) § 127 lg 1-2, 4-5 kohus määras:
Harju Maakohus nõudis
Kohtuväline menetleja edastas toimiku kohtule samal päeval. Harju Maakohus jättis 09.06.2020 määruse alusel N.G kaebuse käiguta ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 15.06.2020. Kohus nentis, et kaebus ei vasta
lg 1 p-des 2 ja 8 ning
lg 4 sätestatud nõuetele: kaebuses ei ole N.G telefoninumbrit ja e-posti aadressi, puudu on kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus ning kaebusele ei ole lisatud kaitsja volikirja. Kaebaja esitas 15.06.2020 kohtule täiendatud ja täpsustatud kaebuse. Kaebuse keskseks vastuväiteks on asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku (N.G ) karistamisel võtnud arvesse kohtupraktikas omaksvõetud seisukohti. Kaebaja taotles sel põhjusel kohtuvälise menetleja lahendi täielikku tühistamist. N.G soovis kaebuse arutamist kohtuistungil. Harju Maakohtu 17.06.2020 määruse alusel määrati N.G kaebus arutamisele 17.08.2020 kell 09.00 algaval kohtuistungil. Kohus kohustas kohtusse ilmuma kaebajat, tema kaitsjat ja kohtuvälist menetlejat. Harju Maakohtu 17.08.2020 istungile ilmusid kohtuväline menetleja ja advokaat Mihkel Gaver. Kohtusse ei ilmunud kaebaja N.G. Advokaat Mihkel Gaver selgitas, et klient (N.G) ei saanud kohtusse ilmuda lapse haigestumise tõttu. Kaitsja esitas
Harju Maakohus rahuldas taotluse ja jättis kaebuse 17.08.2020 määruse alusel läbi vaatamata. N.G esitas kaitsja Mihkel Gaveri kaudu 01.09.2020 Harju Maakohtu määrusele kaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist, oma kaebuse läbi vaatamist ja rahuldamist. Kaebaja hinnangul rikkus maakohus
lg 4 sätestatut, so kui maakohus tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, millega raskendati menetlusaluse isiku olukorda, siis ei võta kohus kaebusest loobumist vastu. Kaebaja hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus oleks need asjaolud tuvastanud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.09.2020 määrusega Harju Maakohtu määruse ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus märkis, et maakohus võttis kaebusest loobumise vastu
lg 1 ja 2 teist lauset rikkuvalt ning menetlusaluse isiku kaebus jäi läbi vaatamata seadusliku aluseta. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse esitanud isikuks Kaisa Lumiste, kes ei ole esitanud kohtule avaldust kaebusest loobumiseks. N.G kohtus esindanud Mihkel Gaveril sellekohane pädevus puudus. Samuti jäeti kaebusest loobumine nõuetekohaselt vormistamata. N.G esitas kaitsja Kaisa Lumiste kaudu Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrusele määruskaebuse Riigikohtule, milles taotles ringkonnakohtu määruse täielikku tühistamist ja tagastamist ringkonnakohtule määruskaebuse uueks arutamiseks. Kaebuse keskseks väiteks oli see, et Mihkel Gaver oli maakohtus N.G volitatud esindaja. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 13.10.2020 määrusega N.G kaitsja menetlusse võtmata. Väärteoasi jagati kooskõlas ringkonnakohtu määruses sedastatuga lahendamiseks uuele kohtukoosseisule. Kohus tegi tulenevalt ringkonnakohtu määrusest 27.10.2020 järelepärimise N.G-le, Kaisa Lumistele ja Mihkel Gaverile, täpsustamaks kes on N.G esindaja väärteoasjas nr 4-20-2507. Kohtule 30.10.2020 laekunud vastuse järgi on esindajaks Kaisa Lumiste. Kohus määras 02.11.2020 asja arutamisele 25.11.2020 kell 09.00 toimuval kohtuistungil. Kohus kohustas kohtusse ilmuma N.G ja kaitsjat. Harju Maakohtus 25.11.2020 toimunud kohtuistungile ilmusid kohtuväline menetleja ja kaitsja. Kaisa Lumiste selgitas, et tema klient soovib kaebusest loobuda. Kohus määras uue istungi 15.12.2020 ning tegi kaitsjale ettepaneku esitada loobumine kirjalikult. Kohtule laekus 10.12.2020 Kaisa Lumiste avaldus kaebusest loobumiseks, 11.12.2020 saabus N.G avaldus kaebusest loobumiseks. Harju Maakohtus 15.12.2020 kohtuistungile ei ilmunud menetleja, kohtu loal ei ilmunud istungile kaitsja. Kohus leiab, et N.G kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kooskõlas
lg 1 ja 2 on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni, kaebusest loobumise avaldus esitatakse maakohtule kirjalikult või suuliselt kohtuistungil. Kaebaja ja tema kaitsja esitasid kirjaliku taotluse kaebusest loobumiseks enne asja kohtulikku arutamist. Loobumine on seega esitatud õigeaegselt ja see on nõuetekohane.
