← Eesti

1-07-9467/20

1-07-9467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

  1. mai 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Ivi Kesküla, Malle Preimer Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.02.2009.a. kohtuotsus B.V ja Maria GROZNAJA süüdistuses Apellandid B.V kaitsja adv. Aadu Luberg, Maria Groznaja kaitsja adv. Rein Kiviloo Prokurör Anneli Lumiste Kaitsjad adv. Aadu Luberg, adv. Rein Kiviloo RESOLUTSIOON
  2. Harju Maakohtu 02.02.2009.a. kohtuotsus B.V ja Maria Groznaja süüdistuses tühistada osas, millega jäeti B.V poolt tasutud kaitsjatasu täies mahus tema kanda.
  3. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahenditest 10 000 (kümme tuhat) krooni enammakstud kaitsjatasu (alusetu süüdistus) B.V kasuks (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx Swedpank). 1
  4. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahenditest 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni õigusabi eest apellatsioonikohtus B.V kasuks (arveldusarve nr xxxxxxxxxxx Swedpank).
  5. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  6. Adv. A.Lubergi apellatsioon rahuldada osaliselt, adv. R.Kiviloo apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas ja B.V , sünd.XXX, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxx xxxxx x-x, Maria GROZNAJA, sünd. 01.12.1938.a., Vene Föderatsiooni kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxx xxxxx x-x, süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi grupilises korduvas kelmuses ning karistas B.V 3 aastase vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele ja M.Groznajat 2 aastase vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. B.V-lt mõisteti välja 290 000 krooni L. N. ja T. N. kasuks ning koos M.Groznajaga 360 000 krooni T. B. kasuks. B.V kohustati kahjud hüvitama katseaja jooksul. 2 14.01.2003.a. sõlmis L. L. Tallinna notari E. P. büroos ostu-müügilepingu 300 000 krooni eest korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX XXXXXXXX XXX XXX-XX müümise kohta B.V-le (toimik II köide, lk. 78-83). Sellele eelnevalt ja ajavahemikus 2002.a. detsembrist kuni 14.01.2003.a. kindlakstegemata kohas B.V lõi L.L. ebaõige ettekujutuse sellest, et ta hakkab kannatanut materiaalselt abistama, sama korter aga jääb jätkuvalt L.L. omandusse. B.V maksis kannatanule 10 000 krooni. Tegelikkuses kannatanu ei soovinud korterit müüa ja ta ei saanud ostu-müügilepingus nimetatud rahast enamat kui 10 000 krooni. B.V müüs selle korteriomandi edasi 01.08.2003.a., varaline kahju kannatanule 290 000 krooni. 13.08.2004.a. sõlmis D. K. Tallinna notari S. O. büroos ostu-müügilepingu 465 000 krooni eest korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX XXXXXXX XXX XXX-X müümise kohta B.V-le (toimik I köide, lk. 10-14). Sellele eelnevalt 12.08.2004.a. paiku XXXXXXXXX XXXXX XX X-X korteris B.V ja M.Groznaja lõid D. K. ebaõige ettekujutuse sellest, et annab kannatanule materiaalset abi, sama korter jääb aga jätkuvalt D. K. omandusse ja valdusse. B.V maksis kannatanule 20 000 krooni. Tegelikkuses kannatanu ei soovinud korterit müüa ja ta ei saanud ostu-müügilepingus nimetatud rahast enamat kui 20 000 krooni. B.V müüs selle korteriomandi edasi 18.03.2005.a., varaline kahju kannatanule 445 000 krooni. 