Süüdistatavad R.P, isikukood XXX; elukoht xxxx; EV kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel, töötab xxxx; abielus; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend- elukohast lahkumise keeld kohaldatud 03.10.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust, millist karistust
lg 1, 3 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.
alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal R.P-le katseajaks kriminaalhooldusametnik ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) 5) 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada R.P katseajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada R.P osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta R.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada R.P viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Katseaja alguseks lugeda 08.10.
II KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD, JA UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED Süüdistatav R.P end süüdi ei tunnistanud ning seletas kohtuistungil, et joobeseisundis tema mootorsõidukit juhtinud ei ole. Avaldas, et tarvitas alkoholi alles peale õnnetust. Oli sel päeval tööl ning kuna traktorist läks hommikul traktoriga Rakveresse katkist klaasi vahetama ja traktor jäi remonti, siis oli vaja traktorist linnast tagasi tuua. Töö juurde tuuakse neile poole ühe ajal lõunasöök, kuid see oli veel tulemata, kui tema lahkus töö juurest, olles eelnevalt M Iiga töökojas vestelnud. Seega ei olnud ta lõunat söönud ja lahkus töölt kuskil poole ühe paiku. Ringteeni jõudmiseks kulus tal mitte üle 5 minuti. Peale Mullikmäe teeristi keeras üks kaubik üle telgjoone talle ette nii, et ta ehmatas ja avarii vältimiseks võttis tee serva ja sõitis kaubikust mööda. Auto hakkas laperdama ja sõitis rattaga vastu äärekivi, kumm purunes ning auto jäi seisma keset platsi, ilmselt riivates ka posti. Tee vabastamiseks sõitis ristist eemale, laterna maha kukkumist ta ei näinud. Helistas kohe abikaasale ja kutsus endale järgi ning hiljem helistas abikaasa autost ja tellis puksiiriabi. Teisel pool teed, suunaga Vetiku poole seisis see ettekeeranud punakat värvi kaubik, kaubiku juhiga süüdistatav sõnavahetusse ei astunud rohkem, kui päris üle tee, et miks too ette keeras. Seletas, et jättis auto Rägavere ringile, suunaga Rakvere poole, võtmed ette ja autouksi ei lukustanud, kuna arvas, et puksiirabil on vaja rooli keerata, samuti ei võtnud ta sündmuskohalt lahkudes autost kaasa isiklikke asju, kuna on harjunud inimesi usaldama. Abikaasa autosse istudes jõi süüdistatav oma sõnul mõnuga istme taga olnud konjakit ja vahepeal ka viskit avariist tekkinud viha ja pinge maandamiseks. Linna jõudes käis Kia esinduses ja endises Uhtna Talutehnikas, abikaasa käis PT Mikros ja siis sõideti Lilleoru poe kaudu, kust võeti pudel vett, tagasi. Autos istudes jõi süüdistatav oma sõnul veel peale nii konjakit kui ka viskit. Süüdistatava sõnul pidas politsei nende xxxx kinni Vilgu ristis, küsis dokumente, kutsus ta patrullautosse ja palus puhuda, mida ta ka tegi. Ta ei osanud öelda, kui kaua need protseduurid aega võtsid. Siis toimetati ta patrullautos Rakvere politseimajja, viidi kuskile kabinetti esimesel korrusel ja võeti välja täppis-aparaat ning tehti uus mõõtmine. Enda sõnul ei olnud politseinikul ilmselt kohe aega, et teda Xxxx ära viia ja seetõttu veetis ta politseis mõnusalt aega, vestles politseinikega ning lasi korduvalt parandada protokolli ja selles olevaid kirjavigu, enne kui protokolli allkirjastas. Süüdistatava mäletamist mööda sai ta politseist välja kuskil poole nelja ajal ja ta viidi Xxxx tagasi. Süüdistatava sõnul toimus hiljem uurija juures mingil ajal ülekuulamine, kus