4-19-2785/8

4-19-2785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-2785 (2302,19,004459) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor S.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 24.04.2019 otsusele nr 2302,19,004459 S.Z-i karistamises LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: S.Z , ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
3. Jätta S.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 24.04.2019 otsusele nr 2302,19,004459 S.Z karistamises LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot rahuldamata.
4. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 24.04.2019 otsus nr 2302,19,004459 S.Z-i karistamises LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot muutmata ja tühistamata.
5. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 300 (kolmsada) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 21.06.
8. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 22.07.
9. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.07.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 24.04.2019 otsusega nr 2302,19,004459 karistati S.Z LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot selles, et menetlusalune isik 21.02.2019 kella 13:14 ajal Heli tn 6, Nõmme linnaosa, Tallinnas juhtis mootorsõidukit millele olid paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid (Ford Focus VIN-kood XXX reg.märk XXX). Nimetatud käitumise rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 nõudeid ning pani toime KarS § 205 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Seoses mootorsõiduki juhtimisega, millele olid paigaldatud sellele mittekuuluvad registreerimismärgid, on minu suhtes algatatud väärteomenetlus, mille alusel on mind karistatud rahatrahviga. Väärteomenetlus on koostatud Maanteeameti algatusel, kuna sõiduki omanik, C OÜ, on esitanud Maanteeameti ja nende tööprotsesside vastu pretensioone. Mina juhtisin väärteoprotokollis mainitud sõidukit vaid seepärast, et C OÜ juhtatuse liikmel oli tol hetkel paari kiiruseületamise tõttu juhtimisõigus peatatud. Olime eelnevalt kokku leppinud, et peale sõiduki arvelevõtmist maanteeametis ostan selle auto järelmaksuga C OÜ-lt ja jään makseperioodi ajaks sõiduki vastutavaks kasutajaks. Seega olen mina antud juhtumis tegelikult kõrvaline isik, kes aitas C OÜ esindajal vaid auto Maanteeametisse transportida. Tuleb tunnistada, et usaldasin sõiduki omanikku ja ei kontrollinud auto ülevaatuse kehtivust, kindlustuse kehtivust ega numbrimärke, mis olid autole paigaldatud - eeldasin, et auto omanik on kõik toimingud korrektselt teostanud. Vaatamata kõigele olin mina siiski auto roolis ja tunnistan seda, kuid tean, et väärteoprotokollid on siiski koostatud C OÜ ja Maanteameti "arvete klaarimise" tõttu. Seega sooviksin, et väärteoprotokollid vaadataks veelkord üle, võttes arvesse minu, C OÜ ja Maanteeameti omavahelisi seoseid. Rahatrahvide summad on suured, sooviksin väärteoprotokollide tühistamist või siis vähemalt trahvisummade viimist minimaalsete määradeni. Lisainfona mainin kindlasti ka ära, et minul isiklikult ei ole mingisuguseid pretensioone ei Politsei ega Maanteeameti töö osas. Minule kuuluvate rendiautodega on paraku hiljuti ka muid väärtegusid toime pandud, kuid olen alati uurijatega vabatahtlikult koostööd teinud, et süüdlased saaksid tabatud ja juhtumid saaksid lahendatud. Loodan, et meie õigussüsteemides töötavad siiski inimesed, kes mõistavad ka minu tänast situatsiooni ja saavad aru, et ehk mind, kui juhtumis kõrvalist isikut, ei peaks siiski karistama suurte rahatrahvidega. Samuti ei too minu karistamine Maanteeameti ja C OÜ vahelise vaidluse osas mingit lahendit. Palun väärteoprotokollid ja trahvimäärad veelkord üle vaadata. Vajadusel selgitanud toimunut täpsemalt ja annan kogu info, mis mul seoses juhtumiga on. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et kui alustada sellest, miks üldse väärteomenetluses algatati, et oligi põhjus selles, et C OÜ toob maale sõidukeid välisriikidest ja kuna temal on varasemalt korduvalt probleeme maanteeameti tööga ehk selle nö esmase ülevaatusega ja see viimane juhtum võib olla selline viimane piisk tema karikasse, et kui käisid ühe sõidukiga maanteeametis esmasel ülevaatusel kolm korda. C OÜ esitas vist, sai nii aru 2 vähemalt, esitas maanteeameti vastu mingisuguse kaebuse, maanteeamet hakkas asja uurima, nägi kaameratelt, et sõidukil oli üldse mingi vale registreerimisnumber. Seetõttu saab aru algatati või lasti algatada nö need väärteomenetlused. Need ongi algatatud tema suunal kuna tema oli auto roolis kuna aitas autot transportida seetõttu, et pidi selle auto hiljem endale saama. Maanteeameti vastu ise pretensioone esitanud ei ole, temal on nendega kõik ok. Tegelikult nagu otsest seost selle C OÜ-ga ei ole. Tõesti