20.09.2004.a. sõlmis T. B. Tallinna notari E. P. büroos ostu-müügilepingu 370 000 krooni eest korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX XXXXXXXX XXX müümise kohta B.V-le (toimik II köide, lk. 195-200). Sellele eelnevalt 2004.a. augustikuu paiku XXXXXXXXX XXXXX X-X korteris B.V ja M.Groznaja lõid T. B. ebaõige ettekujutuse sellest, et nad hakkavad kannatanut regulaarselt abistama. B.V maksis kannatanule 10 000 krooni ja lubas 5000 krooni anda hiljem. Tegelikkuses kannatanu ei soovinud korterit müüa ja ta ei ole saanud ostu-müügilepingus nimetatud rahast enamat kui 10 000 krooni. B.V müüs selle korteriomandi edasi 10.01.2005.a., varaline kahju kannatanule 360 000 krooni. Maakohus osutas otsuses erinevate kuriteoepisoodide silmanähtavale sarnasusele, vaatamata sellele, et kannatanud üksteist ei tundnud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanutele oleks ostu-müügilepingutes nimetatud summad välja makstud. Tekitatud väärkujutlus seisnes selles, et materiaalse abi andmise ettekäändel sõlmiti notariaalsed lepingud, mis ei pidanud kannatanutele kaasa tooma korteriomandist ilmajäämist, kuid mis tegelikult kujutasid korteri ostu-müügilepingut. M.Groznaja roll seisnes kannatanutega pikaajalist tutvust ära kasutades B.V palvel sobilike inimeste leidmises, nende veenmises nõustuda pakutava materiaalse abiga, kannatanutele raha üleandmise ja notari juures viibimises, ta tegutses kaastäideviijana 3 Apellatsioonid ja taotluste sisu, kannatanute arvamused Mõlemad apellandid paluvad kohtuotsus tühistada ja süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Adv. A.Luberg kinnitab, et L.L. episoodis jääb süüdistusest ebaselgeks kannatanu L.L. käitumine eksimuses olles. Kannatanu elas senises korteris st. valdas korterit kuni oma surmani, süüdistatava B.V ja tehingu kinnitanud notari ütluste kohaselt tasus ostja kogu tehingujärgse summa müüjale sularahas, tõendid teistsuguste summade tasumise kohta on vastuolulised, see vastuolu on kohtuotsuses kõrvaldamata. Kannatanu L.L. testamendijärgsetele pärijatele L. N.le ja T. N.le vahetult pole tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Pealegi pole nad L.L. pärandit vastu võtnud, seega ei saa nad esitada mingeid nõudmisi seoses L.L. pärandiga, moraalse kahju nõuet pole esitatud. Seetõttu on vääralt lahendatud tsiviilhagi küsimus. Kannatanud D. K. ja T. B. on notariaalsetes lepingutes kinnitanud kogu müügiraha kättesaamist. Sama on kinnitanud süüdistatav B.V. Ka tehingud kinnitanud notaritel ei tekkinud mingeid kahtlusi selles, et tegemist on pettusega. Veel heidab kaitsja ette, et peale kohtulikke vaidlusi ennistas maakohus kohtuliku uurimise ilma KrMS § 307 mõttes kriminaalasja lahendamiseks olulise asjaoluta. Sellele järgnevalt esitas prokurör uue süüdistuse, millega süüdistatava olukorda raskendavalt muudeti või täiendati süüdistust oluliselt, sest esmane süüdistus ei sisaldanud KarS § 209 objektiivse teokoosseisu realiseerimiseks vajalikke elemente. Kaitsja hinnangu kohaselt selliselt ulatati prokurörile menetluslik abikäsi, millel ei ole midagi ühist ausa ja võistleva kohtumenetlusega. Apellant palub nimetatut hinnata kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes palub kaitsja hinnata