lg 4 järgi ei võta maakohus kaebusest loobumist vastu, kui kohus tuvastab, et asjas on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust, millega raskendatakse menetlusaluse isiku olukorda. Kohus tutvus kaebuse ja väärteoasja toimikuga.
lg 1 järgi loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks: 1) väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel; 2) väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja; 3) lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta; 4) menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud; 5) menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud; 6) asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 7) menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 8) menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele; 9) väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda; 10) puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri. Kohus ei tuvastanud ühtegi
Kooskõlas
lg 2 võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Midagi, mida tuleks asjas käsitleda „muu“ rikkumisena kohus ei näe. Võimalikele menetlejapoolsetele rikkumistele ei viidata ka kaebuses. Kaebaja taotleb kaebuses otsuse täielikku tühistamist seoses sellega, et kaebajale määrati liiga range karistus. Kohtuväline menetleja jättis arvestamata selle, et kiirust ületati määras, mis jääb LS § 227 lg 2 objektiivses teokoosseisus märgitud vahemiku alumisse otsa. Samuti ei arvestanud kohtuväline menetleja seda, et N.G on varem karistamata, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes. Esmalt märgib kohus, et see kui inimene järgib ühiskonnaelus osaledes kehtestatud norme, on õiguskuulekas ning järelikult ka varem karistamata, on enesest mõistetav. Sel põhjusel ei ole varasemate karistuste puudumine käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Varasemate karistuste puudumine omab tähtsust karistusliigi valikul, so kas inimest on võimalik mõjutada uute süütegude toimepanemisest kergema- või raskemaliigilise karistusega. LS § 227 lg 2 sanktsioonialternatiivid näevad teo eest karistuseks ette rahatrahvi või sõiduki juhtimise äravõtmise kuni 6 kuuni, LS § 227 lg 5 p 1 alusel võidakse teo toimepanija suhtes kohaldada ka lisakaristust, milleks on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-3 kuuni. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja N.G karistanud üksnes rahatrahviga, mis on kahest võimalikust põhikaristuse alternatiivist kergem. Lisakaristust kaebaja suhtes menetleja ei kohaldanud. Kaebajale on karistus määratud sanktsiooni keskmises määras. Kohus nendib, et süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta mh seda kus kiirust ületati (kas asulasisesel teel või asulavälisel teel, kus kiirused on suuremad ja õnnetuste tagajärjed fataalsemad), mis nädalapäeval ja kellaajal kiirust ületati (milline oli eeltoodust tulenevalt liiklustihedus konkreetsel teelõigul kus kiirust ületati) ning kas esineb karistust kergendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada lisaks üldpreventiivseid aspekte, mh näiteks seda, kas tegemist on süüteoga, mida pannakse toime massiliselt ja süstemaatiliselt, kartmata vahelejäämist ja ranget karistust. Kohtu hinnangul ei ole menetleja valesti kohaldanud materiaalõigust.
lg 5 järgi jäetakse kaebus määruse alusel läbi vaatamata, kui sellest on loobutud enne kohtuliku arutamise algust. Kohus rahuldab kaebaja N.G ja kaitsja Kaisa Lumiste taotluse ja võtab kaebusest loobumine vastu. N.G kaebus (esitatud kaitsja Kaisa Lumiste kaudu) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 13.05.2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,006138 tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.