juhtis seda sõidukit, tõesti ei teadnud, mis numbrid seal olid, nad rääkisid, et oli vist olnud esmasel korral proovinumber seal ja nende sõnul nad tahtsid korraldada kas maanteeameti mingit eksperimenti või vaadata, kas maanteeamet kontrollib sellised asju. See oli nende jutt, ise seda ei tea. Lihtsalt läks kohale, teadis, et peab selle sõiduki sinna transportima, C esindaja oli kaasas, kas ta neid numbreid seal vahepeal vahetas, tõesti tegeles muude asjadega sellel hetkel, seda ei oska öelda, kuid väärteomenetluses on kirjas nö § oli mingi liiklusseaduse §, mille kohaselt liikleti sellele sõidukile mitte kuuluva numbriga ja liiklemiseks loeti liikumist maanteeameti parklas. Kuna see on avalik koht, siis seal liikumist loeti seaduserikkumiseks aga kui kõik oleksid seaduse ees võrdsed, siis seal liigub tegelikult kogu aeg sadu autosid, kas laetakse seal parklas maha või sõidavad sinna erinevate numbritega, ilma numbriteta. Kui nüüd nii võtta siis peaks ju tegelikult kontrollima kõigi teiste numbreid ka ja kõigi teiste suhtes ka väärteomenetlused algama. Ei taha sellesse sekkuda, jääb lootma inimlikule suhtumisele, et tuleks nagu välja see, mis oli tema seos asjas. Jäi nö kahe tule vahele võib olla. Kui väideti, et esialgu liikluses osaleti proovinumbritega, seda ei oska kinnitada. Algul käis maanteeametis C esindajaga koos, hilisemalt kaks korda iseseisvalt, ei ole selle sõiduki numbreid puutunud. Selle koha pealt tuleb tunnistada, et sellel hetkel kui käis mõned kilomeetrid sealt eemal veel omakorda sõidukil rattaid vahetamas, probleem oligi selles, et maanteeameti töötaja vaatas, et need auto all olevad rattad, see mõõt ei ole sobiv sellega, mis on kuskil passis või andmetes kirjas. Käis siis paar korda neid rattaid vahetamas erinevate vastu ja sellel hetkel vähemalt jah, võib öelda, et neid numbreid ei vahetanud. Sellel hetkel see auto liikus ka tänaval nende numbritega, lihtsalt eeldas, et selle auto dokumendid on ikkagi korras. See on tema viga, aga usaldas. Selles suhtes ei ole ainuke kord kui C OÜga on tegemist teinud, on nendelt mõned sõidukid veel ostnud ja see C OÜ omanik on kaudselt tuttav, on samast piirkonnast pärit. Mingist hetkest võttis tema käest mõned sõiduautod, ta pakkus, selline seos omavahel on aga, et selle ettevõttega kuidagi seotud oleks, pigem ei tahagi olla seotud või ennast nende tegemistesse segada. Need maanteeameti kaebused, on olnud varem probleeme, tema sõidukid on sattunud ka selliste kriminaalse taustaga inimeste kätte, kõike ei ole võimalik kontrollida, ei tule internetist välja. Aga ise on kogu aeg vabatahtlikult teinud uurijatega koostööd, alles hiljuti käis andmas seal ka ütlusi, autol oli GPS seade peal, andis kõik C keskkonna paroolid, et nad saaksid ise jälitada seda trajektoori. Igati nagu tuli vastu, et saaks sellised asjad lahendatud, hea meelega teeb politseiga koostööd, maanteeameti, kõigiga aga seetõttu ei ootakski, et saab nagu karistatud sellise asja eest, millega võib-olla otseselt seotud ei ole. Sõiduki juhi kohustus kontrollida, et auto vastaks seaduse nõuetele, jah, selles suhtes on nõus, aga kui tihti seda inimesed teevad kui nad võtavad kellegi tuttava auto, igapäevaselt paraku usaldatakse. Selle koha pealt jah, ei saa midagi eitada, et rikkumine on toime pandud, aga üks minu mõte asja juures oli ka see, et need trahvimäärad olid kaugel minimaalsetest, käis esmalt Rahumäe teel ütlusi andmas, siis see naisterahvas kellel andis ütlusi, andis mõista, et võib olla otsuseid ei tule üldse aga võib olla jäävad 3 trahvisummat kokku 260 eurot, aga mingist hetkel tehti tagaselja järsku otsus ära ja trahvisumma oli kokku 740 eurot. Sai aru, tolle naisterahvaga veel rääkisid, et on võimalus esitada mingid lisa dokumente või asju aga enne kui seda jõudis teha, tuli juba otsus. Peale seda oli jutt, et on vaja esitada mingid tõendid proovinumbrite kohta, siis uuris C esindajate käest, et mis teema nende proovinumbritega oli, aga mingeid dokumente ei jõudnud esitada, enne tuli otsus. C inimesed väitsid, et numbrid vahetati seetõttu, et neil maanteeameti esmasel ülevaatusel on järjepanu kogu aeg probleeme olnud, et nad tahtsid kontrollida maanteeameti tööd. Seda kuulis pärast, et kui autol on mingid teised numbrid, et kas nad sellised asju vaatavad, märkavad. Selles suhtes jah, ei kontrollinud ja ise süüdi, kui nii võtta, eks saab aru, et paberil paragrahvid peavad paika, oli seal roolis aga, et trahvimäärad tulid nii suured. Väideti, et kuna see numbrite vahetamine oli teadlik tegevus. Võib-olla oli, aga kuna isiklikult ei ole puutunud neid numbreid, isiklikult ei ole selle asjaga kuidagi seotud, siis mõtles, et äkki tullakse natukene vastu. 