2 t/l 263-267) Kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel avaldatud: 24.10.2007 koostatud kahtlustatava XXX ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas XXX , et 2007 talvel tulid tema juurde Z.L ja X Šaihutdinov, mis kuu see oli, seda ei oska öelda. X palus raha laenata. Tal sel hetkel raha ei olnud, kuid X ütles, et aidaku välja, väga on raha vaja. Kuna raha ei olnud, siis küsis kuidas ta aidata saab, kui raha ei ole. X ütles, et saab laenu võtta. Vastas, et kuidas ta saab laenu võtta kui ei tööta, mille peale X ütles, et asjad saab korda ajada, et nemad ajavad asjad korda ja temal on vaja vaid paber täita. X kasutas rääkimisel vormi meie. Järgmine päev tulid nad autoga tema maja juurde ja ütlesid, et võtku ta pass kaasa ning nad läksid Pärnu mnt-l asuvasse väikesesse kontorisse, kus tegi taotluse 20 000 krooni peale. Kontor asub Hansapanga kontoriga samal tee poolel teisel korrusel. Kontorisse läks koos Dimaga, X jäi 20 autosse. Kontoris olles rääkis Dima ühe naistöötajaga. Mäletab, et täitis mingisuguse ankeedilaenutaotluse, aga ei mäleta kumb selle taotluse naistöötaja käest võttis. Kui taotlus oli täidetud, siis mäletamist mööda andis ise taotluse naistöötajale. Peale enda passi mingeid muid pabereid naistöötajale ei andnud. Dimal oli kaasas mingi kotike, kuid ei oska öelda, mis seal sees olid. Seal võisid mingid paberid olla kuna kott oli selleks piisavalt suur. Kas Dima andis mingid paberid naistöötajale, seda ei mäleta, kuid midagi ta andis sel ajal kui ta taotlust täitis. Peale seda anti laenuleping, millele alla kirjutas. Mäletab, et Dima rääkis naistöötajaga ning öeldi, et mingeid probleeme ei tule, loogiliselt mõeldes oli jutt sellest, kas ikka laenu saab. Teadis naisterahva sõnade järgi, et raha pidi tulema sama päeva õhtuks või järgmiseks hommikuks. Kui leping oli allkirjastatud, siis läksid Eurexisse koos Dimaga, X jäi autosse. Läks Eurexisse ja seal sai riiulist võtta laenutaotluse. Kumb võttis taotluse, seda ei mäleta. Täitis taotluse ära, Dima rääkis ühe töötajaga, tema arvates meesterahvaga teemal kui palju laenu võtta. Ise noogutas vaid kaasa. Summa, milles kokku lepiti, oli 15 000 krooni. Mäletab, et kui taotlust täitis, siis andis Dima talle mingid paberid, rohkem kui kaks lehte ja ütles, et ta paneks paberid lauale, mida ka tegi. Mis paberitega oli tegemist, seda ei uurinud, pani kohe lauale. Pärast taotluse täitmist vaadati paberid üle ja öeldi, et helistavad. Taotlusele kirjutas telefoninumbri, mis ei olnud tema oma. Telefoninumbri andis Dima ja tema arvates oli tegemist X i telefoninumbriga. Pärast seda viisid Dima ja X ta koju. Eurexist talle ei helistatud, helistasid talle Dima ja X ning ütlesid, et Eurexist helistati ja võib Eurexisse minna, see oli päev või kaks hiljem. Eurexis läks mäletamist mööda kontorisse üksinda ja Dima jäi välisukse juurde. Eelnevalt olid Dima või X öelnud, et on vaja vaid passi näidata. Kontoris andis töötajale passi ning allkirjastas lepingu. Tegemist oli tema arvates sama töötajaga, kes oli eelminegi kord. Pärast seda läks koju ja tema arust ei öeldud, millal raha tuleb. Kas sama päev või päev hiljem tuli tema juurde X ja viis teda Hansapanka. X oli tema pangakaart ja ütles, et nüüd on vaja raha välja võtta. Läks panka, andis passi ja talle anti 15 000 krooni, mille andis X ile kui oli pangast väljunud ja autosse istunud. Mitu kuud hiljem, aprillis võttis oma konto väljavõtte pangast, hakkas saama võlakirjasid maksmata jätmise kohta. Konto väljavõttelt oli näha, et ka 20 000 oli kontole laekunud ja samal päeval oli see edasi kantud teisele kontole, kelle