4-18-5537/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Võru Väärteoasja number 4-18-5537 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus B.S-ile asenduskaristuse määramiseks Süüdlane B.S . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuvälise menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. aprilli 2016 otsusega nr 2302,16,004007 karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi määratud rahatrahv 300 trahviühikut ehk 1200 eurot Kohtutäitur Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
4. oktoobri 2018 avalduses esitatud taotlus B.S-ile määratud rahatrahvi asendamiseks.
5. Määrus jõustub selle tegemisest (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 199 lg 4).
6. Määrus saata B.S-ile, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja Tartu kohtutäitur Reet Rosenthalile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2). PÕHIOSA Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
7. aprilli 2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,004007 tunnistati B.S süüdi liikluskindlustuse seaduse § 81, liiklusseaduse § 201 lg 1, § 207 ja § 224 lg 2 järgi ning karistati teda karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavaks tegemisest. Otsus jõustus
8. aprillil
10. oktoobril 2018 saabus Tartu Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus, milles taotletakse asendusaresti kohaldamist. Avaldaja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.
11. septembril 2018 teavitas 1 aga kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest (täitemenetluse seadustiku § 201). B.S on rahatrahv tasumata 1186,65 euro ulatuses.
12. jaanuaril 2019 saatis B.S kohtule koopiad maksekorraldustest. Nende maksekorralduste järgi tasus R. E. Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 summa 500 eurot
13. jaanuaril 2019 ja summa 455 eurot
14. jaanuaril 2019 ning R. E. tasus
15. jaanuaril 2019 Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 summa 231,65 eurot. Kõigil kolmel korral on viitenumbriks märgitud 10220165059559 ja kirjutatud selgitusse „väärteoasi 2302,16,004007 B.S “. Need rekvisiidid kattuvad väärteotsuses nimetatutega ja Rahandusministeeriumi kontole kolme osamaksega tasutud rahasumma on võrdne summaga, milles on B.S tasumata talle Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
16. aprilli 2016 otsusega mõistetud rahatrahv, mistõttu leiab kohus, et R. ja R. E. tegid maksed praegu menetluses oleva rahatrahvi tasumiseks. Ka Politsei- ja Piirivalveameti teatisest nähtub, et B.S on tasunud talle väärteoasjas nr 230216004007 liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest määratud rahatrahvi 1200 eurot täies ulatuses. VTMS § 211 lg 3 sätestab, et kui süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Kohus leiab, et rolli ei mängi see, kes teeb pangaülekande: ka juhul, kui raha maksab mõni kolmas isik (nagu praegu), tuleb lugeda rahatrahv süüdlase poolt tasutuks. Seda seetõttu, et niisuguses olukorras saab eeldada, et karistus mõjus ikkagi (ka) teo toimepanijale: tal tekib maksja ees reaalne võlg või vähemasti tänuvõlg vms. Seega on B.S rahatrahvi tasunud ja seetõttu jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avalduse asenduskaristuse määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 2