veel asjaolusid, et maakohus pole KrMS § 301 alusel lahendanud B.V-le KarS § 257 järgi esitatud süüdistust, milles ta oli antud kohtu alla ja milles prokurör kohtuistungil loobus ja et maakohus jättis ebaõigesti hüvitamata kriminaalmenetluse kulud süüdistuse osas, milles B.V mõisteti õigeks. Adv. R.Kiviloo arvates ei ole käesolevas asjas tõendatud kuriteo objektiivne külg: maakohtu otsusest ei nähtu ühtegi tõendit, mis kinnitaksid varalise kasu saamist süüdistatavate poolt või nende tegevuse läbi. Võimalik kahju kannatanul ei saa sisustada KarS § 209 koosseisu, kui puuduvad tõendid varalise kasu saamise kohta. 4 Puuduvad ka süüteo subjektiivsed tunnused: M.Groznaja pidas B.V inimeseks, kes abistab hädasolijaid ja nimelt seetõttu soovitas teda oma abivajavatele tuttavatele. Kaitsja viitab isikute ütlustele, kes kinnitasid, et M.Groznaja ei tegutsenud omakasulikult ja on talle tänulikud B.V-ga kokkuviimise eest. Kaitsja rõhutab, et lisaks arutuselolevatele tegudele heideti süüdistatavatele ette veel samasugust käitumist V. P. suhtes. Selles süüdistuses hindas maakohus, et M.Groznaja käitus heauskselt ja mõistis süüdistatavad õigeks. Seevastu analoogilise sisuga episoodides D. K. ja T. B.i suhtes tuvastas kuritahtluse. Kaitsjale jääb selline käsitlus arusaamatuks, tema arvates selliselt maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohtu seisukoht 1.
  7. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et peale käesolevas kriminaalasjas läbi viidud kohtulikke vaidlusi ennistas maakohus kohtuliku uurimise KrMS § 306 lg 1 p 11 järgi põhjusel, et kannatanu L.L. puudutava süüdistusega ja kahju hüvitamisega on vaja tuvastada L.L. pärijad. Näiteks kinnitas L.L. õde, tunnistaja K. R. kohtus, et pärandi avamise ajal oli L.L. korteris veel tema ja vanemate asjad. Selgus, et 25.09.1998.a. testamendiga L. L. küll pärandas kogu oma pärandvara K. R. (asepärija H. R.), kuid 05.12.2002.a. testamendiga tühistas kõik oma varasemad tema surma puhuks pärandi kohta tehtud korraldused ning nimetas kogu oma pärandvara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades L. N. ja T. N. (toimik II köide, lk. 37). Ehkki ärakiri viimatinimetatud testamendist oli kohtule teada, ei saa ringkonnakohtu arvates maakohtule ette heita veelkordset kontrollimist- kellel on õigus olla L.L. pärandvara pärijaks. Kannatanu pärijate väljaselgitamine kujutab käesolevas asjas olulist asjaolu kohtuliku uurimise uuendamiseks KrMS § 307 mõttes. Kohtu poolt menetluse uuendamine oli põhjendatud ja seaduslik. 1.
  8. Meelevaldne on kaitsja tõlgendus, et kohus selliselt võimaldas prokuröril seejärel esitada uue süüdistusakti (toimik VI köide, lk. 207-215), millega osutas prokurörile menetlusliku abikäe. Uue süüdistusaktiga ei muudetud etteheidetava käitumise faktoloogiat. Mõlema süüdistuse sisu kohaselt tekitati kannatanutele, sh L.L.le pettusega varaline kahju, pettus seisnes ettekujutuse loomises sellest, et materiaalse abi osutamise tagatisena küll tuleb korter notariaalselt vormistada B.V nimele, kuid tegelikult jääb omandiõigus muutuseta. Muudetud süüdistusaktiga mitte ei raskendatud süüdistatava olukorda, vaid täpsustati süüdistuse sisu. Süüdistaja poolt menetluse käigus uue süüdistusakti esitamine oli seaduslik. 5 1.
