Obsah (5)

§ 200§ 65§ 57§ 56§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-13627 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla Apelleeritud k

§ 200lg 2p 7 ja § 199 lg 2p 4 järgi.

Süüdistatavad S.B isikukood XXX, vene keel, XXXXXXXXXXXX , XXXXXXXXXX, eluk XXXXX X-XX XXXXXXX, juhutöödel Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 200lg 2p 4, 7.

Resolutsioon Jätta S.B kaitsja advokaat Merike Allikmäe apellatsioon ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata kui Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 10.11.2010. a otsusega mõisteti S.B süüdi

§ 200lg 2p 4,7 järgi ja karistati teda kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Kuna kohus arutas asja lühimenetluse korras, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks kaks aastat ja neli kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 17.11.2009 kohtotsusega mõistetud karistusega ja mõistis liitkaristuseks 2 aasta 5 kuud ja 11 päeva vangistust. Kohus arvas karistusest maha Harju Maakohtu 17.11.2009 kohtotsuse järgi ära kantud karistuse 7 kuud ja 11 päeva vangistust, mistõttu ära kandmata karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud vangistust Kohus mõistis S.B süüdi selles, et ta 06.11.

1. kella 05.45 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX XX juures koos R.I-ga tungis kallale alkoholijoobes A. P.. S.B lõi A. P. vähemalt kaks korda rusikaga näkku ning M.P vähemalt kahel korral rusikaga keha piirkonda. Löökide tagajärjel kannatanu kukkus maha, peale mida võtsid M.P ja S.B maast kannatanu jope, milles oli mobiiltelefon NOKIA 6030, pooltühi suitsupakk KENT ning rahakott. Rahakotis olid omakorda A. P. dokumendid ning panga- ja kliendikaardid, sõidutalong, arsti vastuvõtu kaardid, Olympic Casino flaier, kolm maksekorraldust A. P. nimele, patsiendikaart A. P. nimele, korterivõtmed, kaks Viking Loto piletit, üks Bingo Loto pilet ning üks Keno loto pilet, kokku vara 900 krooni väärtuses. Võtnud jope, läks M.P koos S.B-ga XXXXXXXX XXX XX asuva S. taha, kus vaatasid koos jope sisu üle. Nad võtsid mobiiltelefoni, ülejäänud asjad aga viskasid maha. Kohus leidis, et S.B tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, põhjendades seda järgnevalt. S.B karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestas seda, et S.B kuriteod on muutnud järjest raskemaks, ta on ka varem toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Arvestades kannatanule tekitatud kehavigastuse iseloomu, seda et S.B on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, olles 30.04.2009 karistatud üldkasuliku tööga, pani ta juba kuue kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest s.o üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal toime uue kuriteo, tal oli elukoht ja töökoht, mis ei hoidnud teda kuritegusid sooritamast.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S.B kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja süüdistatavale leebema karistuse mõistmist. Apellatsiooni kohaselt leiab S.B, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Tuvastatud ei ole S.B motiiv antud süüteo toimepanekuks. Kuriteoks ei olnud kavatsust, tal puudus rahalise vahendite saamise vajadus. Arvestades süü suurust ja asjaolu, et S.B teoga tsiviilkahju ei kaasnenud, on talle mõistetud karistus liialt karm. Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus ei kaalunud võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest leebema karistusega. Arvestamata on jäänud asjaolud, et kannatanu ise oli alkoholijoobes, mida kinnitas kohtualune R.I, tunnistaja A. K. ja M. P., kelle sõnul A. P. oli niivõrd purjus, et talle enam alkoholi ei müünud. Patrullilehtede koopialt (lk 27-30) nähtub samuti, et A. P. oli joobes. Arvestatud ei ole, et aktiivsem kuriteos oli R.I, kes haaras maha kukkunud telefoni ja viis selle J. M.. Kohus on märkinud kannatanule tekitatud kehavigastuste iseloomu, kuid siis on jäänud arvestamata asjaolu, et need olid vähesed, kuna kannatanu arstiabi ei vajanud. Kannatanu A. P. ei soovinud esitada mingit hagi. Kohus on lugenud puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, kuid karistuse valikul on jäänud selle tähelepanuta..