protokolli lõpuni ei vormistatud, kuna süüdistatav ja uurija jõudsid kokkuleppele, et süüdistataval on lõhnad juures. Puhuma süüdistatavat tema enda sõnul ei pandud, kuigi ta seda asjaolu täpselt ei mäleta. Tunnistaja M H andis kohtuistungil ütlusi, et elab xxxx ehk vanal xxxx teel, millest on mõnisada meetrit Rägavere ringteeni. Tunnistaja mäletas, et 19.08.2014, kuskil lõunapaiku ehk 13.00 tuli ta kodust xxxx teelt ja keeras Rannapungerja teelt Rakvere poole. Olles ristil, nägi tunnistaja, et vasakult tuleb auto ning et vältida liiklusohtlikku olukorda, reastus ta paremale, et vastutulev auto saaks mööduda, kuna kolm autot oli kõrvuti. Auto, mis tunnistajale ootamatult seljataha tekkis oli tumedam, hallikas xxxx džiip. Ta lasi džiibi mööda, kuid see hoogu maha ei võtnud ja sõitis ringil valgustile otsa ja jäi seisma Rakvere pool. Juht väljus autost ja hakkas ära 3 minema. M H seletas, et parkis oma sõiduki džiibi taha ja nägi, et džiibis kannatanuid polnud, autos oli tugev alkoholilõhn, tagaistmel alkoholipudelid, õllepudelid, airbagid olid avatud, autouksed olid kinni, juhiaken irvakil. Džiibi juhina tundis kohtusaalis ära R.P . Palus juhil mitte lahkuda sündmuskohalt, kuid viimane oli jalutanud põllu peale ja tagasi ei tulnud vaatamata tunnistaja korduvatele kutsetele. Ta rääkis telefoniga ja teatas, et talle tuleb naine järgi. M H seletas, et tegi 2-3 kõnet politseisse, sest politsei saabumine võttis aega, hinnanguliselt 10-15 minutit. Džiibi juht oli tema sõnul silmnähtavalt alkoholi tarvitanud, pealegi tundis ta juhi juures tugevaid alkoholilõhnu ning alkolõhnad tulid ka autost. Xxxx poolt tuli juhile järgi väike xxxx koos naisterahvaga ja nad lahkusid enne politsei tulekut Rakvere poole. Naisterahvas sõnas saabudes, et mehel on komme purjus peaga sõita. Ta küll püüdis takistada juhti ja tolle naist lahkumast sündmuskohalt enne politsei tulekut, kuid tulemuseta. Džiip jäi paigale ja pärast politsei saabumist läks tema tööle. Tunnistaja H K sõnul helistas abikaasa talle 19.08.2014 lõunapaiku enne ühte ja palus Rägavere ringile talle järgi tulla, kuna auto esirehv läks katki. Ta võttis halli xxxx ja oli Rägavere ringil kuskil 5-10 minuti pärast. Abikaasa auto katkise esirehviga seisis ringist edasi paremal pool tee servas suunaga Rakvere poole, muid vigastusi ta autol ei mäleta. Teisel pool teed seisis mingi tähistusega beežikat või heledat värvi mikrobuss ja üks mees seisis selle kõrval, mitte mingisugust vestlust selle mehega ta ei mäleta. Tunnistaja kinnitusel oli ta abikaasa kaine, kuid närviline, sest Rägavere ringil oli keegi talle ette keeranud. T a võttis abikaasa peale ja edasi sõideti Rägavere teel Espaki kõrval asuvasse firmasse, kus vahetatakse autoklaase, sest sealt pidid võtma peale traktoristi, kuna traktor jäi klaasivahetusse. Käisid veel AgroPartsis ja PT Mikros ning siis sõideti Lilleoru poe kaudu tagasi kodu poole. Enda sõnul oli ta koos naistega eelmisel õhtul pidanud aiamaal aiapidu ja peo lõpus koristamise käigus oli ta pannud autosse juhi istme taha põrandale maha päris palju alkoholipudeleid, nii kinniseid kui lahtiseid, nii kangemaid kui lahjemaid jooke. Kangetest jookidest oli autos 380-400 Metaxa ja Napoleoni ning Red Labeli pudelid ning tunnistaja mäletamist mööda jõi Kalle kohe autosse istudes nii Red Labelit kui ka Napoleoni ning ilmselt tarbis neid veel ka sel ajal, kui tema poodides käis. Koju tagasi nad tunnistaja sõnul ei jõudnud, kuna Vilgu ristis pidas neid kinni politsei ja süüdistataval kästi istuda politsei autosse. Politsei võttis abikaasa kaasa ja tema sõitis Xxxx. Tema sõnul ei ole viimasel ajal sellega probleeme olnud, et abikaasa kipuks purjus peaga rooli, kuna kaineid