  9. Kriminaalasi saadeti maakohtusse mahus, kus teiste tegude hulgas süüdistati B.V omavolis KarS § 257 järgi. Sellest tulenevalt anti B.V selles süüdistuses ka kohtu alla. Kohtuistungi protokollide kohaselt pole prokurör kõnesoleva süüdistuse toetamisest loobunud. Ka pole toimikus selles süüdistuses menetluse lõpetamist kinnitavat dokumenti. Kohtumenetluse käigus esitatud uus süüdistusakt seda süüdistust ei sisaldanud. See menetlusdokument määras KrMS § 268 lg 1 kohaselt kohtuliku arutamise piirid ja kohtul puudus pädevus võtta seisukoht neist piiridest väljuvate sündmuste suhtes, st. et kohtul puudus pädevus kaitsja poolt viidatud KrMS § 301 nimetatud määruse tegemiseks. Samast lähtekohast on esmast süüdistust KarS § 257 järgi õigesti lahendatud ka kaitsja poolt apellatsioonis tõstatatud küsimus kaitsekulude hüvitamata jätmisest. 1.
  10. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on maakohus rikkunud KrMS § 284 lg 1 nõudeid sellega, et korduvalt (kohtuistungi protokollid 1.04.2008.a., 23.05.2008.a., 15.12.2008.a., 22.12.2008.a.) pole tutvustanud uue kohtuistungi sekretäri nime ega küsinud menetlusosalistelt, kas neil on taandusi nimetatud isiku vastu. Samuti ei tutvustatud kohtukoosseisu, prokuröri ja kohtuistungi sekretäri menetluse käigus kannatanuks tunnistatud isikutele ega küsitud neilt, kas on taandusi (kohtuistungi protokollid 15.12.2008.a. ja 22.12.2008.a.). Kõnesolevaga pole tegemist KrMS § 339 lg 1 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis on aluseks kohtuotsuse tühistamisele ja kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule saatmisele. Nimetatud seaduserikkumistele pole apellatsioonides viidatud, seega menetlusosalised kas pole neile tähelepanu osutanud või pidanud neid selliseks rikkumiseks, millega võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.
  11. Apelleeritud kohtuotsuses on menetlusosaliste seisukohad ja kriminaalasjas kogutud tõendid esitatud piisava üksikasjalikkusega erinevate kuriteoepisoodide kaupa. Ringkonnakohus nõustub nendega täielikult, käesolevas kohtuotsuses pole neid vajalik KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel korrata. Alljärgnev tuuakse ringkonnakohtu omapoolsete põhjendustena ja vastusena apellatsioonidele. 2.
  12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et B.V ja M.Groznaja lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tagajärjel kannatanud L. L., D. K. ja T. B. sattusid eksimusse tehingust, mille sisu ja tagajärgi nad ei näinud ette ega soovinud neid ning mille tulemusena nad said varalist kahju. 2.
  13. Käesolevas asjas omab olulist kaalu välja selgitada, kas notari juures vormistatud tehingus nimetatud summa tegelikult tasuti või mitte: kui lugeda tõendatuks süüdistatavate väide, et kannatanud said tehingutes näidatud 6 rahasummad täies ulatuses kätte, siis ei saa arutuselolevat õigussuhet vaadelda mingi teiselaadilise tehinguna kui korteriomandite ostu-müügina. Kui aga seda raha ei tasutud, tekib võimalus, et tegemist on mingi muu tehinguga, mida varjati ostu-müügiga. Kirjalikku kinnitust raha kättesaamise kohta pole olemas. Kannatanud ütlesid notaritele, et nad on tehinguga lubatud rahasumma juba kätte saanud. Seda kinnitasid maakohtus ka notarid (vastasel juhul nad poleks saanud sama sisuga tehinguid kinnitada). Ringkonnakohtu arvates puudub alus seada kahtluse alla maakohtu otsuses näidatud tõendid, mis kinnitavad, et lepingutes näidatud summasid kannatanutele ei makstud. L. L. sai 10 000.- krooni, D. K. 20 000.krooni ja T. B. 10 000.- krooni ning sedagi mitte niivõrd korteriomandite eest, kuivõrd usaldusliku vahekorra tekitamiseks. 3.