3 Kui suur on maksimaalne rahatrahv, kindlasti ta on suurem aga täpselt ei tea. Trahvide määramisega täpselt ei ole kursis. Kui räägiti alguses 260 eurost kokku, võib olla too naisterahvas ei olnud nende asjadega nii kursis, aga see tuli nagu päris suure üllatusena ja öeldi, et seepärast, et tegu oli teadliku tegevusega, oli tõesti roolis aga kõik kokkuvõttes see on suunatud C OÜ suunal. Ei saa eitada, et oli roolis, ei eita mitte midagi, lootes mõistlikule suhtumisele oleks oodanud võib olla minimaalset, kui võtta tausta arvesse. Ideaalis sooviks vähemalt selle esimese otsuse tühistamist aga need kaks, kus tõesti tunnistab, teab, et liikus liikluses nende numbritega, mis peal olid, aga kui reaalselt esimesel korral tänaval liikudes oli proovinumbrid ja ainult parklas olid need valed numbrid, kas siis tõesti parklas liikumise pärast, sealt angaarist sisse sõites. Millal need numbrid peale pandi, selle kohta ei oska midagi öelda. Nii nagu öeldi, oli kohati eemal, ajas seal omi asju. Ei pannud tähele, mis numbrid olid kui C OÜs oli. Sõitis hommikul oma autoga C OÜsse, olid kokku leppinud, et selleks ajaks lähevad maanteeametisse, istus rooli, sõitis autoga sinna. Maanteeameti angaari juurde, kus esmane ülevaatus toimub. Seal sõitsid auto jooksvasse järjekorda nagu ikka, sai võetud järjekorranumber. Kokku said XXX, kus on C aadress XXX, sealt sõitsid esmalt selle sõidukiga Mustamäele, Maanteeametibüroo juurde, ise oli roolis. Valede numbritega ainult parklas väidetavalt, sest C väitis, et liikluses osaledes oli sõidukil proovinumber, tegelikult peab kasutama väljast sisse toodud autodel proovinumbrit, ei ole selle protsessiga kursis nii hästi, mis juhul seda peab kasutama, mis numbrit, nad väitsid, et oli proovinumber ja vahetati ära seal maanteeameti parklas. Oli tõesti auto juures, aga auto läheduses tõenäoliselt, natukene aega tagasi ka, kui käisid seal mitu korda, keeruline seda kõike protsessi seletada, kui oli üsna selline eemal olev. Juhtis autot, eesmärk oli see sinna transportida, ajas seal vahepeal omi asju, kuna tuli selleks ju oodata, mis nende numbritega seal sellel hetkel vahepeal toimus. Peast ei oska esimese sinna sõitmise kuupäeva öelda, eeldab, et on protokollis kirjas, sellest on aega möödas, kuna tegeleb autodega igapäevaselt, viib neid kogu aeg siia-sinna, sellepärast on üsna raske orienteeruda detailides. Kahe päeva jooksul vist sai seal käidud, esimesel päeval üks kord ja teisel päeval kaks korda, kuna maanteeameti töötajatele endiselt need auto rehvimõõdud ei sobinud, siis tuli käia rehve vahetamas ja minna sinna tagasi. Iga selle käigu kohta tehti eraldi väärteoprotokoll, need olid ka kasvavate summadega, kolme otsuse peale kokku oli see 740 eurot. Esimene kord sai selle autoga sealt minema liigutud aga peab meenutama, et kuhu ta sellel hetkel jäi, eeldab, et seda võib hiljem ka täpsustada aga kardab, et sõitsid sinna kuna C esindaja oli kaasas, eeldab, et sõitsid tagasi aadressile XXX, tõenäoliselt järgmisel päeval vist võttis ise sõiduki uuesti ja läks ise sellega Mustamäele, teisel, kolmandal korral kedagi kaasas ei olnud. Teistel kordadel numbreid vahetanud ei ole ja kui maanteeameti kaamera pealt on näha, et need numbrid seal peal olid, siis nad pidid olema sellel hetkel seal peal, mis hetkest alates, ei oska öelda. Ise pole sõiduki numbreid vahetanud, võib olla natukene kiiruga tegutses, oli tõesti kiire ja võib-olla ei süvenenud sellesse asjasse. Sõiduki dokumendid olid vist autos, nägi teisel korral, kui seal maanteeametibüroos juba oli, siis nägi, et dokumendid olid seal, siis ka sirvis, kõik oli olemas, kuskil seal itaalia paberitest kuskil serva peal olid mingid rehvimõõdud kirjas, see oli ka põhjus, miks maanteeamet ei laskunud läbi, itaalia passi oli märgitud üks number ja nad väitsid, et siis peabki olema selline. Teist korda olles ülevaatuselt läbi ei saanud, numbreid ei vahetanud. Sel korral läks vahetama rehve vist XXX, see oli viimane kord. XXX aadressilt sõitis sinna maanteeametibüroosse ja siis vormistati asi ära, see oli kolmas kord. Ei ole numbreid kordagi vahetanud, võõraid numbreid ise ei tunne, see oli itaalia auto, ise ei oska kokku viia, kas see on itaalia number või mingi teise riigi number. Sellel mingit euro tähist või riigi nimetust peal ei olnud. Esimest korda nägi dokumente teisel korral kui oli maanteeametibüroos, kui uuesti läbi ei lastud, autot arvele ei võetud, siis nägi, et dokumendid olid autos ja siis hakkas neid sirvima, see oli esimene kord kui need tema käes olid. Tõenäoliselt on ka registreerimisnumber seal kirjas, eks seal oli igasuguseid muid dokumente ka palju, müügilepingud ja eks need itaalia paberid ei ole nii ülevaatlikud ja arusaadavad, kui eesti keelsed asjad, ei osanud kohe selliseid numbrid leida ega ma selle pilguga ei ole neid vaadanud ka, tõesti ei süvenenud, mis registreerimisnumber seal on. Mõningaid dokumente, mis väärteotoimikus on, arvab, et vaatas seda itaalia passi, kus olid kirjas rehvimõõdud, et lõpuks ise sealt nägi, et miks maanteeametile ei sobinud need esimesed 2 varianti. Tõesti ei ole seda kontrollinud, et registreerimisnumber dokumentides kirjas oli, näeb, et tihti tuuakse sõidukeid mingite transiitnumbritega, teist värvi numbritega, kuna endal ei ole nende maale toomisega sellist kokkupuudet, siis lihtsalt tõesti ei oska võib-olla kohe orienteerida nendes. 