kontole, seda ei oska öelda. Väljavõttest selgus ka seda, et oli võetud kolm sms laenu, igaüks summas 3000 krooni, kokku 9000 krooni ja need olid üle kantud teistele kontodele, Dimale ja X ile. Sms laenudest ei teadnud midagi, sellest temale ei räägitud. Dima ja X olid eelnevalt lubanud, et kui ta laenu võtab, siis nad ise maksavad kõik tagasi ja tema sellepärast muretsema ei pea. Kui hakkasid tulema võlakirjad, siis läks Dima juurde, kuid Dima ütles, et pöördugu X i poole, tagasimaksmine on X i asi. X oli selleks ajaks kadunud ja ilmus välja paar kuud hiljem ning lubas, et kõik saab korda. Seniajani ei ole nad midagi teinud, raha ei ole näinud ja laenudest midagi ei saanud. Dimale oma konto väljavõtet andnud ei ole, aga varem andis Dimale oma inerneti panga koodid, see juhtus mitu nädalat enne laenude tegemist. Andis oma interneti panga koodid, kuna keegi pidi talle raha üle kandma ja tal endal olevat konto suletud. Elas Dimaga varem ühes kohas, üürisid korterit, kuid laenu võtmise ajal enam korterit koos ei üürinud. Autos olles ta X i ja Dimaga ei rääkinud, nemad istusid ees ja tema tagaistmel. Võltsitud konto väljavõtet nende käes näinud ei ole. Ei teadnud seda, et Dima ja X kasutavad laenu saamiseks võltsitud konto väljavõtet. Kui politseist kutse tuli, sai aru, et asi ei ole korras. Sel ajal kui laenu võeti, siis oli interneti panga parooli kaart veel Dima käes kuna ei olnud veel tagasi saanud, koodi kaarti ei ole siiani tagasi saanud. On laenude osas konsulteerinud ka advokaadiga ning on soov pöörduda kohtusse Dima ja X i vastu kuna laenud võttis selleks, et neile võlgu anda. Pärast Pärnu mnt kontoris käimist läksid Tele2 esindusse Kristiine keskuses. Seal tegi endale telefoninumbri, kuid ei oska öelda kas sai ostetud ka telefon. Numbri andis X ile, kuid ei oska öelda, kas Eurexis taotlusele märgitud telefoninumber on sama, mille tegi Tele2s. Tele2st tuli ka arve 3000 krooni. (kd 2 t/l 314-318) 27.11.2007 koostatud kahtlustatava XXX ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas XXX , et võtab omaks selle, et sai XXX ja Z.L-i palvel laenu 20 000 krooni Reval Creditist ja 15 000 krooni Eurex Finantsist. Laenu saamisel andsid X ja Dima tellerile mingid paberid, 21 ta ei tea mis paberid need olid, võimalik, et oligi pangaväljavõte. Nad palusid temalt raha laenuks, ütles, et ei saa aidata. Siis nad palusid võtta tal laenu. Ise ei saanud sellest rahast midagi. 15 000 krooni võttis pangas välja ja andis üle X ile. 20 000 kandsid nad ise tema kontolt üle, sest oli enne seda neile öelnud oma hansaneti andmed ja nemad kasutasid tema kontot. Muus osas jääb varem antud ütluste juurde. (kd 2 t/l 319-323) Kohus kontrollis kohtule esitatud kriminaaltoimikus leiduvaid kirjalikke tõendeid: Eelnevalt kohtulikus menetluses kohtule esitatud tõendid kohtu toimikus: AS SMS Laen esitatud hagiavaldus, mille kohaselt peteti XXX isikuandmeid ja panga isikutuvastuse andmeid kasutades OÜlt SMS Laen välja laenusumma 3000 krooni. XXX andmeid kasutades sõlmiti OÜga SMS Laen laenuleping ning laenusumma tasuti XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Laenusumma 3000 krooni ja intresside 700 krooni tagastamise tähtaeg oli 28.03.
11. OÜle SMS Laen ei ole senini laenu summat tagastatud. Hagejale tekitati kahju: laenusumma 3000 krooni, intressi summa 700 krooni, laenu väljastamise kulu 1000 krooni, kokku 4700 krooni, so 300,38 eurot. (t/l 71-72) Koopia maksekorraldusest nr 32540, mille kohaselt on SMS Laen OÜ 26.02.2007 kandnud XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 3000 krooni lepingu nr 38389, arve nr 29705 alusel, tähtajaga 28.03.
