1-06-593\9

Seoses D.A viitega enesekaitsele – kuriteo toimepanemisele hädakaitseseisundis, osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohale (nt. RKKK 3-11-17-04), et hädakaitseseisundi olemasoluks peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees ( peab olema vahetu oht ründeks). Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Tuvastatud tehioludel - mil D.A tungis ise kannatanu elutuppa, teda noaga rünnates - lõi ta ise ohu kannatanu elule ja realiseeris selle R.Tamme kahel korral järjestikku noaga rindu lüües, mille tagajärjel saabus R.Tamme surm. Seega ei olnud D.A käitumises tegemist süüdlase poolt vahetu ründe tõrjumisega, vaid R.Tamme tapmisega. D.A pani tapmise toime kaudse tahtlusega s.t., et löömisega kannatanut kahel korral rindu, elutähtsate elundite piirkonda, möönis ta mis tahes tagajärge, sh kannatanu surma saabumist. Maakohus on andnud D.A käitumisele õige juriidilise hinnangu ning kvalifitseerinud tema kuriteo KarS § 113 järgi.

1. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega D.A-le mõistetud karistuse osas, s.o sanktsiooni keskmises määras ettenähtud vangistusega, mida vähendati vastavalt lühimenetluse sätetele 1/3 võrra. Kohtukolleegium tähendab, et eelkõige mõjutab D.A karistuse määra tema süü suurus, mis seisneb alkoholijoobes tahtlikult 17 aastaselt noormehelt elu võtmises. D.A karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et varasemad karistused, sealjuures pikaajaline vangistus ei ole mõjutanud D.A õiguskuulekust. Vastupidi – ta pani toime uue – esimese astme kuriteo. Seega on põhjendatud tema karistamine vangistusega seadusega ettenähtud keskmises määras. D.A-le mõistetud lõplik karistus – 6-aastat vangistust tahtliku tapmise eest on seaduslik ja kohtu poolt motiveeritud. Kohtukolleegiumi seisukohalt puuduvad D.A karistuse leebemaks muutmise õiguslikud põhjendused.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
3. märtsi 2006.a süüdimõistva kohtuotsuse D.A suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ene Randmäe Julia Katškovskaja Priit Pikamäe Asjaolud ja menetluse käik
4. D.A tunnistati süüdi ja karistati KarS § 113 järgi 9 – aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati D.A `le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastane vangistus, karistuse aja algusega 26 juuli 2005.a. 1.
5. D.A mõisteti süüdi selles, et ta 26.juulil 2005.a. ajavahemikul kell 23.00 kuni kell 23.40 Harju maakonnas Saue vallas, Laagri alevikus Põdrajuure 4 asuva eramu teisel korrusel lõi tekkinud tüli käigus Rainer Tamme kaks korda noaga vasaku kehatüve piirkonda, mille tagajärjel kannatanu suri kohapeal. Oma tegevusega pani D.A toime teise inimese tapmise s.o. KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo.
6. Esitatud apellatsioonis palub D.A tühistada kohtuotsus talle mõistetud karistuse osas, põhjusel, et kohus ei ole karistuse mõistmisel piisavalt arvestanud asjaoludega mis viis teda kuriteo toimepanemiseni. Kuriteole eelnevalt oli tal tekkinud tüli kannatanuga - naise venna Rainer Tammega, mille käigus R. Tamm lõi talle elumaja köögis pudeliga pähe ja teisega viskas tema suunas. Apellandi väitel sattus ta R.Tamme tegevusest afekti seisundisse. Ta järgnes kannatanule maja teisele korrusele ja sealt tema elutuppa, eesmärgil agressiivne ja purjus R.Tamm maha rahustama. Toas tekkis rüselemine, mille käigus kannatanu lõi teda terava asjaga pöidlasse ja pöial enam ei liigu. Seejärel avastas D.A , et ta vööl on nuga ja lõi kahel korral kannatanut, andmata aru kuhu ja millised võivad olla tagajärjed. Apellant kahetseb toimunut. Samas leiab, et eeltoodu põhjendustel tulnuks talle mõista KaRS § 113 järgi karistus minimaalmääras s.o. 6 aastat, millest reaalselt kuuluks kandmisele 4 aastat. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 3.
8. Puutuvalt D.A-le esitatud süüdistusega KarS § 113 järgi tähendab kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuses on esitatud tõendid, mille tulemusena on õigesti tuvastatud D.A süü tahtlikus tapmises. D.A kaebuse väide, et ta pani kuriteo toime afekti seisundis – äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis - mille põhjustas kannatanupoolne vägivald - on süüasjas kogutud tõenditega kummutatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldusega, et D.A-le i tulenenud tapmise soov äkki s.o. vahetult pärast väidetavat vägivalla akti või solvumist. Tunnistajate Ernst Leuna ja Kalju Juuriku kohtus avaldatud ütluste kohaselt tegutses ebakaine D.A, pärast väidetavat kannatanupoolset pudeliga löömist, sihikindlalt ja tahtlikult. Ta järgnes R.Tammele maja teisele korrusele, võttis oma toast noa ja tungis juba pärast R.Tammega toimunud konflikti lõppemist,vaatamata tunnistajate jõulisele takistusele, R.Tamme tuppa ja lõi teda kahel korral noaga ülakeha piirkonda. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt ei esinenud 26.07.2005.a hilisõhtul D.A selliseid psüühikahäireid, mis oleksid takistanud tal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamale. Ekspert jõudis järeldusele, et D.A agressiivne ja impulsiivne käitumise oli tingitud konfliktsituatsioonist, kuid peamiselt väljendatud alkoholijoobest, mis piiras tema võimet oma käitumist juhtida. Aktis osundatakse, et süüdivusseisundi hindamisel tuleb lähtuda KarS § 36 sättest, mille kohaselt joobeseisund ei välista süüd. ( tl. 112-114) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-593 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovskaja ja Priit Pikamäe Kohtuistungi sekretär Külli Väina Kriminaalasi D.A süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
9. märtsi 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.A Prokurör Taavi Pern Süüdistatav D.A , ik XXX, Eesti kodanik, elukoht: Põdrajuure 4, Saue vald Harjumaa, emakeel: eesti keel, keskharidus, AS Uus Ehitus RC ehitustööline, varem kriminaalkorras kolmel korral karistatud, neist viimasel korral Harju Maakohtu 13.12.1994.a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3; § 115 lg 3 p 2 järgi 8 aasta ja 1 kuu vabadusekaotusega, mille kandmisest vabanes 07.08.2001.a, vahi all alates 26.07.2005.a Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Harju Makohtu 15.märtsi 2006.a. kohtuotsus D.A suhtes jätta muutmata, apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.