  14. Eeltoodust järeldub, et kannatanutega võidi kokku leppida mingites teistes tingimustes kui sätestati ostu-müügi lepingus. B.V kinnituste kohaselt ta lubas kannatanuid materiaalselt abistada ja selle eest kannatanud müüsid talle oma korteriomandi ühes õigusega elada seal edasi kuni surmani. Seevastu kannatanute versiooni kohaselt lubas B.V neid abistada, materiaalse abi saamise eesmärgil tuli talle tagatiseks anda korteriomand, tagatiseks andmine vormistati korteriomandi ostu-müügina, tegelikult seda müüa ei kavatsetud. Hindamaks kannatanute väiteid nende pettuse ohvriks langemisest omab tähtsust maakohtu otsuses nimetatud kõikide kuriteoepisoodide silmanähtav omavaheline sarnasus. Kannatanute näol on tegemist eakate, juriidilises asjaajamises eluvõõraste ja suhteliselt eraklikku elustiili harrastavate inimestega. Kannatanud leiti ja neid mõjustati M.Groznaja abil, neile lubati anda materiaalset abi, kuid andmine seostati korteriomandite ostu-müügilepingute vormistamisega, lepiti kokku, et eakad müüjad saavad oma senistes elukohtades edasi elada, neil soovitati tehingust mitte kellelegi rääkida. Tegelikult müüs B.V kõik kõnesolevad korterid kannatanute eluajal peagi edasi, lepingutes näidatud raha ei makstud. 3.
  15. Nimetatud asjaolud lisaks maakohtu apelleeritud otsuses toodud asjaoludele annavad aluse järeldada, et B.V otsene tahtlus ja käitumise eesmärk oli kelmuslik- odavalt omandatud korteriomandid kasumlikult realiseerida või anda tagatiseks laenuraha saamisel. Selles abistas teda M.Groznaja, kes leidis kannatanud ja koos B.V-ga viis nad eksitusse tehingu kasulikkusest, ta oli notariaalsete tehingute sõlmimise ja raha üleandmise juures, seega ta oli teadlik tegevuse suunatusest varalise kasu saamisele. Puuduvad küll tõendid, et M.Groznaja reaalselt sai varalise kasu, kuid see ei oma tähtsust tema kui kelmide grupi liikme käitumise hindamisel. Teoreetiliselt on võimalik toime panna kelmus, mille läbi kasu saab kolmas isik. 7 3.
  16. Süüdlaste poolt kasu saamine seisnes pettuse teel võõra vara endale saamises. Nende käitumise tulemusena tekitati kannatanutele varaline kahju. Pole välistatud, et muudes ostu-müügitehingutes pälvisid B.V ja M.Groznaja lepingupartnerite poolt tänu, kuid see ei saa olla tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Erinevalt arutuse all olevatest juhtudest ei tekitatud kannatanu V. P.le varalist kahju (talle tasuti lepingujärgne summa), mistõttu selles süüdistuses põhjendatult tehti õigeksmõistev kohtuotsus. Arutuselolevatel kolmel juhul oli süüdistatavate käitumine kuritegelik.
  17. Süüdlaste käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi korduva grupilise kelmusena.
  18. Maakohus põhjendatult tunnistas käesolevas kriminaalasjas kannatanuteks L. N. ja T. N. ja neil L.L. testamendijärgsete pärijatena on õigus saada hüvitist tekitatud varalise kahju eest. 6.