12. (t/l 74) Koopia lepingust nr 22502, mille kohaselt on laenuandjaks SMS Laen OÜ ja laenuvõtjaks XXX . Lepingus on sätestatud laen ja laenu taotlemise ning väljastamise tingimused, intressi määrad, laenu tagastamine, lepingu täitmise tagamine, terviklik leping, maksete tegemine, laenu tagastamine, intressi, maksete ja muude tasude arvestamine, laenuandja ja kolmandate isikute kulude hüvitamine, laenusaaja kohustused laenu nõudeõiguse loovutamisel, viivis, leppetrahv, laenuandja õigused laenu väljamakse tegemisel, teabe esitamise kohustused, laenu ennetähtaegne tagastamine, laenuandja õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, teated, lepingu muutmine, poolte kinnitused, konfidentsiaalsus, vääramatu jõud, lepingu kehtivus, kohaldatav seadus ja kohtualluvus. (t/l 75-83) Panga sertifikaat logifail, millest nähtub laenu väljastamise aeg 26.02.2007, isiku andmed: isikukood ja nimi XXX , kasutatud keel: vene keel, konto valdaja pank. (t/l 84) SMS laenu raport, mille kohaselt on laenu taotlejaks olnud XXX , ik XXX , telefon: XXX, e-post: XXX, aadress XXX , pangakonto XXXXXXXXXXXXX HP, laenutaotluse registreerimise aeg: 26.02.2007 12:09:40, IP aadress 82.147.168.51, laenu tüüp: 3000-30, laen võetud 26.02.2007 12:10:48, maksetähtaeg 28.03.2007, summa 3000 krooni, laenu pikkus 30 päeva, tagasimaksmisele kuulub 3000 krooni, intress 4140 krooni, viivis 2720 krooni, leppetrahv 350 krooni, kogusumma 10 210 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (t/l 85) AS SMS Laen esitatud hagiavaldus, mille kohaselt peteti XXX isikuandmeid ja panga isikutuvastuse andmeid kasutades OÜlt SMS Laen välja laenusumma 3000 krooni. XXXandmeid kasutades sõlmiti OÜga SMS Laen laenuleping ning laenusumma tasuti XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Laenusumma 3000 krooni ja intresside 700 krooni tagastamise tähtaeg oli 06.04.
13. OÜle SMS Laen ei ole senini laenu summat tagastatud. Hagejale tekitati kahju: laenusumma 3000 krooni, intressi summa 700 krooni, laenu väljastamise kulu 1000 krooni, kokku 4700 krooni, so 300,38 eurot. (t/l 87-88) Koopia maksekorraldusest nr 11110, mille kohaselt on SMS Laen OÜ 07.03.2007 kandnud XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas 3000 krooni lepingu nr 40082, arve nr 31229 alusel, tähtajaga 06.04.
14. (t/l 90) Koopia lepingust nr 23147, mille kohaselt on laenuandjaks SMS Laen OÜ ja laenuvõtjaks XXX . Lepingus on sätestatud laen ja laenu taotlemise ning väljastamise tingimused, intressi määrad, laenu tagastamine, lepingu täitmise tagamine, terviklik leping, maksete tegemine, laenu tagastamine, intressi, maksete ja muude tasude arvestamine, laenuandja ja kolmandate isikute kulude hüvitamine, laenusaaja kohustused laenu nõudeõiguse 22 loovutamisel, viivis, leppetrahv, laenuandja õigused laenu väljamakse tegemisel, teabe esitamise kohustused, laenu ennetähtaegne tagastamine, laenuandja õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, teated, lepingu muutmine, poolte kinnitused, lepingu kehtivus, kohaldatav seadus ja kohtualluvus. (t/l 91-98) Panga sertifikaat logifail, millest nähtub laenu väljastamise aeg 07.03.2007, isiku andmed: isikukood ja nimi XXX , konto valdaja pank. (t/l 99) SMS laenu raport, mille kohaselt on laenu taotlejaks olnud XXX , ik XXX , telefon: XXX, e-post: XXX, aadress: XXX , pangakonto XXXXXXXXXXXXX SYP, laenutaotluse registreerimise aeg: 07.03.2007 15:21:02, IP aadress 82.131.35.247, laenu tüüp: 3000-30, laen võetud 07.03.2007 15:22:21, maksetähtaeg 06.04.2007, summa 3000 krooni, laenu pikkus 30 päeva, tagasimaksmisele kuulub 3000 krooni, intress 3976 krooni, viivis 2590 krooni, leppetrahv 350 krooni, kogusumma 9916 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (t/l 100) AS SMS Laen esitatud hagiavaldus, mille kohaselt peteti XXXisikuandmeid ja panga isikutuvastuse andmeid kasutades OÜlt SMS Laen välja laenusumma 3000 krooni. XXXandmeid kasutades sõlmiti OÜga SMS Laen laenuleping ning laenusumma tasuti XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Laenusumma 3000 krooni ja intresside 700 krooni tagastamise tähtaeg oli 17.10.
15. OÜle SMS Laen ei ole senini laenu summat tagastatud. Hagejale tekitati kahju: laenusumma 3000 krooni, intressi summa 700 krooni, laenu väljastamise kulu 1000 krooni, kokku 4700 krooni, so 300,38 eurot. (t/l 102-103) Koopia maksekorraldusest nr 66103, mille kohaselt on SMS Laen OÜ 17.09.2007 kandnud XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 3000 krooni lepingu nr 90826, arve nr 77996 alusel, tähtajaga 17.10.
