KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1700 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.I kaitsja Rein Napa määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 38 eurot ja 40 senti (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6,40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Rein Napale tema poolt I.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista I.I-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot ja 40 senti riigituludesse. I.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „I.I 1-12-1700 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 03.12.2012 määrusega jäeti I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. temale mõistetud I.I kannab karistust Tartu Maakohtu 21.02.2012 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi Tartu Vanglas
2. augustist kuni
3. novembrini 2011 toimepandud episoodides ning teda karistati vangistusega 1 aasta 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.06.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 22 päeva vangistust võrra ning mõisteti I.I liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. I.I tunnistati süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi Tallinna Vanglas
4. aprillist kuni
5. juunini 2011 toimepandud episoodides ning teda karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 03.06.2011 otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti I.I liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. I.I lõplikuks kanda jäävaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust alates 21.02.
6. Karistuse kandmise aja algus on 21.02.2012 ja lõpp 13.12.
7. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 04.11.
8. Esimese astme kohtu määruse sisu
9. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et I.I tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Süüdimõistetu on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu arvates ei võimalda süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. I.I isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda viiel korral kriminaalkorras karistatud. Vaatamata noorele eale on I.I seega olnud kuritegelikult aktiivne. Harju Maakohtu 20.02.2008 otsusega karistati I.I KarS § 73 sätteid kohaldades vangistusega tingimisi, kuid ta pani katseajal toime uusi kuritegusid, mis teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. I.I kohtuistungil avaldatust (et ta ei kavatse süsteemile alluda) saab teha järelduse, et süüdimõistetul endal puudub igasugune tahe ja motivatsioon alluda edaspidi ka kriminaalhooldusega kaasnevatele reeglitele ning korrale. I.I pole suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Mitmekümne kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja uute kuritegude toimepanemine vanglas osutavad asjaolule, et süüdimõistetu pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Kohus pidas siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu 2 kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1), kus on leitud et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus märkis, et lisaks puudub I.I vabanemisel kindel elukoht. Kindla elukoha olemasolu on aga käitumiskontrollile allutamiseks hädavajalik eeltingimus. I.I kohtuistungil esitatud väidet elamaasumise võimalikkusest noortekodusse kriminaalhooldusosakonna arvamuses kinnitatud. ei ole Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes vaidlustab Tartu Maakohtu määruse tervikuna ja taotleb teha uus määrus, millega vabastada I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta kohtu poolt määratud ajaks kriminaalhooldusele. Kaitsja märgib, et esineb formaalne eeldus I.I vabastamiseks. Teda ei ole enne tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Vabanemisel oleks tal võimalik asuda elama noortekodusse. Edaspidiselt soovib süüdimõistetu Vene Föderatsiooni kodanikuna asuda elama Venemaale.
11. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 18.12.2012 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 27.12.
12. Süüdistatavale kuni 31.12.
13. Nimetatud kuupäevaks prokurör ega süüdimõistetu ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine vaatamata sellele, et esinevad formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning märkinud, et süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Esmalt märgib ringkonnakohus, et I.I avaldas juba maakohtus, et soovib vabastamise korral elama asuda noortekodusse. Kohus märkis, et kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei ole elamaasumise võimalikkusest noortekodusse kinnitatud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pakkus
16. aasta jaanuaris lastekodu I.I-le võimalust elama asuda XXX , ent seda võimalust I.I ei kasutanud. Tal puudub kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt elukoht. Maakohus on õigesti märkinud, et elukoha puudumine on käitumiskontrollile allutamiseks hädavajalik eeltingimus. 5.3 I.I iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus. Käesolev karistus on talle mõistetud vangistuse jooksul toime pandud kuritegude eest kasutades vägivalda ja solvates ametikohustusi täitvaid vanglaametnikke. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on hetkel tema suhtes menetluses kolm samalaadset kriminaalasja, neist üks on saadetud kohtusse ja 3 seda arutatakse üldmenetluse korras 21.01.
17. I.I õigustab toime pandud kuritegusid ja talle määratud 86 distsiplinaarkaristust sellega, et ei suuda välja kannatada, kui temaga halvasti käitutakse ja teda käsutatakse. Ta on süsteemi vastane ja ei kavatse sellele alluda. Distsiplinaarkaristused on I.I-le määratud ametnike solvamise, korraldustele mitteallumise, vara ja rahu rikkumiste eest jne. Lisaks on Tartu Vangla pidanud I.I korduva süüdimõistmise tõenäosuseks mittevägivaldse kuriteo eest kahe aasta jooksul 56% ja vägivaldse kuriteo eest 69%, mis on ringkonnakohtu hinnangul väga kõrged näitajad. Käesoleval ajal on tema suhtes rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. I.I peab iseloomustuse kohaselt oma vajadustest tingitud õigusrikkumisi möödapääsmatuteks ning väljendab vastumeelsust õigussüsteemi vastu. Seega oleks tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal vastuolus nii karistuse mõistmise üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkidega. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasema elukäigu, tema isiku ja distsiplinaarkaristustega vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu varasema elukäigu ning tema käitumisega vangistuse kandmise ajal, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.
18. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas