KOHTUMÄÄRUS Kohus Kriminaalasja number Määruse tegemise aeg ja koht Istungisekretär, tõlk Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kaitsja Kriminaalhooldusametnik Kohtuistung RESOLUTSIOON: Viru Maakohus 1-17-3142
- veebruar 2019 Jõhvi kohtumajas Piret Juuse, Olga Nõmmemees, Riina Palmi Deniss Minzatov Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 3.01.2019 erakorraline ettekanne Jekaterina Bulavskaja suhtes Jekaterina Bulavskaja, isikukood 60011202228, elukoht: xxx Arvo Suuban Triin Tarendi, Kaja Kriivan 5., 6.02.2019, 21., 22.02.2019 Juhindudes KrMS § 127 lg 2, § 131 lg 5, § 130 lg 41, § 429 427, kohtunik MÄÄRAS: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Jekaterina Bulavskaja suhtes rahuldada osaliselt. Pikendada Jekaterina Bulavskaja’le Viru Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega 1-17-3142 määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o kuni 22.12.
- Jekaterina Bulavskaja suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada. Vabastada Jekaterina Bulavskaja kohtusaalis viivitamatult peale antud kohtumääruse kuulutamist. Rahuldada kaitsja Arvo Suuban tasutaotlus summas 150 eurot, sh tasu 125 eurot ja käibemaks 25 eurot. Jätta see menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Määruse ärakiri anda süüdimõistetule Jekaterina Bulavskaja’le, tema kaitsjale A.Suuban’ile, Jõhvi arestikambrisse ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas 3.01.2019 kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada Jekaterina Bulavskaja katseaega. 1 Jekaterina Bulavskaja tunnistati Viru Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 - 22 lg 1, 3 järgi ja karistati teda 1 aasta 3 kuu ja 28 päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi Jekaterina Bulavskaja täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 ettenähtud kohustusi. 3.01.2019 erakorralise ettekande kohaselt rikkus Jekaterina Bulavskaja kohustust mitte tarvitada alkoholi. 6.12.2018 sai kriminaalhooldusametnik teate Ida prefektuurist, et 30.11.2018 kontrollisid patrullpolitseinikud xxx asuvas baaris „xxx“ Jekaterina Bulavskaja’l indikaatorvahendiga alkoholijoovet ja selgus, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,93 mg/l. 19.12.2018 antud kirjalikus seletuses hooldusalune tunnistab, et tarvitas 30.11.2018 alkoholi, sest tähistas tuttava sünnipäeva. Senise kriminaalhoolduse käigus esitas kriminaalhooldusametnik 15.12.2017 erakorralise ettekande, sest Jekaterina Bulavskaja ei ilmunud registreerimisele ja ametnikule oli teadmata tema asukoht. Esmakohtumisel 22.01.2018 seletas Jekaterina Bulavskaja, et viibis teises linnas ning tal ei olnud võimalik tulla registreerimisele. 1.03.2018 tegi ametnik kirjaliku hoiatuse, sest Jekaterina Bulavskaja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Jekaterina Bulavskaja tarvitas alkoholi 24.02.
- Hooldusalune seletas, et oli külas sõbrannal, kus jõi džinni ja siidrit. 20.11.2018 sai Jekaterina Bulavskaja täisealiseks ning asus xxx elama ema J S juurde aadressile xxx, millega seoses esitas taotluse elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks Jõhvi esindusse. Alates 4.12.2018 on Jekaterina Bulavskaja kriminaalhooldus üle viidud. Hetkel puudub Jekaterina Bulavskaja’l kasulik hõivatus. Ta ei tööta ega õpi. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Jekaterina Bulavskaja katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni 22.09.2019, mis motiveeriks Jekaterina Bulavskaja’t suhtuma kontrollnõuetesse ja kohustustesse suurema kohusetundega ja vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Jekaterina Bulavskaja andis kirjaliku nõusoleku katseaja pikendamiseks. Kohus, olemata kriminaalhooldusametniku ettepanekuga seotud, määras asja suulisesse menetlusse, et selgitada välja, millised on Jekaterina Bulavskaja poolt korduva rikkumise, kasuliku hõivatuse põhjused ning millised meetmed võivad Jekaterina Bulavskaja käitumist seaduskuuleka elu suunas muuta. 5.02.2019 kohtuistungile Bulavskaja ei ilmunud (tl 42), kuigi kutse sai temale isiklikult kätte antud 31.01.2019 (tl 17). 4.02.2019 esitas kriminaalhooldusametnik täiendava informatsiooni, et peale erakorralise ettekande esitamist rikkus Bulavskaja alkoholi tarvitamise keeldu veel kahel korral – 5.01.2019 ja 13.01.2019, mille kohta laekus info politseist. Kriminaalhooldusametnik muutis oma taotluse ja palus kaaluda Bulavskaja suhtes elektroonilise valve kohaldamist. Nõusoleku selleks andis Bulavskaja ise ja temaga koos elavad perekonnaliikmed, aga korteriomaniku nõusolekut ei olnud esitatud (tl 19). 5.02.2019 määrusega kohaldati Bulavskaja suhtes sundtoomist (tl 36), mis aga ei andnud tulemust, kuna oma elukohas ta ei viibinud, kuigi ema sõnul oli kohtuistungist teadlik ja tema asukoht ei olnud teada (tl 41). 2 5.02.2019 esitas kriminaalhooldusametnik täiendava arvamuse, et Bulavskaja pidi tulema registreerimisele 5.02.2019 kell 12, kuid jättis ilmumata ega teatanud ilmumata jätmise põhjustest. Ametnik on korduvalt helistanud temale, telefon kutsub, aga kõnele ei vastata. Kriminaalhooldusametnik taotles pöörata karistus täitmisele (tl 48). Kohtu 7.02.2019 määrusega kuulutati Bulavskaja tagaotsitavaks ning kriminaalhooldusametniku taotlusel kohaldas kohus tema suhtes tõkendina vahistamist (tl 44). 21.02.2019 teatati Bulavskaja kinnipidamisest xxx ärandatud sõiduki juures (tl 55). 21.02.2019 kohtuistungil selgitas Bulavskaja, et istungile jättis ilmumata, sest magas sisse ja siis kartis, et teda võetakse vahi alla, seetõttu ei tulnud kohtusse. Kohus määras lükata ettekande arutamine edasi, kuna Bulavskajal enda valitud kaitsjat ei olnud, siis määrata temale riigi õigusabi korras kaitsja ning jätkata asja arutamist 22.02.
