) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Süüdistatava süü nimetatud varguse toimepanemises on kriminaalasja materjalidega tõendatud ning S.E on kohtuistungil tsiviilhagi õigeks tunnistanud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kriminaalasja kogutud tõenditest ei nähtu, et süüdistatav oleks kannatanule osaliselt kahju hüvitanud. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval legaalne ja alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust täita, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus. Samas on kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 4 korda. Viimati karistati teda 24.09.2010 varguse toimepanemise eest vangistusega tingimisi, kuid S.E pani uue kuriteo toime katseajal. Samuti ei täitnud ta korralikult kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati mõistetud vangistus tema suhtes 6 täitmisele. Seega on alust järeldada, et S.E ei suuda vabaduses olles hoiduda kuritegude toimepanemisest. Ta ei ole realiseerinud võimalust asuda seaduskuulekale teele ja on kohtu usaldust kuritarvitanud. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaitsja taotlusega vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ning leiab, et S.E puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid saavutatavad üksnes reaalse vangistuse mõistmisel. Karistuse määra valikul KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü suuruses ning sellest, et kannatanul kahju ei tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei olnud kuigi suur ning süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavat on pärast KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist kohtu poolt karistatud, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 1 alusel liita 24.09.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus. Kohus peab võimalikuks liitkaristuse määramisel lugeda käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõistetava karistuse kui kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes selle kaetuks. Karistuse mõistmisel varguse toimepanemise eest, mis pandi toime pärast viimast kohtuotsust, arvestab kohus süüdistatava süü ja tekitatud kahju suurust. Süüdistatavat on toime pannud ühe kuriteoepisoodi, millega tekitas ka varalist kahju, mistõttu arvestades ka tema isikut peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistus suurendada 24.09.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.