juhte on ikka ja alati võtta olnud. Ka tema ise on olnud kaineks autojuhiks. Seletas, et aastaid tagasi on purjus peaga sõitmine olnud abikaasa jaoks probleemiks. Tunnistaja M I andis ütlusi, et käib augustis, septembris xxxx hooajatöödel abiks. Süüdistatavat tunneb varasemalt ja tunnistaja väitel on süüdistatava olekust aru saada, kui ta on alkoholi tarvitanud, sest siis ta midagi suurt ei räägi ja on vait. Sündmust mäletas tunnistaja just viljavõtu aegsena, täpset kuupäeva ei mäletanud. Enda sõnul nägi ta R.P vahetult enne seda, kui too tumedat värvi Xxxx maasturiga minema sõitis. Vestlus temaga järgmiste tööülesannete osas oli toimunud ca 1,5-2 meetri pealt ja tema alkoholi lõhnasid ei tundnud. Sellel päeval tunnistaja süüdistatavat rohkem ei näinud. Ta ei saanud aru, et Kalle oleks olnud tarbinud alkoholi. Tema teada Kalle joobetunnustega autorooli ei lähe, on palunud kedagi sõitma, kui on vajadust olnud, samuti ei ole tema teada Kalle viibinud tööl alkoholijoobes. Tunnistaja H T ütluste kohaselt sai ta politseiametnikuna väljakutse Pärnu-RakvereSõmeru maanteel ja Rägavere ringile,
Tõendatud on ja vaidlust ei ole selles, et R.P oli alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. R.P tuvastati alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus 1,00 mg/l kohta. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tema alkoholijoobes autot ei juhtinud, vaid tarbis alkoholi peale avariid ja auto juurest lahkumist, ei ole usaldusväärsed, kuna need ei haaku asjas tuvastatud muude tõenditega. R.P kaitseversioon ei ole eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Ei saa pidada mingil viisil eluliselt usutavaks süüdistatava väidet, et lahkudes peale avariid auto juures ja istudes abikaasa autosse, hakkas ta sisuliselt ohjeldamatult alkoholi tarvitama, et tekiks joove sellises ulatuses nagu see temal hiljem tuvastati. Tunnistajatena üle kuulatud M H ning politseiametnike T ja L ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või sündmusi välja mõelda. Süüdistatava ja tunnistajate H K ning M I loodud verisoon ei ole eluliselt usutav ning on kummutatud kohtus uuritud teiste tõenditega. Arvestades, et 6 liiklusõnnetust pealt näinud ja R.P-le järgi sõitnud M H helistas peale õnnetuse toimumist koheselt korduvalt politseisse on tema kõnede väljavõtete järgi võimalik koostada ajatelg õnnetuse toimumise ja R.P sündmuskohalt lahkumise osas, samuti on võimalik luua ajavahemik sündmuskohalt lahkumise ja R.P kinnipidamise vahel Vilgu ristis. M H esimene kõne häirekeskusesse toimus kell 12.58.14, milles ta kirjeldab ilmselgelt joobes olevat isikut. Kõnest on üheselt arusaadav, et helistaja on liikluses osaleva joobes juhi tõttu ilmselgelt häiritud ja mures. Järgmises, s.o kell 13.09 tehtud kõnes teatab M H, et purjus isikule tuli järgi naine ja nad sõitsid sündmuskohalt minema. Patrullilehtedel oleva info kohaselt on T L ja A L kell 13.12 saanud väljakutse ning T L sõnul viibisid nad väljakutset saades Karja ja Olerexi tankla vahel. Seejärel liikusid nad koheselt sündmuskohale, sealt edasi Xxxx kontrollima xxxx tänava maja, kus oli teatatud isiku elukoht ja siis tagasi Rakverre, kohtudes Vilgu ristis H K juhitud Xxxxga, mille nad peatasid. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et indikaatorvahendit kasutati 13.30, tõenduslikku alkomeetrit ajavahemikus 13.47-13.50. Kui M H selgitas, et ta nägi R.P avariilises ning teeäärde jäetud sõidukis alkoholipudeleid ja tundis alkoholilõhna, siis T L ütles, et H Ka sõidukis tema alkoholilõhna ei tundnud ning ei märganud ka autos alkoholi pudeleid. Arvestades H Ka ütluseid oli alkoholi autos piisavalt ning need asusid autos nähtavas kohas. Ekspert M T jäi kohtus endale kindlaks ja selgitas, et keemilised protsessid kehas ei allu R.P ja tema abikaasa poolt välja pakutud versioonile ning R.P esines liiklusõnnetuse ajal joove 1,00 mg/l. Seega on lisaks numbrilisele näidule kõrvaldatud ka kõik kahtlused selles osas, kas R.P sõidukit juhtides oli alkoholijoobes või mitte. Ekspert avaldas, et väikese koguse alkoholi võis R.P küll tarbida ka avarii järgselt, aga see saanud mõjutanud tulemust mingil juhul sellisel määral nagu isik kohtus väita üritas. Eksperdi hinnangul ei oleks R.P, kui ta oleks ära tarvitanud nii lühikese ajavahemiku jooksul nii suure koguse alkoholi nagu ta ise väitis, olnud suuteline tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Kohtutoksikoloogia eksperdi arvamus, et R.P esines sõitmise ajal alkoholijoove kummutas R.P ja H Ka versiooni juhtunust. Seega on, Kalle ja H Ka ütlused ilmselgelt ebausaldusväärsed ja eluliselt mitteusutavad, kuna on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega ning seetõttu jätab kohus need otsustuse tegemisel otsuse tegemisel tõendikogumist välja.
Subjektiivsest küljest eeldab koosseis vähemalt kaudset tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste osas. R.P istudes alkoholijoobes sõiduki rooli pidi aru saama, et ta paneb toime keelatud teo. Tunnistajad M H ja T L kirjeldavad R.P , kui ilmselgelt joobes olevat isikut. Seega pidi ka R.P mõistma, et sõidukirooli istudes rikub ta seadust ning seab ohtu nii iseenda kui ka kõik teised liiklejad. Isik, kes vaatamata väliselt avalduvatele joobetunnustele otsustab minna mootorsõiduki rooli tegutseb kavatsetult. Kokku võttes eeltoodut jään seisukohale, et R.P-le esitatud süüdistus on kohtus täiel määral tõendamist leidnud, R.P on talle etteheidetava teo toime pannud ning selles ka süüdi. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7 Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
järgi ning puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et R.P tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. R.P-le süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. R.P on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest kehtivad karistused puuduvad.
järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole aga otstarbekas karistada R.P rahalise karistusega, kuna tema ei ole mõistnud oma süüteo ohtlikkust ning on võimalike vahenditega püüdnud vabaneda vastutusest. Seega on kohus seisukohal, et kergema liigiline karistus ei avalda piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes, mõistes karistuseks vangistuse. Samas, arvestades R.P poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ja allutamist käitumiskontrollile, kuna temale reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on raske liiklussüüteoga, s.o mootorsõiduki juhtimisega alkoholi joobes, siis tuleb pidada otstarbekaks kohaldada R.P suhtes täiendavate kohustustena katseajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis, mis on täiendavaks abinõuks, et kallutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohus peab põhjendatuks kohaldada R.P suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Arvestades R.P isikut, peab kohus piisavaks mõjutusvahendiks kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. 8 IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 8. oktoobri 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2. R.P poolt maakohtu menetluses tasutud kaitsjatasu 2160 eurot ja apellatsioonimenetluses tasutud kaitsjatasu 660 eurot jätta tema kanda. Riigikohtu 13.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta R.P kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 13. aprillil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.