4-19-2941/4

4-19-2941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2941 (2302,19,005605) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi K.Z ’i 24.05.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.05.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,
2. Kaebuse esitaja K.Z , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta K.Z ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.05.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,005605 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.
4. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti 10.05.2019.a otsus väärteoasjas 2302,19,005605 muutmata.
5. Kohustada K.Z ’i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas 400 (nelisada) eurot 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: 1) 31.07.2019.a, summas 40 eurot; 2) 31.08.2019.a, summas 40 eurot; 3) 30.09.2019.a, summas 40 eurot; 4) 31.10.2019.a, summas 40 eurot; 5) 30.11.2019.a, summas 40 eurot; 1 6) 31.12.2019.a, summas 40 eurot; 7) 31.01.2020.a, summas 40 eurot. 8) 29.02.2020.a, summas 40 eurot. 9) 31.03.2020.a, summas 40 eurot. 10) 30.04.2020.a, summas 40 eurot. 4-19-2941
6. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti 10.05.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,005605 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
8. Kohtuotsuse ärakiri saata K.Z ’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 10.05.2019.a koostas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja T R üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,19,005605 K.Z ’i suhtes. Otsusega karistati K.Z-i liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 1 järgi selle eest, et ta 20.04.2019 kell 17:22 Harju Maakonnas, Tallinnas, Pärnu maanteel, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti puudus juhitud mootorsõidukil kehtiv liikluskindlustus. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus K.Z sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning LKindlS § 3 lg 2 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 24.05.2019.a esitas menetlusalune isik K.Z kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja T R’i 10.05.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,
9. Menetlusalune isik taotles temale määratud põhikaristuse, s.t rahatrahvi ajatamist. K.Z soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. 31.05.2019.a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja T R’i esitatud kirjalik seisukoht K.Z ’i esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei vaidle kaebusele vastu ja on nõus rahatrahvi ositi tasumisega. 2 KOHTU SEISUKOHT 4-19-2941 Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t rahatrahvi kohaldamise osas. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Liiklusseaduse § 201 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Kuivõrd LS § 201 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on rikutud õigusnormiks LS § 90 lg 1 p
10. Antud sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liikluskindlustusseadus § 81 sätestab vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust. Seega peab kohus analüüsima, kas K.Z juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit ning kas ta tegi seda omamata vastavat juhtimisõigust. Väärteoprotokolli nr 20190420225701 kohaselt juhtis K.Z 20.04.2019.a kella 17.22 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Piima ja Järve tänavate vahel suunaga Järve tänava poole mootorsõidukit xxxx (mootorratas) registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles eelnevalt sõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Samuti puudus sõidukil liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku rikkumist kinnitab ka väärteomaterjalidele lisatud videosalvestus. Siinkohal peab märkima, et väärteoprotokollis on ekslikult K.Z’ile ette heidetud LS § 201 lg 2 sätestatud süüteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja on sellele viidanud nii väärteootsuses kui ka kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ning hinnanud õigesti menetlusaluse isiku süüteo kergemaks, s.t LS § 201 lg 1 järgi sätestatud väärteoks. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati kaebaja LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt alates 20.04.2019 kell 17.
11. Väärteoasja materjalidele lisatud maanteeameti liiklusregistri 22.04.2019.a väljavõtte kohaselt on K.Z ’ile väljastatud B ja B1 kategooria juhiload, kuid A -kategooria mootorsõiduki (mootorratta) juhtimisõigus puudub. Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt puudus 3 4-19-2941 mootorrattal xxxx liikluskindlustusleping. Sealjuures ei vaidlusta K.Z ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumistee toimepanemist ehk liikluskindlustuseta mootorsõiduki juhtimist omamata vastavat juhtimisõigust. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.Z juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas omamata vastavat juhtimisõigust. Seega vastab K.Z’i poolt toimepandud tegu LS § 201 lg 1 ja LKindlS § 81 sätestatud objektiivsetele tunnustele. KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 224 lg 2 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et K.Z rikkus seadust teadlikult ja kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Kaebaja oli teadlik asjaolust, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Ka kaebuses ei ole menetlusalune isik väitnud vastupidist. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud kaudse tahtluse vormis. K.Z ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K.Z oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
12. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on K.Z ’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.Z on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 201 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi. KARISTUS LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. K.Z ’i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Karistust kergendava asjaoludena, saab kohtu hinnangul arvesse võtta süü ülestunnistust KarS § 57 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kohtuväline menetleja on K.Z ’i 10.05.2019.a väärteootsuse kohaselt karistanud põhikaristusena 100 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga. Karistusregistri kohaselt on K.Z’il 2 kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati K.Z’i väärteokorras LS § 201 lg 1, § 207 lg 1, § 238, § 2612 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. 4 4-19-2941 Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Väärteoasja materjalidest ilmneb, et K.Z ’ile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest viimati määratud karistus on seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuleb iseloomustava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kohtu hinnangul on põhikaristusena rahatrahv 100 trahviühiku (s.o 400 euro) ulatuses praeguse väärteoasja asjaolusid ning menetlusalust isikut arvestades, piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli keskmine ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et ilma juhtimisõigust omamata on mootorsõiduki juhtimine keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
13. ( ) Violetta Kõvask Kohtunik 5