Obsah (5)

§ 199§ 64§ 65§ 761§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6913 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlu

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 202 lg 2 p 2 järgi ning

§ 64

lg 1 kohaldamisega karistati teda üheaastase vangistusega.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.

juuni

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu 25 päeva vangistuse võrra ning mõistis S. Veedile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
2. aprillil 2015 ja lõpeb karistuse täielikul ärakandmisel
3. aprillil
5. Viru Maakohtu
6. veebruari
7. a määrusega jäeti S. Veedi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus
8. märtsil
10. Viru Vangla esitas
11. aprillil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Veedi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohtu
13. aprilli
14. a määrusega jäeti S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata. Võttes arvesse asjaolu, et Viru Maakohtu
15. veebruari
16. a määrus S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta jõustus
17. märtsil 2016, ei ole veel möödunud VangS § 76 lg-s 4 sätestatud üheaastane tähtaeg. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, et seadusega ette nähtud üheaastast tähtaega oleks lühendatud. Seega ei ole S. Veedi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise uue arutamise tähtaeg veel saabunud ning vangla esitatud materjalid tuleb jätta läbi vaatamata.
18. Kinnipeetav S. Veedi esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lahendada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust sisuliselt. S. Veedi märgib, et teda on süüdi tunnistatud kuritegude eest, mille ta on toime pannud alaealisena.

§ 761

lg 2 näeb ette, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. Veedile Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega mõistetud karistusest sai pool kantud
3. aprillil
4. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu määruse lõppjäreldusega jätta S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks korrigeerida maakohtu määruses esitatud põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega.
6. Esmalt lükkab ringkonnakohus ümber S. Veedi seisukoha, mille kohaselt kuulub tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus lahendamisele

§-s 761 sätestatud reegleid järgides. Viidatud säte reguleerib kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on erisättega

§ 76

suhtes, mille eesmärgiks on kehtestada erireeglid süüdimõistetu suhtes, kes on kuriteo toime pannud nooremalt kui kaheksateistkümneaastasena. Nii näevad

§ 761

lg 1 p-d 1 ja 2 ette võimaluse vabastada alaealine isik kohe esimesel korral ka ilma elektroonilise valve kohustuseta, samas kui täisealiste puhul on esmase vabastamise eelduseks nõustumine elektroonilise valvega (

§ 76lg 1 p 1 ja lg 2 p 1).

Teise erisusena sätestab kõnealune paragrahv kohustuse vabastada teise astme kuriteo või ettevaatamatusest esimese astme kuriteo toime pannud alaealine vangistusest tingimisi ennetähtaegselt pärast poole vangistusaja ärakandmist. Kirjeldatud erireeglite kehtestamisel on lähtutud sellest, et alaealisena kuriteo toime pannud isikud on eelduslikult vangistuse kandmise läbi kergemini mõjutatavad ning karistuse eesmärgid hõlpsamini saavutatavad ka lühema karistusaja reaalse ärakandmisega. 8. S. Veedi kannab karistust Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015. a otsuse alusel, millega teda karistati

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 202 lg 2 p 2 järgi kuritegude eest, mis olid toime pandud alates

1. märtsist
2. Seega oli
3. mail 1996 sündinud S. Veedi nende kuritegude toimepanemise ajal täisealine. Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega mõistetud karistusele on

§ 65lg 1 alusel liidetud Tartu Maakohtu 11.

juuni 2015. a otsusega mõistetud karistus. Selle otsusega karistati S. Veedit samuti täisealisena toime pandud kuritegude eest, ent

§ 65lg 2 alusel on mõistetud karistusele liidetud Tartu 2 2 Maakohtu 9.

detsembri

1. a otsusega mõistetud rahaline karistus ja Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega mõistetud vangistus, mis omakorda moodustati

§ 65lg 1 alusel liitmise teel Tartu Maakohtu 12.

juuni

1. a otsusega mõistetud vangistusega. Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a,
4. novembri
5. a ja
6. detsembri
7. a otsusega karistati S. Veedit kuritegude eest, millised ta oli toime pannud alaealisena. Järelikult kannab S. Veedi liitkaristust kuritegude eest, millest varasemad on ta toime pannud alaealisena.
8. Eelnevast nähtub, et S. Veedi on küll alustanud kuritegude toimepanemist alaealisena, mille eest on teda korduvalt karistatud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast täisealiseks saamist. Viimase kahe otsusega on S. Veedit karistatud täisealisena toime pandud kuritegude eest, sh Tartu Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega tegude eest, mis olid toime pandud Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega kohaldatud katseajal. Asudes seisukohale, et S. Veedi tuleks vangistusest

§ 761

lg 2 alusel tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kujuneks põhjendamatu olukord, kus katseajal uute kuritegude toimepanemine tuleks süüdimõistetule kasuks. Kui uued kuriteod ei oleks toime pandud katseajal ning poleks toimunud kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistmist, ei tõusetuks küsimust

§ 761

rakendamisest: süüdimõistetu kannaks karistust üksnes täisealisena toime pandud kuritegude eest ning tema vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohalduksid

§-s 76 sätestatud üldreeglid. Seetõttu on kriminaalkolleegium seisukohal, et S. Veedi suhtes

§-s 761 sätestatud erireeglid ei kohaldu ning tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda

§-st

2. S. Veedi kannab karistust teise astme kuritegude eest. Järelikult tuleb tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaegade arvutamisel lähtuda

§ 76lg 1 p-dest 1 ja 2.

Nendest sätetest nähtub, et esimene võimalus vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega avanes S. Veedil pärast ühe kolmandiku karistusaja ärakandmist, s.o

1. detsembril 2015, ning ilma elektroonilise valveta pärast poole karistusaja ärakandmist, s.o
2. aprillil
3. Esimest korda arutas maakohus S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist
4. veebruaril 2016, jättes
5. veebruari
6. a määrusega süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ehkki kohus piirdus määruses üldise viitega

§-le 76 ega analüüsinud S. Veedi suhtes elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust, tuleb kinnipeetava kantud karistusaega arvestades määrusest aru saada nii, et tema ennetähtaegset vabastamist arutati

§ 76lg 1 p 1 alusel. Kohtumäärus jõustus 2. märtsil 2016. Vang

S § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lg 1 p 1 alusel edastab vanglateenistus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti kohtule pärast

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

§ 76lg 1 p-s 2 sätestatud karistusaeg täitus S.

Veedil

1. aprillil 2016, ent selleks ajaks ei olnud veel möödunud kuus kuud viimase määruse jõustumisest. Seega tuleb vanglal edastada materjalid S. Veedi ilma elektroonilise valveta tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtule
2. septembril
4. Eelnevast lähtuvalt soostub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuli S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid jätta läbi vaatamata, ent juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 muudab ringkonnakohus maakohtu määruses esitatud põhjendusi. S. Veedi määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 3 /allkiri/ Mati Kartau 4 4