4 Praeguseks on see sõiduk registreeritud, on vastutav kasutaja, omanik on C OÜ. Sõiduk on ostetud järelmaksuga, järelmaksu perioodi lõpuni on omanik C. Järelmaks võis olla 6 kuud. Kas selles sõidukis oli proovinumbri žurnaal, ei oska öelda, tema käes ei ole olnud, kui neid pabereid vaatas, siis vaatas ainult itaalia passi, midagi muud uurima ei hakanud. Sõiduki pagasiruumi ei ole vaadanud aga hilisemalt kahel järgmisel korral sõidukis registreerimisnumbreid ei olnud. Eeldab, et kui oli, siis võeti ära, kui tulid XXX aadressilt, läksid kohe sinna tagasi, auto jäi edaspidi sinna, kas see oli järgmise päevani, mis temaga vahepeal toimus, selle koha pealt ei oska isiklikult midagi öelda. Kui võttis järgmisel korral, siis tõesti olid need numbrid küljes aga lisa materjali autost ei ole leidnud, sellest hetkest alates jäigi tema valdusesse, kui teistkordselt sealt Ruunaoja 1 aadressilt võttis, sealt peale jäi tema kätte. Need võõrad registreerimismärgid, mis ka sinna kaamerapilti jäid, tuleb tunnistada, et on endiselt enda kätte unustanud, need on teise auto pagasnikus. Eeldab, et peaks andma need C esindajale tagasi, ei oska nendega muud midagi teha. 19.02.2019 video kohta märkis kaebuse esitaja, et teda hämmastas natukene, hetkel on sõidukil all naastrehvid, on talvine aeg, aga viimasel korral kui ülevaatus ära tehti olid suverehvid, tehase mõõdus naastrehvidega ei lastud läbi aga suverehvidega lasti, see tekitas natukene küsimusi. Varem seisid tema meelest kuskil seal mitte maanteeameti platsil, seal veidi eemal, on öeldud, et C OÜ väitis, et autol olid veel proovinumbrid, vahetati, tema seda pealt näinud sellise pilguga ei ole, seda täna ei julge kinnitada. Kui see tõestust leiab, siis usub, et see võis nii olla, kui see tõestust ei leia, siis kuidas seda saaks tõestada, oli võib-olla tõesti natuke eemal olev. Tema meelest numbrite vahetus oli kuskil seal enne kui tulid, see on Mäepealse, tulid Sõpruse pst mööda Mäepealset, kuskil Mäepealse enne seda oli ta Mäealuse tee ots või kuskil seal juures. See oli lähedal, mingi jupp ikkagi sõitsid otse parklasse, ei saa nagu väita 100%, ei suuda praegu seda tõendada, et kõik see maa, mis liiguti avalikul teel oli mingi proovinumber, ei ole seda ise märganud. Kui isegi see 100m oli seal tuldud mööda teed selle teise numbriga, niikuinii 2 järgmist korda oli see vale number peal, ei tea, kas see nagu otsust muudab. See oli C väide, et nad paigaldasid proovinumbrid, et teha maanteeametiga eksperimenti. Üks peatus sai tehtud enne sinna jõudmist ja kui midagi seal toimus, pidi toimuma sellel hetkel ja maanteeameti platsil sõitsid juba jooksvasse järjekorda. Võiks ju eeldada, et roolis olles peaks ju registreerimismärgi ära võtmist nägema aga kuidas nüüd öelda, sel ajal oli väga kiire aeg, tormas sinna XXX aadressile kohale, istus autorooli, eesmärk oli sõita maanteeametisse, oli tõesti palju tegemist, asjaajamisi, toimetab kogu aeg ka telefoniga. Kui on natuke eemalolev, ajab omi asju, tõesti ei suuda seda kinnitada pärast, mis seal toimus ja kas seal toimus. Sõidu ajal telefoniga ei rääkinud, maanteeameti parklas, tõesti ütleb, see on C väide, et nad vahetasid numbrid sellepärast proovinumbrid nende vastu, ei saa seda kinnitada, ei ole seda selle pilguga nagu pealt näinud, silme ees ei kinnistu see proovinumber või, et nad väitsid nii. Ei ütle täna, et seda tehti, ei saa seda väita, kui ei suuda seda 100% tunnistada. Eksperimendist kuulis hiljem, sest oleks kindlasti tekkinud mingi kahtlus nende numbrite osas, kui oleks seda teadnud, sest roolis oli tema, oleks varem tekkinud kahtlus, et süüdlaseks võib ju tema jääda. Fakt on see, et mingil hetkel liiguti selle sõidukiga sellele mitte kuuluva registreerimisnumbriga. Puudub selle protsessiga selle koha pealt seos. Puutuvalt 21.02.2019 videosse oli see esimene kord kui neid dokumente teadlikult vaatas, ütles tollele meesterahvale, et vaadake kõigepealt rehvid järgi, kas need sobivad, tuli välja, et sobi, läks minema. Esitatud dokumentidest esimene paber on tuttav, seda teist nägi ka, meenub, et seda ostuhinda mingil hetkel nägi, mis need ülejäänud on, need ei ole tuttavad, võõrkeelsed ja raske orienteeruda, mida esialgu siit nagu otsiks ega tegelikult väga midagi ei otsinud, kui sõidukis istus ja ootas, siis huvi pärast seda itaalia passi vaatas, et mis andmed seal