- 22.02.2019 kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Lisas, et elektroonilist valvet kohaldada siiski ei saa, sest puudub korteriomaniku kirjalik nõusolek. Kriminaalhooldusametnik tegi mõistlikke jõupingutusi, aga omaniku nõusolek on seni saamata. Süüdimõistetu ema suhtles omanikuga. Bulavskaja kinnitas, et on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ei oska seda seletada. Tunnistab, et ei ilmunud viimasele registreerimisele, läks liiga hilja magama. Viimase juhtumiga seoses, kus teda peeti kinni ärandatud auto juures, kuulati ta üle tunnistajana. Töötukassast võeti arvelt maha, kuna oli kutsekoolis arvel. Jättis kutsekooli pooleli, sest see asub xxx, aga asus elama ema juurde, xxx. Tahtis minna tööle xxx, aga ei jõudnud. Saab aru, et tegi vea, arestimajas viibitud aeg aitas tal mõista, et vanglas ei ole hea olla ja palub anda viimane võimalus. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu tunnistab rikkumised, tema seletused on arusaamatud. Arvestada tuleb, et tema suhted emaga on keerulised, ta kas ise lahkub kodunt või teda palutakse sealt välja. Annab järele sõprade pakkumistele tarvitada alkoholi. Sai täisealiseks alles novembris 2018, ei ole veel olukorra tõsidust teadvustanud. Tänane kohtulik arutamine peaks avaldama talle positiivset mõju. Välistatud ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektroonilise valve täitmise korra § 5’ lg 1 järgi ametnik on kohustatud kontrollima elukoha sobivust. Bulavskajat ei saa süüdistada selles, et ta ei saanud korteriomaniku kätte, seda enam, et omaniku kontakte tal ei ole. Omanikuga suhtleb ema. Lg 2 järgi peab olema kas omaniku nõusolek või seaduslik alus eluruumi kasutamiseks. Seega võib lugeda, et eeldused elektrooniliseks valveks on täidetud. See lõppkokkuvõttes oleneb tõlgendamisest. Karistus tuleb jätta pööramata, arvestades just isiku vanust, elukogemust, suhteid perest. Alternatiiv oleks arutamine edasi lükata ja anda võimalus korteriomaniku kättesaamiseks. KOHTU SEISUKOHT Katseaja kestel eiras Jekaterina Bulavskaja korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja registreerimisnõuet, mis on tõendatud erakorralisele ettekandele lisatud materjalidega, nagu ka süüdimõistetu enda seletustega. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud 3 kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 87-1 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on rikkumiste osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning peale seda ka registreerimiskohustust, mille peale tuleb reageerida. Alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised on tõendatud nii Bulavskaja enda seletustega kui ka dokumentaalsete tõenditega – indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 26,31). Samas, arvestades seda, et süüdimõistetu on noor inimene, alles sai täisealiseks, ta on motiveeritud muutma oma eluviisi, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Elektroonilise valve kohaldamine oleks iseenesest kasulik, aga eeldused selleks on täitmata, puudub korteriomaniku nõusolek ning kohus ei pea võimalikuks kohustada kriminaalhooldusametniku korteriomaniku välja otsimiseks, kui süüdimõistetu ise pole seda teinud. Ei saa aga välistada elektroonilise valve kohalamist tulevikus, mis ei eelda süüdimõistetu poolt uute rikkumiste toimepanemist, vaid korteriomaniku praegu puudu oleva nõusoleku hankimist. Selleks tuleb kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule uus taotlus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada osaliselt, tema esialgsest taotlusest tulenevalt, aga pikemas määras ning Jekaterina Bulavskaja’le määratud katseaega pikendada mitte kolme, vaid kuue kuu võrra, mis aitab tal vältida edaspidises käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi. Kuna Bulavskaja seletas, et arestimajas viibitu aeg mõjutas teda piisavalt ning kohus otsustab, vähemalt praegu, karistus täitmisele mitte pöörata, tuleb Bulavskaja vabastada vahi alt viivitamatult peale antud kohtumääruse kuulutamist. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades, et Bulavskajal puudub iseseisev sissetulek tuleb kaitsjatasu jätta KrMS § 180 lg 3 riigi kanda. Deniss Minzatov Kohtunik 4