  19. Maakohus näitas apelleeritud kohtuotsuses õigesti, et kohtuotsused liigitatakse süüdimõistvateks ja õigeksmõistvateks, sellest lähtudes tuleb lahendada menetluskulude hüvitamise küsimus vastavalt KrMS § 180 või KrMS § 181 kohaselt. Kohus ekslikult jättis aga B.V kaitsjakulud täies mahus tema kanda. Seejuures rikkus maakohus KrMS § 181 lg 1, mille kohaselt õigeksmõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Seda sätet tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Vastasel korral satuks mingis teos õigeksmõistetud isiku võimalus nõuda selle teo menetlemisel tekkinud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist sõltuvusse sellest, kas tegu menetleti eraldi kriminaalasjas või koos mõne teise teoga, milles isik tunnistatakse süüdi. See, kas mitut kuritegu menetletakse ühes ja samas või mitme erineva kriminaalasja raames, ei ole mõistlik põhjus õigeksmõistetud isikute erinevaks kohtlemiseks kriminaalmenetluse kulude hüvitamisel (RT III 2008, 49, 339). 6.
  20. B.V mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 120 järgi ja V. P. episoodis KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi, seetõttu tulnuks talle hüvitada kaitsjale makstud tasu neid süüdistusi puudutavas osas. Maakohtu kohtuotsus tuleb osaliselt tühistada B.V-le õigusabikulude hüvitamata jätmises. Kaitsja 26.01.2009.a. taotluse ja sellele lisatud õigusabikulude tasumist tõendavate dokumentide kohaselt on B.V maakohtu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasunud valitud kaitsjale kokku 75 520 krooni. Ei nähtu, milline osas sellest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles B.V õigeks mõisteti. Seega tuleb vastav asjaolu tuvastada hinnanguliselt. Arvestades kriminaalasja spetsiifikat, selle tõenduslikku ja õiguslikku keerukust, peab 8 ringkonnakohus valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikuks 50 000 krooni suuruses summas. Hinnates õigeksmõistmist puudutava osa suhet süüdistuse kogumahtu, tuleks nimetatud summast 10 000 krooni jätta riigi kanda. 6.
  21. Teistsugune on menetluskulude regulatsioon edasikaebuste korral. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-85-08 on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud. Järeldub, et põhjendamatu edasikaebusega põhjustatud menetluskulud jäävad isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kui aga apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 1-4 või lg 2 nimetatud lahend, kannab KrMS § 185 lg 1 kohaselt menetluskulud riik. Kaitsja 22.04.2009.a. taotluse ja sellele lisatud õiguskulude tasumist tõendavate dokumentide kohaselt on B.V ringkonnakohtu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasunud valitud kaitsjale kokku 30 000 krooni. Arvestades kriminaalasja spetsiifikat, selle tõenduslikku ja õiguslikku keerukust, peab ringkonnakohus valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikuks 20 000 krooni, mis tuleb jätta riigi kanda.
  22. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel osaliselt tühistada, adv. A.Lubergi kaitsekulude hüvitamise taotlus osaliselt rahuldada, adv. R.Kiviloo apellatsioon jätta rahuldamata. Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 10 11 2009 otsusega nr 3-1-1-87-09 RESOLUTSIOON
  23. Mõista B.V süüdistuses KarS § 257 järgi õigeks.
  24. Tühistada Harju Maakohtu
  25. veebruari
  26. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  27. mai
  28. a otsused osaliselt, s.o B.V-lt ja Maria Groznajalt solidaarselt T. B. kasuks 360 000 krooni väljamõistmises ning B.V-lt L. ja T. N.-i kasuks 290 000 krooni väljamõistmises.
  29. Jätta T. B. ning L. ja T. N.-i tsiviilhagid läbi vaatamata. 9
  30. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  31. mai
  32. a otsus B.V poolt kriminaalasja kohtulikus menetluses maakohtus ja ringkonnakohtus kaitsjale makstud tasust 30 000 krooni riigi kanda jätmises.
  33. Jätta B.V poolt kriminaalasja kohtulikus menetluses maakohtus ja ringkonnakohtus kaitsjale makstud tasust riigi kanda 45 000 krooni.
  34. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  35. veebruari
  36. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  37. mai
  38. a otsused muutmata.
  39. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.