on, siis ise ka avastas, et kuskil nurga peal näha, teksti sees olid mingid rehvi mõõdud aga, et registreerimisnumbrid, pole isegi tulnud selle peale, et neid siit vaadata. Siiski loodaks, kui kõik info on läbi käidud, kõik, millest rääkis vastas tõele, nii see oligi sõltumata kellegi teise ütlustest või vastustest, nüüd on teada tema seos kõigega, maanteeameti, C, äkki oleks võimalik kuidagi vähemalt neid trahvisummasid pehmendada. Kui liikluses osales võõra numbrimärgiga, tunnistab seda, tegi seda teadmatult kuid, kas see kõik on nii suurt karistust väärt kui vaadata tema eelnevat tausta või varasemaid rikkumisi. Ikkagi omalt poolt ka tulevikus kui autodega tegeleb ja käib läbi kõigiga maanteeametiga, politseiga, uurijatega tehes tahtmata, kui tegeleda autorendiga, soovib kõigiga koostööd teha. 5 Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et S.Z on toime pannud LS § 205 rikkumise. 21.veebruaril 2019 kell 13.14 ajal juhtis ta mootorsõidukit, millele oli paigaldatud sellele mootorsõidukile mitte kuuluvad registreerimismärgid. Ta rikkus sellega LS § 76 lg 1 nõudeid ja rikkumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi. Otsuse tegija on määranud rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra, leiab, et see on mõistlik karistus sellise rikkumise eest. Isiku süü on leidnud tõendamist videosalvestiste, tema enda ütluste, kui toimiku materjalidega ja palun karistust mitte muuta. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, väärteoasja kirjalike tõenditega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, vaadanud videosalvestusi ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et S.Z süüdistatakse selles, et ta 21.02.2019 kella 13:14 ajal juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 76 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt LS § 76 lg 1 sätetele peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusesemeks olev sõiduauto Ford Focus alates 21.02.2019 registris olev sõiduk, mille omanik on C OÜ ning liiklusregistrisse on sisse kantud kasutajana ka S.Z ning sõiduki registreerimismärk on XXX. Seega on käesoleval juhul on tegemist sõidukiga, mis on nüüdseks kantud liiklusregistrisse ja Eestis kasutusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 kehtestatud Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 kood 101 p 7 kohaselt tohib sõidukil kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele. Käesoleval juhul oli vaidlusalusele sõidukile paigaldatud registreerimismärk XXX, kusjuures vaidlusalust sõidukit ei olnud Eesti liiklusregistrisse kantud. Seega pidanuks olema sõidukil registreerimismärk, mille numbrikombinatsioon vastab registreerimistunnistuse andmetele. Väärteotoimikus oleva sõiduki registreerimistunnistuse koopia kohaselt oli sõiduki registreerimismärgiks XXX ning selline numbrikominatsioon on kõigis sõiduki dokumentides, s.h ka müügidokumendis. 6 Kaebuse esitaja ütluste kohaselt esitati vaidlusalune sõiduk registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrolliks Maanteeametile. Eelmärgitud kontrolliks esitamise tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrusega nr 19 kehtestatud Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise korras ning sama korra § 4 sätestab sõiduki registreerimiseks esitamise tingimused, samuti dokumendid, mis tuleb esitada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebuse esitaja erinevaid dokumente, s.h ka registreerimistunnistuse. Samas ei nähtu ühtegi dokumenti, millisel õiguslikul alusel ta seda sõidukit kontrolliks esitas. Eelmärgitud kord võimaldab sõidukil kasutada ka § 16 märgitud transiitmärki, kuid selleks on vajalik eelnevalt läbida registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll, mis tähendab seda, et transiitmärki ei olnud sellel sõidukil võimalik kasutada, kuivõrd sõiduk esitatigi alles registreerimiseelseks kontrolliks. Seega saanuks sõidukit liikluses kasutada vaid teisaldatava registreerimismärgiga sama korra § 17 lg 2 mõttes, millega sätestatakse Eestisse toodud sõiduki piiratud kasutamise võimalused. Kaebuse esitaja ongi väitnud, et esialgselt olevat olnud enne Maanteeameti büroosse sõitmist sõidukil küljes proov number, kuid see olevat enne büroo parklasse sõitmist maha võetud ja asendatud teise registreerimismärgiga. Seejuures ei olevat kaebuse esitaja seda tegelikkuses märganud, kuivõrd olevat olnud hõivatud oma asjadega. Kohus peab väidet, et sõidukit juhtiv isik ei näe, et sõidukil võetakse maha registreerimismärgid ja asendatakse teistega, eluliselt usutavaks. Seda ei oleks võimalik mitte tähele panna, kuivõrd selleks peab sõiduki peatama ja mitte keset teed, vaid tee ääres ja selleks tuleb sõidukist võtta teised registreerimismärgid, eelmised maha võtta ja seejärel asendada uutega, pannes eelmised märgid autosse. Eriti teeb kaebuse esitaja ütlused ebausaldusväärseks asjaolu, et ka 19.02.2019 tehtud videosalvestiselt on näha, kuidas kaasreisijana kaasa sõitnud isik võtab kaebuse esitaja nina all registreerimismärgid maha ja paneb autosse. Seejuures võetakse tagumine registreerimismärk maha kaebuse esitaja juuresolekul ja kaebuse esitaja ka vaatab seda tegevust. Ometigi väitis kaebuse esitaja, et ta ei pannud tähele, et registreerimismärgid maha võeti ja autosse ära pandi. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta sai hiljem teada, et tehti eksperimenti Maanteeametiga, et näidata neile nende puudulikku tööd ja seetõttu sõideti alguses proov märgiga ja seejärel olevat see vahetatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei pea seda väidet proov märgi kasutamisest usutavaks. MKM 03.03.2011 määrusega kehtestatud Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord § 17 lg 4 kohaselt väljastatakse koos teisaldatava registreerimismärgiga vormikohane sõiduki registreerimistunnistus ning teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päevik. Vastavalt ülalpool viidatud MKM määrusega nr 19 kehtestatud korra lisale 3 on kehtestatud ka Teisaldatava registreerimismärgi ja selle kasutamise päeviku väljastamise, kasutamise ja tagastamise kord. Nimetatud korra p 7 kohaselt kannab registreerimismärgi valdaja esindaja registreerimismärgi kasutamisel enne sõidukiga sõidu alustamist päevikusse sõiduki ja sõiduki kasutaja andmed ning kasutamise aja kellaajalise täpsusega. Seejuures kinnitab nende andmete tõesust registreerimismärgi valdaja esindaja oma allkirjaga. Väärteoasjas olevast teisaldatava registreerimismärgi registreerimistunnistuse nr XXX koopiast on näha, et C OÜle on väljastatud registreerimistunnistus registreerimismärgi XXX kasutamiseks 10.12.2018 kuni 10.12.2019, kuid ei ole esitatud mingeid andmeid vaidlusaluse sõiduki kasutamise kohta selle teisaldatava registreerimismärgiga. Seejuures ei ole kohtule esitatud andmeid selle kohta, et kaebuse esitajale oleks sellist registreerimistunnistust väljastatud. Seega ei oleks kaebuse esitaja ka teisaldatava registreerimismärgiga saanud sõidukit kasutada, kuivõrd tal puudub puutumus C OÜga. Samas ei ole sellel asjaolul ka käesolevas väärteoasjas tähtsust, kuivõrd 21.02.2019 kasutas kaebuse esitaja vaidlusalust sõidukit, millele oli paigaldatud registreerimismärk XXX, milline sõidukiga kaasas ja kaebuse esitaja käes olnud registreerimistunnistusel märgitud registreerimismärgiga kuidagi ei sobitunud. Isegi kui kaebuse esitaja ei saanud aru itaaliakeelsest tekstist, siis numbrid on senini ühesugused ja numbrite ning tähtede kombinatsioonid peaksid kaebuse esitajale arusaadavad olema. Kaebuse esitaja aga poleks ühelgi juhul saanud sõidukiga kaasas olnud dokumentidest leida sellist numbrikombinatsiooni nagu oli sõidukile paigaldatud 7 registreerimismärk. Seejuures juhtis kaebuse esitaja vaidlusalust sõidukit ilma igasuguse õigusliku aluseta, kuivõrd sõiduki dokumentidest tulenevalt oli sõiduki ostnud C OÜ, kellel ainukesena oli õigus selle sõidukiga liigelda ning sedagi vaid juhul, kui sõidukile on paigaldatud teisaldatav registreerimismärk ja sellekohasesse žurnaali tehtud vastavad kanded. Kaebuse esitajal puudus ka igasugune volitus selle sõiduki kasutamiseks. Oma selgitustes märkis kaebuse esitaja, et tal oli võimalus esitada täiendavalt lisadokumente, kuid enne kui ta neid esitada jõudis, oli otsus juba tehtud. Kohus peab selle väite osas vajalikuks märkida, et pärast otsuse kättesaamist ja kaebuse esitamis oli kaebuse esitajal võimalus kaebusele lisada naid lisadokumente, mida ta soovis esialgu kohtuvälisele menetlejale esitada. Kaebuse esitaja kaebusele mingeid lisadokumente ei lisanud, ei esitanud neid ka kaebuse läbivaatamisel kohtuistungil. Seejuures küsis kohus enne kohtuliku uurimise lõppemist kohtumenetluse pooltelt veel eraldi üle kas neil on soovi esitada täiendavaid tõendeid või kas neil on taotlusi. Ei kaebuse esitajal ega kohtuvälise menetleja esindajal mingeid täiendavaid tõendeid esitada ei olnud. Seega on kaebuse esitaja väide mingite lisadokumentide olemasolust paljasõnaline. Sõites sõidukiga Maanteeametisse on tegemist sellise sõiduki kasutamisega liikluses. Maanteeameti esitatud videosalvestistest nähtuvalt sõitis vaidlusalune sõiduk 19.02.2019 registreerimiseelsele ülevaatusele angaari ja sõidukit juhtis kaebuse esitaja. Sel ajal kui Maanteeameti töötaja kontrollis sõidukit, võttis sõidukis kõrvalistujana olnud isik sõidukilt maha sõidukil olnud registreerimismärgid XXX ning asetas need sõiduki salongi. Seejuures seisis kaebuse esitaja tagumise registreerimismärgi äravõtmise juures ja jälgis seda tegevust. Järgmistel videotel on näha, kuidas sõiduk saabub 21.02.2019 kahel korral Maanteeametisse registreerimiseelsele