← Eesti

1-15-2937/199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-2937 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  3. detsembri
  4. a määrus Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Stanislav Maiste (ik 38706010316) kaitsja vandeadvokaat Valriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada enesekontrollimenetluse raames Tartu Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus, millega määruskaebus Viru Maakohtu
  8. detsembri
  9. a määrusele jäeti läbi vaatamata.
  10. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Harju Maakohtu
  12. juuni
  13. a otsusega tunnistati S. Maiste süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7, 8 ja 9 ning KarS § 255 lg 1 järgi (
  14. mai
  15. a,
  16. juuli
  17. a ja
  18. juuli
  19. a episoodid) ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusega loeti kaetuks Harju Maakohtu
  20. oktoobri
  21. a otsusega mõistetud 6 kuu pikkune vangistus ja S. Maistele mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Seejärel tunnistati S. Maiste süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7, 8 ja 9 ning KarS § 255 lg 1 järgi episoodides, mis on toime pandud pärast Harju Maakohtu
  22. oktoobri
  23. a otsust (
  24. detsembri
  25. a,
  26. detsembri
  27. a,
  28. veebruari
  29. a ja
  30. märtsi
  31. a episoodid) ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. S. Maistele mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat vangistust. S. Maiste karistusaeg algas
  32. aprillil
  33. a ja lõppeb
  34. aprillil
  35. a.
  36. Viru Vangla esitas
  37. novembril
  38. a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S. Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  39. Viru Maakohtu
  40. detsembri
  41. a määrusega jäeti S. Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  42. S. Maistel on karistusregistri andmetel kolm kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu ei ole ta varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Selle asemel on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuigi S. Maiste viibib kinnipidamiskohas esmakordselt, peaks selle mõju teoreetiliselt olema tema käitumisele tugev. Samas on S. Maistel kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema suhtes on kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna S. Maistel oli kaaskinnipeetavatega suhtlemisprobleeme. Maakohus ei ole veendunud, et S. Maiste on vanglakaristusest vajalikke järeldusi teinud. Viimasel korral, kui arutati tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, tal distsiplinaarkaristused puudusid. Seega on tema käitumine kinnipidamiskohas oluliselt halvenenud. Kui S. Maiste ei ole suuteline range järelevalve all kehtestatud korrale alluma, on kaheldav, kas ta on selleks ka vabaduses suuteline.
  43. S. Maistel on tasumata nõudeid 22 172 euro ulatuses, mis võivad mõjutada tema edasist majanduslikku toimetulekut. S. Maiste on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Maakohtul puudub kindlus, et S. Maiste majanduslike raskuste ilmnemisel taaskord kuritegelikule teele ei asu. Ta kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise ja röövimise toime panemise eest, mis oli ette planeeritud. Peamiselt rööviti mitme kuu vältelt juveelipoode. S. Maistel on küll vabanemise korral kindel töökoht, kuid tal puudub pikaajaline töökogemusja harjumus. Vangistuses on S. Maiste tööst keeldunud. Maakohtu hinnangul ei saa kindel olla, et vabaduses oleks S. Maiste seega tööle asumiseks piisavalt motiveeritud. S. Maiste suhtleb vanglas kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutega, kuid on lubanud nendega vabaduses suhtlemise katkestada. Olukord, kus S. Maiste seda aga ei tee, on uue kuriteo riski suurendav asjaolu. Tema viimaste kuritegude mõningad episoodid on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, mil isik oli allutatud käitumiskontrollile ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Maakohus ei ole sellest tulenevalt kindel, et S. Maiste allutamine käitumisekontrollile on piisav, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist.
  44. Positiivsena saab S. Maiste puhul välja tuua sotsiaalprogrammides osalemise ja Tartu Rahvaülikooli poolt pakutava koolituse läbimise. S. Maiste on osalenud riigikeele õppes A1 kuni B2-tasemel. Ta on omandanud keevitaja eriala. Samuti on temaga vesteldud erinevatel teemadel ja ta on osalenud suhtlusprogrammis. Vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht. Samas ei saa teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid pidada olulisemaks negatiivsetest, millel maakohus eelnevalt peatus ja millest tulenevalt ei ole S. Maistet võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
  45. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Maiste kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja S. Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
  46. Maakohus on S. Maistet vabastamata jättes teinud kaalutlusvea, kuna arvesse ei ole võetud tema ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivaid rohkeid asjaolusid. Tuginetud on üksnes distsiplinaarkaristustele, kuriteo asjaoludele ja S. Maiste korduvkaristatusele. Maakohus ei ole S. Maistet iseloomustavaid asjaolusid kogumina võtnud arvesse, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsustuse tegemise (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16).
  47. S. Maiste käitumine vanglas räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. S. Maiste on aktiivselt tegelenud kuriteo toimepanemisega seotud riskide vähendamisega. Seega on S. Maiste saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid, millest saab omakorda järeldada, et S. Maiste käitub vabaduses õiguskuulekalt ja õiguskord on kaitstud. Tal on vabanemise korral olemas kindel töökoht ja riigikeele õppimine suurendab tema konkurentsivõimet tööturul ning seeläbi sissetuleku teenimise võimalust. S. Maiste kannab esimest vanglakaristust. Ta on vanglas viibinud veidi vähem kui seitse aastat. Kuriteo asjaolude tähtsus ajas väheneb, mistõttu ei saa kuriteo toimepanemise asjaolud ennetähtaegset vabastamist takistada. Vangistus on talle mõju avaldanud, kuna ta on omandanud eriala ja läbinud sotsiaalprogramme. S. Maiste resotsialiseerumisele aitaks ennetähtaegse vabastamise korral kaasa käitumiskontroll ja kriminaalhooldusametniku järelevalve. Ühtlasi ei saa ennetähtaegset vabastamist välistada korduvkaristatus. S. Maistet positiivselt iseloomustavad asjaolud viitavad sellele, et ta käituks vabaduses õiguskuulekalt.
  48. Tartu Ringkonnakohtu
  49. jaanuari
  50. a määrusega jäeti Viru Maakohtu
  51. detsembri
  52. a määruse peale esitatud kaebus läbi vaatamata ja tagastati see esitajale. Ringkonnakohus märkis määruse resolutsioonis, et jätab esitatud määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  53. Tartu Ringkonnakohtu
  54. jaanuari
  55. a määrusele esitas kaebuse S. Maiste kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev, kes taotleb määruse tühistamist ja S. Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Muuhulgas märgib kaitsja, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei vasta tuvastatud asjaoludele. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
  56. Kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuses tooduga, et ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 alusel, s.o kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 389 lg 3 alusel Tartu Ringkonnakohtu
  57. jaanuari
  58. a määruse ja teeb asjas uue lahendi, millega vaatab S. Maiste kaitsja vandeadvokaat V. Gimaevi määruskaebuse Viru Maakohtu
  59. detsembri
  60. a määrusele sisuliselt läbi.
  61. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses toodule ei ole maakohus S. Maistet tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
  62. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks 3 olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal.
  63. Kaitsja hinnangul on S. Maiste täitnud individuaalses täitmiskavas toodud eesmärgid ja vabaduses käituks ta õiguskuulekalt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tema kuritegelikud hoiakud ei ole isegi vangla tingimustes vähenenud. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20).
  64. Hetkel omab S. Maiste viit kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neljal korral karistati teda kartserikaristusega allumatuse ja tööst keeldumise eest. Viimasel korral sai ta noomituse ebaviisaka käitumise eest. Järjepanu majandustöö tegemisest keeldumine ja ametnikega ebaviisakas suhtlemine näitab, et S. Maistes on juurdunud subkultuurilised tõekspidamised. S. Maiste eelistab vanglas reeglite järgmise asemel olla truu kuritegelikele hoiakutele. Kehtivate distsiplinaarkaristuste põhjal on ilmne, et S. Maiste on nõus täitma vaid kohustusi, mis talle meelepärased on ja keeldub täitmast neid, mis tema põhimõtetega kooskõlas ei ole. S. Maiste ei ole seega isegi vanglatingimustes suuteline kehtivale korrale alluma, mistõttu ei ole kriminaalkolleegium vähimalgi määral veendunud, et ta oleks vabaduses suutelime alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele ja täitma kriminaalhooldustingimusi. Ta pani ka käesoleva otsuse aluseks olevad teod toime kriminaalhooldusel viibides, mis kinnitab veelkord, et ta ei pruugi määratud kohustustest, mis teda õiguskuulekal rajal peaksid hoidma, kinni pidada.
  65. S. Maistet on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Ta viibib vanglas esmakordselt, kandes karistust kuritegeliku ühenduse raames toime pandud röövimiste eest. Nimelt röövis S. Maiste koos kaaslastega Tallinnas mitmeid juveelipoode, kasutades korduvalt poemüüjate ja teiste, neid takistada püüdnud inimeste suhtes, pipragaasi ning ühel korral ka tulirelva. S. Maiste on valmis vägivalda kasutama seega äärmiselt kergekäeliselt. Kuriteod pani S. Maiste toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. S. Maiste omab kehtivat karistust ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja dokumendi võltsimise eest. Seega on ta toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja need on ajas raskemaks läinud. See muudab aga S. Maiste sellevõrra ohtlikumaks ja ettearvamatuks. Maakohus on õigustatult välja toonud, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib S. Maiste taaskord valida kuritegeliku tee. Seda riski võiks vähendada vabaduses eesootav kindel töökoht ja stabiilne sissetulek. Vangla hinnangul puudub S. Maistel aga pikaajaline töökogemus- ja harjumus. Vanglas ta seda omandada ei soovi, vaid keeldub järjepanu majandustöödel osalemast. Kõik see kogumis tekitab ringkonnakohtus kahtluseid, kas ta oleks suuteline omandatud töökohta hoidma. Sellest tulenevalt ei ole vähimalgi määral välistatud, et vabaduses valib S. Maiste töötamise asemel taaskord kuritegeliku tee. Kuritegude jätkuva toimepanemise riski suurendab omakorda S. Maiste kriminaalne tutvusringkond. Viimane kuritegu on toime pandud grupis, mille liikmetega S. Maiste jätkuvalt suhtleb. Arvestades, et vanglas on S. Maiste väljendanud subkultuurilisi hoiakuid, ei ole välistatud, et vabanedes taastab S. Maiste suhted enda kriminaalse seltskonnaga. Eriti olukorras, kus tal peaksid taaskord kuritegelikud plaanid tekkima.
  66. S. Maistes juurdunud kuritegelikud hoiakud ja praktiliselt olematu motivatsioon enda mõtteviisi muutmiseks, kogumis varasemast elukäigust tulenevate riskidega, ei tekita kriminaalkolleegiumis kindlust, et S. Maiste suhtes on karistuse eesmärgid täidetud. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et S. Maiste ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades tema hoiakuid ja suhtumist, tagaks tema õiguskuulekuse. 4
  67. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 389 lg-st 3, tühistab ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohtu
  68. jaanuari
  69. a määruse ja jätab määruskaebuse Viru Maakohtu
  70. detsembri
  71. a määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.