16. (t/l 105) Koopia lepingust nr 37667, mille kohaselt on laenuandjaks SMS Laen OÜ ja laenuvõtjaks XXX . Lepingus on sätestatud laen ja laenu taotlemise ning väljastamise tingimused, intressi määrad, laenu tagastamine, lepingu täitmise tagamine, terviklik leping, maksete tegemine, laenu tagastamine, intressi, maksete ja muude tasude arvestamine, laenuandja ja kolmandate isikute kulude hüvitamine, laenusaaja kohustused laenu nõudeõiguse loovutamisel, viivis, leppetrahv, laenuandja õigused laenu väljamakse tegemisel, teabe esitamise kohustused, laenu ennetähtaegne tagastamine, laenuandja õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, teated, lepingu muutmine, poolte kinnitused, lepingu kehtivus, kohaldatav seadus ja kohtualluvus. (t/l 106-114) Panga sertifikaat logifail, millest nähtub laenu väljastamise aeg 17.09.2007, isiku andmed: isikukood ja nimi XXX , kasuatud keel vene keel, konto valdaja pank. (t/l 115) SMS laenu raport, mille kohaselt on laenu taotlejaks olnud XXX , ik XXX , telefon: 56770080, e-post: XXX , aadress: XXX , pangakonto XXXXXXXXXXXXX HP, laenutaotluse registreerimise aeg: 17.09.2007 17:16:58, IP aadress 82.131.35.247, laenu tüüp: 3000-30, laen võetud 17.09.2007 17:17:59, maksetähtaeg 17.10.2007, summa 3000 krooni, laenu pikkus 30 päeva, tagasimaksmisele kuulub 3000 krooni, intress 864 krooni, viivis 0 krooni, leppetrahv 150 krooni, kogusumma 4014 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (t/l 116) Kohtuliku uurimise käigus esitatud kriminaaltoimiku materjalid: Raha24 OÜ 06.05.2010 hagiavaldus, milles on esitatud rahaline nõue 12 280 krooni väljamõistmises. Hagi kohaselt on tekkinud seoses sellega, et 21.01.2007 oli sõlmitud XXXnimel laenuleping summas 3000 krooni laenu väljastamise tasuga 690 krooni, 07.03.2007 oli sõlmitud laenuleping XXXnimel summas 3000 krooni laenu väljastamise tasuga 690 krooni ja 20.09.2007 oli sõlmitud laenuleping XXXnimel summas 4000 krooni laenu väljastamise tasuga 900 krooni, millised on senini tagastamata. (kd 1 t/l 3-4) Koopia maksekorraldusest, mille kohaselt Raha24 OÜ kandis 21.01.2007 laenutaotluse nr 2100144857 alusel XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 3000 krooni. (kd 1 t/l 6) 23 Koopia maksekorraldusest, mille kohaselt Raha24 OÜ kandis 20.09.2007 laenulepingu nr 2100253427 alusel XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 4000 krooni. (t/l 7) Koopia maksekorraldusest, mille kohaselt Raha24 OÜ kandis 07.03.2007 laenulepingu nr 2100163697 alusel Andrey Denkevichi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 3000 krooni. (kd 1 t/l 8) AS Q Ratsanikud PP (endine ärinimi AS Reval Credit) pankrotihalduri Kalle Mõtsniku esitatud tsiviilhagi täpsustamine, mille kohaselt oli hageja esitanud seoses võltsitud dokumentide alusel lenulepingu summas 20 000 krooni sõlmimisega ja laenu tagastamata jätmisega tsiviilhagi summas 56 056,3 krooni. Kahtlustatava XXXpoolt on tsiviilhagejale tekitatud kahju hüvitamiseks tasutud 6666,60 krooni, mistõttu vähendab hageja tasutud summa võrra nõuet ja palub lugeda nõude suuruseks 49 389,4 krooni, so 3156,56 eurot. (kd 1 t/l 11) Äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on AS Q Ratsanikud PP eelmine ärinimi kuni 21.05.2010 olnud AS Reval Credit. Äriühingu pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 29.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-
17. Alates 30.06.2010 kuulub esindusõigus pankrotihaldurile. (kd 1 t/l 13-19) Koopia Harju Maakohtu 29.06.2010 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-17182, millega rahuldati Swedbank AS avaldus AS Q Ratsanikud PP (endine ärinimi AS Reval Credit) pankroti väljakuulutamiseks ning AS Q Ratsanikud PP pankrot kuulutati välja 29.06.2010 kell 10.
18. Määrusega nimetati pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. (kd 1 t/l 20-23) Koopia Harju Maakohtu 26.03.2010 määrusest kriminaalasjas nr 1-10-3789