ülevaatusele ning sõidukit juhib taas kaebuse esitaja. Seega olid samad registreerimismärgid, mis ei kuulunud sellele sõidukile, tagasi pandud. Mõlemal korral on sõidukil samad registreerimismärgid ja ülevaatuseks esitab kaebuse esitaja sõiduki ja sõiduki dokumendid. Kõikidel sõiduki dokumentidel on märgitud sõiduki registreerimismärgina XXX. Sellist registreerimismärki ühelgi korral sõidukil ei ole täheldatud. Kaebuse esitaja selgitustest nähtuvalt sõitis ta Maanteeametisse registreerimiseelsele ülevaatusele, kuivõrd tal oli huvi sõiduk ära osta. Samas puudus kaebuse esitajal igasugune seadusest tulenev õigus seda sõidukit iseseisvalt juhtida, kuivõrd ta ei olnud ei sõiduki omanik ega ka omaniku volitatud isik. Kuna kaebuse esitaja teadis mis eesmärgil ta maanteeametisse sõidab, siis peab ta teadma ka seda, millised nõuded tema tehtavale toimingule on kehtestatud. Seejuures peab ta endale selgeks tegema ka selle, kuidas sõidukit üldse registreerimiseelsesse kontrolli saab viia ja millised on need tingimused ning millistele nõuetele peavad vastama nii sõiduki dokumendid kui ka sõiduk ise. Kaebuse esitaja objektiivne käitumine näitab seda, et kaebuse esitajat see ei huvitanud ning ka pärast esimest korda kui ta tagasi saadeti, ei vaevunud ta väidetavalt sõiduki dokumentidega tutvuma, kuigi tagasisaatmiseks oli konkreetne põhjus ja see põhjus tulenes tema käes olevatest sõiduki dokumentide sissekannetest, ehk sõiduki andmetest. Seejuures väidab kaebuse esitaja, et ta tegeleb sõidukite väljarentimisega ja pidevalt sõidukitega. Seega on ta teadlik ka kõikidest sõidukite registreerimist ja kasutamist puudutavatest normatiivaktidest. Vastasel juhul ei saaks ta oma väidetaval sissetulekut kindlustaval alal töötada. Kaebuse esitajal puuduks alus väita ka seda, et ta ei tea kuidas toimub registreerimiseelne ülevaatus, kuivõrd kõik asjakohased normatiivaktid on kiiresti leitavad Maanteeameti kodulehel, s.o selle asutuse kodulehel, kuhu ta sõiduki kontrollimiseks viis. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebuse esitaja läheb tegema midagi, millest ta midagi ei tea ja mille vastu ta ka huvi ei tunne. Registreerimiseelsesse kontrolli sõiduki viimine on eesmärgipärane tegevus ja sellele kohalduvad teatud reeglid, mis on avalikult kättesaadavad. Kaebuse esitaja aga väidetavalt ei tundnud huvi asja vastu ka siis, kui ta esimest korda tagasi saadeti vaatamata sellele, et sõiduki dokumendid olid tema käes koos sõidukiga. Ka ei pidanud ta vajalikuks tähelepanu pöörata sellele, et esimesel korral võeti tema silme all sõidukilt registreerimismärgid maha ja uuesti sõitma asudes olid need taas tagasi. Kohus leiab, et selline sõiduki juhtimine, millele on paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid, on teadlik ja eesmärgipärane tegevus ning kuivõrd juht kolmel korral alustas sõidukiga liiklemist sama sõidukiga, millele olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid, pani kaebuse esitaja temale inkrimineeritud teo toime korduvalt. Kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kellele on omistatud juhtimisõigus. Seega peab ta olema teadlik ka juhitavale sõidukile 8 kehtestatud nõuetest, s.h LS § 76 lg 1 nõude sisust. Kehtiva liiklusseaduse üldsätted kohustavad igat liiklejat järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklejaks on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. Väärteoasjast tulenevalt on tuvastatud, et kaebus esitaja osales liikluses sõiduki juhina, mistõttu laienevad temale nii liikleja üldkohustused, kui ka ainult juhti puudutavad kohustused. Juhtides sõidukit sellele sõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga eirab sellise sõiduki juht LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust ja paneb toime LS § 205 ettenähtud väärteo, so mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise. Kuivõrd kohus on kohtuliku uurimise tulemusena jõudnud järeldusele, et vaidlusalust sõidukit, millele oli paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluv registreerimismärk, juhtis S.Z, mida on S.Z sisuliselt ka ise tunnistanud, siis on S.Z rikkunud LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust ja toime pannud LS § 205 ettenähtud väärteo. Vastutusest ei vabasta menetlusalust isikut ka asjaolu, et ta oli oma sõnade kohaselt ainult kõrvaline isik, kes aitas C OÜ esindajal auto Maanteeametisse transportida, kuna LS § 205 normide sõnastus ei eeldagi, et tegemist peab olema sõiduki omanikuga, vaid piisab kui sellist sõidukit juhitakse. Lisaks sellele peab juht veenduma ka sõiduki korrasolekus ning jälgima seda teel olles, st juht peab ka teel olles olema veendunud, et tema sõiduk vastab sõidukile esitatud nõuetele. Seejuures nähtub väärteoasjast, et 21.02.2019 sõitis kaebuse esitaja vaidlusaluse sõidukiga