1-08-16431/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-08-16431 Kohtukoosseis Malle Preimer Ene Randmäe Paavo Randma Kriminaalasi F.F-i süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava F.F-i kaitsja adv. Sven Sillar Süüdistatav F.F sünd. XXX, elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxx, varem kohtu poolt karistatud. RESOLUTSIOON
4. Jätta F.F-i kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu
5. veebruari 2009.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
6. F.F tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud osa karistusest s.o 2 aastat ja 6 kuud jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.09.2008.a.
7. F.F tunnistati süüdi selles, et ta koos R. Pedosoniga kasvatas 2008.a augusti algusest kuni kinnipidamiseni 19.09.2008.a ebaseaduslikult kanepit Tallinnas Xxxx xxx xx-x. F.F-i ja R. Pedosoni ühise elukoha läbiotsimisel nimetatud aadressil leiti ja võeti ära 51 kasvavat kanepitaime kogumassiga 1144 g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 0,23% ja 2 kanepitaime kogumassiga 0,75 g.
8. F.F-i kaitsja esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles taotleb oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et kuriteoks ei ole kanepi kasvatamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%. Seaduseandja on kasutanud protsendiühiku määramisel kümnendikulist täpsusastet. Sellest tuleb ka lähtuda ja käesoleva kaasuse kontekstis tuleb tuvastada kanepis tetrahüdrokannabinooli sisaldus kümnendiku täpsusega. 0,23 on ümardatult 0,
9. Seega on käesolevas kriminaalasjas tegemist 0,2%-se tetrahüdrokannabinooli sisaldusega kanepiga ning sellisel juhul ei loeta seda KarS § 188 mõttes kuriteoks.. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
11. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki
13. jao sätete rikkumisega. Sellistele rikkumistele apellant ei viita ning kokkuleppemenetluse normide rikkumist ei tuvastanud ka kohtukolleegium.
14. Ringkonnakohus osundab siinjuure Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatüki
16. jao rikkumiseks. Kaitsja viitab oma apellatsioonis samale, kohtukolleegiumi poolt eelnevalt osundatud Riigikohtu otsusele, tuues esile selles väljendatud seisukoha – kuigi kokkuleppemenetluses märgitakse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas vaid see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi tunnistab ja kokkuleppe sisu, tuleb ka selles menetluses kohtul eelnevalt tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud süüdistatav, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi Karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja materjalidest tulenevalt puudub igasugune alus väita, nagu poleks maakohus eelnevalt refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi selgitusi järginud, seda enam, et kaitsja pööras maakohtu istungil apellatsioonis esitatud seisukohtadele tähelepanu /tl 121 pöördel/.
17. Prokuröri, süüdistatava F.F-i ja tema kaitsja poolt on 03.12.2008.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu ja selle kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr /tl 103-105/ Kohtuistungil on F.F kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe sõlmimisega väljendas tõelist tahet. F.F-i kaitsja on samuti kinnitanud, et jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppemenetluses ei ole rikkumist aset leidnud, karistusega oli tema kaitsealune nõus, kokkulepe vastab F.F-i tahtele /tl 121/. Kohus on kokkulepet järgides F.F-i KarS § 188 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistanud ja mõistnud karistuse.
18. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku
19. peatüki
20. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus F.F-i kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. Malle Preimer Ene Randmäe Paavo Randma