§ 57

lg 2 mõttes on võimalik arvestada ka seaduses loetlemata faktilisi asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et S.B on isik, kes on kohtule kinnitanud, et rohkem kuritegusid ta toime ei pane. Karistust reaalselt mõistes ei ole kohus objektiivselt arvestanud kohtualuse isikut ja süüteo raskust. Samuti ei ole kohus arvestanud, et S.B käesoleval ajal suhtub kriitiliselt oma tegudesse ja nende tagajärgedesse. Küll on aga arvestatud, et ta antud kuriteo on toime pannud üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal, s.o. 6 kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest. Sellega on kaitsja hinnangul kohus väljunud karistuse mõistmisel teosüü põhimõttest, hakates arvestama eelnevaid karistusi, millega on eiranud topeltkaristamise keelu põhimõtet. Ka eelpool nimetatud asjaolusid arvestades on võimalik karistada kohtualust leebema karistusega. S.B-le jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest teisiti kui reaalse karistuse kohaldamisega. Ta ei ole andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi ega püüdnud oma süüd vähendada. S.B leiab, et tema käitumise kujunemist kuritegelikuks elustiiliks on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Kui kohus oleks arvestanud õigesti tema isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus. Ta on isikuks, kes omab töö-ja elukohta. Tal on toetav perekond. S.B kinnitas, et karistuse kohaldamisel on võimalik teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leebema karistusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegiumi hinnangul on ilmselgelt alusetu väide, et maakohtu mõistetud karistus on ülemäära karm. Maakohus märkis otsuses, et peab põhjendatuks alammäära lähedast karistust, mõistetud karistuseks oli 3 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus mõistis S.B süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi.

§ 200lg 2 näeb karistusena ette 3- kuni 15-aastase vangistuse.

Seega on maakohus tõepoolest mõistnud alammäära lähedase karistuse. Arvestades, et S.B teos esines kaks röövimise kvalifitseerivat tunnust – korduvus ja grupiviisilisus – ei ole ringkonnakohtu hinnangul mingit alust öelda, et maakohus ei oleks arvestanud kõiki süüteo asjaolusid või seaduses sätestatud kergendavaid asjaolusid. Märkida tuleb, et kohtul on karistust mõistes alati teatav otsustamisruum ja kõrgema astme kohtul on alust sekkuda juhul, kui ilmselgelt on mõistetud ebakohane või põhjendamatu karistus. Olukorras, kus mõistetud karistus vaid vähesel määral ületab sanktsiooni alammäära, ringkonnakohus selliseks sekkumiseks alust ei näe. Mis puutub maakohtu viitesse sellesse, et S.B pani teo toime sisuliselt katseajal, siis ei saa kohtukolleegium nõustuda väitega, et kohus on rikkunud topeltkaristamise keeldu. Vastavalt

§ 56

lg 1 teisele lausele peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka süüdistatava isikut. Üheks süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks on see, kas tal on kehtivaid karistusi ning kui palju on möödunud viimase kuriteo toimepanemisest ning viimasest süüdimõistvast otsusest. Arvestades, et S.B pani kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal ja ainsa karistusliigina toimepandud teo eest on ette nähtud vangistus, ei olnud kohtul teist võimalustki, kui mõista reaalne vangistus.

§ 69

lg 7 näeb ette, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ja mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg-le 2.

See tähendab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, ei saa mõistetud liitkaristust jätta tingimisi täitmisele pööramata. Nimetatud nõuetele vastav liitkaristus on S.B-le küll juba mõistetud – seda tegi Harju Maakohus 17.11.

1. a otsusega. Seega pani S.B üldkasuliku töö tegemise ajal toime koguni mitu kuritegu ja on ilmselge, et teda ei ole põhjust kohelda mingil juhul leebemalt kui neid, kes on pannud üldkasuliku töö ajal toime ühe kuriteo. Seega on igati seaduspärane ja põhjendatud S.B-le reaalse vangistuse mõistmine.
2. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Julia Katškovskaja Ivi Kesküla