iseseisvalt ja esitas sõiduki registreerimiseelsesse kontrolli ning kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et teda C OÜ või mõni teine isik oleks seda tegema volitanud. Maanteeametile esitatud sõiduki dokumentidest ei nähtu ühtegi viidet S.Z-ile kui sõiduki kontrolliks esitamiseks volitatud isikule, milline nõue tuleneb registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrollile seatud tingimustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.Z on toime pannud LS § 76 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime LS § 76 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise, siis on tegemist väärteoga KarS § 205 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. LS § 205 kohaselt karistatakse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid ja väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik, et juhitud sõidukil on sellele sõidukile mittekuuluv riiklik 9 registreerimismärk ning ta osales sellise sõidukiga liikluses eesmärgipäraselt, esitades sellise sõiduki teadlikult ka registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega on tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus LS § 76 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 205 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates S.Z-i süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud õiguserikkumine oli keskmine. Menetlusaluse isiku selgituse kohaselt sõitis ta sõidukiga ainult selleks, et see Maanteeametisse transporida ning ta eeldas, et auto omanik on kõik toimingud korrektselt teostanud. Nagu kohus juba eelpool selgitas, siis sellised asjaolud ei ole kuidagi süüd vähendavaks asjaoluks, liiklusseaduse nõuded kehtivad kõigile ühetaoliselt olenemata sellest, kelle autoga ja kui pikka maad sõidetakse. Samamoodi ei vähenda kaebuse esitaja süüd ka kaebuse esitaja väide selle kohta, et ka teised kasutavad tuttavate autosid ja paljukest nad kontrollivad selle korrasolekut või vastavust. Kohus leiab, et need kaebuse esitaja nimetatud „teised“ võtavad sellise käitumisega ise riski, kuid see nende võetud risk ei ole üle kantav kõrvalistele isikutele, ka mitte kaebuse esitajatele. Iga süüdlase karistamisele eelneb menetlus ning n.n teiste isikute süü ei puuduta käesoleval hetkel kaebuse esitajat. Seejuures nähtub kaebuse esitaja selgitustest kohtuistungil, et kui 19.02.2019 viis ta sõiduki kontrolli sõiduki omaniku esindajaga koos, siis 21.02.2019 tegutses kaebuse esitaja iseseisvalt ja oma huvides, eesmärgiga sõiduk pärast kontrolli läbimist ära osta. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja tähelepanu juhiti esinevatele puudustele, ei pidanud ta vajalikuks neid kõrvaldada, vaid paigaldas sõidukile rehvid, mis taas ei vastanud sõiduki dokumentides märgitud nõuetele. Samas olid sõiduki dokumendid kaebuse esitaja valduses ning dokumentidest nähtusid nii sõiduki registreerimisnumber, mis ei kattunud sõidukile paigaldatud registreerimisnumbriga, samuti tootja andmed sõidukile paigaldatavate rehvi mõõtude kohta. Kui isik, kellele näidatakse vead kätte, ei vaevu väidetavalt sõiduki dokumente vaatama, vahetab rehvid teiste rehvide vastu, mis samuti ei ühti tema enda käes olevate sõiduki dokumentides näidatuga, rääkimata sellest, et dokumentides märgitud registreerimisnumber erineb oluliselt tegelikust, siis viitab selline käitumine kaebuse esitaja teadlikule tegevusele. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süüd 10 tuleb lugeda keskmiseks ja põhjendatud oleks mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Kaebuse esitaja pidas vajalikuks rõhutada, et ta on jäänud Maanteeameti ja C OÜ vahelise vaidluse vahele ja seetõttu kannatanud, kuid samas oli sunnitud tunnistama, et tema juhtis sõidukit ja juhil lasub ka vastutus. Taoline oma süü vähendamise soov viitab kohtu arvates igasuguste kergendavate asjaolude, s.h kahetsuse puudumisele. Pigem on tegemist olukorraga, kus kaebuse esitaja tegutses oma huvides ja jättis teadlikult liiklusalastes õigusaktides sätestatud kohustused täitmata, püüdes näidata nagu pidanuks neid nõudeid täitma kolmas isik. Seega oleks olemas kõik eeldused selleks, et kaebuse esitajale mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning kohus ei saa seda suurendada, viimaks süü suurust karistusega kooskõlla, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kaebuse esitaja olukorda raskendada. Seetõttu peab asuma seisukohale, et vaidlustatud otsusega määratud karistus on piisav selleks, et sundida kaebuse esitajat edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja vaatamata karistuse leebusele loodab kohus, et selline karistus annab ka teistele isikutele signaali, et selline käitumine on karistatav ja taolisest käitumisest tuleb hoiduda. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11