On väljendanud siirast kahetsust teo osas, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohtuväline menetleja on avaldanud, et rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist karistusega, mille rõhk on eripreventsioonil, on lisakaristust määrates lähtutud vaid üldpreventsioonist. Tegu on toime pandud hooletusest ja kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, milles seisneb H.A jätkuv ohtlikkus. H.A-st on karistatud rahatrahviga keskmises sanktsioonimääras ja lisaks veel lisakaristus, mis kogumis ületavad süü suurust, karistus on liialt range. Karistuse vähendamine ja lisakaristuse kohaldamata jätmine täidaks
istuse eesmärgid. H.A palub väärteootsus tühistada ja teha uus otsus, mis ei raskenda tema olukorda. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /VTT tl 9-11/, et väärteootsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks menetleja on just sellise karistusliigi ja –määra valinud. Kohtuväline mentleja on arvestanud, et sõiduki juhtimine seisundis kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toime pandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude puhul tuleb rikkujaid mõjutada läbi selliste karistuste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Karistuse määramisel on arvestatud isiku varasema liiklusalase käitumisega, ta omab viite kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusrikkumiste eest. Tegemist on massiliselt toime pandava väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne süüga. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS 2 4-18-4601 § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3, 11/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas H.A on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. H.A on avaldanud /tl 3, 7/, et kahetseb juhtunut. Magas öösel 10 tundi ja arvas, et on kaineks saanud, aga natuke oli veel alles, alkomeetrit polnud, et kontrollida. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll /tl 5/ näitab, et 29.07.2018 kell 10.37-10.42 allutati joobeseisundi tuvastamisele H.A ja tõendusliku alkomeetri näit oli 0,33 mg/l, +-0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,28 mg/l. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.A on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse, ta juhtis mootorsõidukit kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,28 mg/l kohta. H.A rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem Kohus leiab, et H.A poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu – mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õigesti kvalifitseerinud. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et LS § 224 lg 2 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna vaid tahtlikult. Juhil on kohustus enne sõiduki juhtima asumist veenduda, et ta seisund lubaks tal sõidukit juhtida, kuid isik võib oma hinnangutes ka eksida. Seadus ei sätesta, kuidas juht peab oma seisundit kontrollima (autodel ei ole veel kohustuslik alkoluku olemasolu, samuti ei sätesta seadus, et juhil peab olema alkomeeter vms). Kohus leiab, et tuleb hinnata konkreetse teo tehiolusid. Just olukorras, kus isiku seisund on selline, et alkoholipiirmäära ületamine on seaduses sätestatud miinimummäära lähedane, võib isik eksida oma seisundi hindamisel. H.A on tunnistanud, et eelmine päev tarvitas alkoholi, magas öösel ja lootis, et on sõiduki juhtimiseks lubatud seisundis, kuid möönab, et alkomeetrit ei olnud, et oleks saanud kontrollida. Seega ta pidas võimalikuks, et tema seisund ei luba veel autot juhtida, kuid lootis, et see nii ei ole. Kohus leiab, et H.A pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.A poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 3 4-18-4601 Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 22 4 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 punkt 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on H.A-st karistanud LS 224 lg 2 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud.
Kohus leiab, et H.A süü on väike - tegu on toime pandud ettevaatamatusest, alkoholi piirmäära ületamine oli miinimummäära lähedases määras (LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-074 mg/l kohta). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, H.A tunnistab oma süüd ja kahetseb oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule on esitatud karistusregistri teatis H.A kohta /tl 12-13/. Teatise kohaselt on H.A 5 kehtivat väärteokaristust. Väärteootsuste jõustumise ajad on järgmised – 07.06.2010, 13.01.2011, 24.01.2011, 29.03.2011, 30.08.2011. Kõikide otsuste puhul on registris märge – karistuse täitmise info puudub.
lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Seega H.A karistusregistris olevate väärtegude puhul on rahatrahvi sissenõue aegunud aastatel 2014 ja
H.A väljahingatavas õhus ei olnud alkoholi oluliselt üle miinimummäära. Joobeseisundi kontrollimise protokollist /tl 4 pöördel/ nähtub, et 29.07.2018 kell 10.25 H.A kõne oli selge, aja-, isiku- ja kohataju selge, koordinatsioon häireteta, käitumine normaalne – seega väliseid joobele viitavaid tunnuseid ei olnud. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt H.A-le määratud lisakaristus tuleb tühistada. 4 4-18-4601 Kohtuväline menetleja on H.A-le põhikaristusena määranud rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot, mis on alla rahatrahvi keskmise määra. Kohus, leiab, et karistusmäära valikul tuleb arvestada, et H.A süü on väike, esineb karistust kergendav asjaolu – kahetsus, H.A on karistamata isik (karistuse eripreventiivne eesmärk ei suurenda karistust). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud kogumis tingiksid karistuse mõistmise karistuse miinimummäära lähedases määras. Karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib karistuse karmistamist, kuid ainult see eesmärk ei võimalda mõista karistust, mis ületaks süü suuruse. Lähtudes eeltoodust vähendab kohus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteootsus tuleb tühistada mõistetud karistuste osas ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse. Kohus rahuldab H.A kaebuse. Kohus tühistab väärteootsuse mõistetud karistuste osas – tühistab lisakaristuse ja kergendab põhikaristust. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, § 69 lg 3,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.