← Eesti

1-16-9092/18

Obsah (8)§ 185§ 268§ 233§ 234§ 208§ 306§ 175§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 7. veebruar 2017 Kriminaalasja number 1-16-9092 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 185lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdistatav A.G kanda.

Süüdistatav A.G tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

  1. Tartu Maakohtu 08.12.2016 otsusega lühimenetluses karistati A.G KarS § 169 järgi 6 kuu vangistusega, kergendades karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G._A.G ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; 1 • • • • • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrati A.G-le kohustus asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. A.G süüdistatakse KarS § 169 järgi selles, et tema on lapsevanemana Tartu Maakohtu 17.08.
  3. a kohtumäärusega nr 2-09-61681 M.R. i kasuks oma alaealise lapse R.R. i (sünd 04.02.1998) ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest 2011 augustist kuni 2014 lõpuni kuritahtlikult ja alates 01.01.2015 kuni 04.02.2016 teadvalt kõrvale hoidunud, ning jätnud maksmata kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha, mille suurus oli 139 eurot kuus. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidmise kuritahtlikkus ja teadlikkus seisneb selles, et A.G on 18.09.2011 poeg R.R. ile adresseeritud kirjas üheselt mõistetavalt väljendanud, et ta ei kavatsegi nn alimente maksta ja ei ole kordagi isegi mitte osaliselt maksnud elatist, kuigi tal olid rahalised vahendid perioodil 08.2011 - 01.2012 OÜ-lt Valvoter saadud töötasust; perioodil 16.11.2011 - 09.06.2012 sagedasteks käimisteks Vene Föderatsioonis; perioodil 16.10.2009 - 12.06.2014 mitmes äriühingus osanikuna, sh ainuosanikuna ja juhatuse liikmena, tegutsemisest; novembris 2013 vallasvara müümisest; väärteomenetluses liiklusrikkumiste eest mõistetud rahatrahvide tasumiseks 05.12.2011, 13.12.2013, 13.02.2014, 19.03.2015, 11.09.2015, 14.10.2015; teiste isikute nimele registreeritud, kuid tema kasutuses olevate sõidukite igapäevaseks haldamiseks; alates 01.09.2014 Liisu Invest OÜ-lt saadud töötasust; 16.09.2015 ja 21.10.2015 makstud töövõimetuse hüvitisest; samuti teisele ülalpidamisel olevale lapsele igakuiselt 140 euro elatise maksmiseks. Ka pole ta töövõimelise inimesena teinud mõistlikke jõupingutusi elatise maksmiseks vajaliku suurusega püsiva igakuise sissetuleku (palga) saamiseks. Süstemaatiliselt ja pika perioodi, s.o enam kui 53 kuu vältel elatusraha maksmata jätmise tagajärjel on tekkinud võlgnevus summas 7386,17 eurot.
  4. Maakohus leidis, et A.G tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 169 järgi. 3.
  5. Kohus leiab, et kaitsja väited süüdistuse muutmisega kaasnenud kaitseõiguse rikkumise kohta on alusetud. Riigikohus on 29.11.
  6. a otsuses nr 3-1-1-79-10 selgitanud, et ka lühimenetluses on süüdistuse muutmine või täiendamine lubatud. Praegusel juhul ei ole küll tegemist kohtumenetluse käigus süüdistuse muutmisega, kuid arvestades lühimenetluse reegleid, on sisuliselt tegemist analoogse olukorraga. 3.
  7. A.G-le 02.03.2016 esitatud kahtlustus ei vastanud nõuetele, kuna sellest ei nähtunud, milles seisnes A.G tegevusetus, kuritahtlik ja teadlik kõrvalehoidumine lapsele elatise maksmisest. Selle puuduse on prokurör süüdistusaktis kõrvaldanud, koostades täpsema süüdistuse. Seda oli võimalik teha süüdistusakti koostades ilma uut kahtlustust esitamata.

§ 268lg 1 näeb ette, et kriminaalasja arutamine toimub süüdistusakti järgi.

3.3.

§ 233

lg 1 kohaselt on lühimenetlus võimalik vaid juhul, kui seda on taotlenud süüdistatav ja prokuratuur on sellega nõustunud. Samuti näeb kriminaalmenetluse seadustik süüdistatavale ette võimaluse loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest. Tulenevalt

§ 234lg-st 3 on selline loobumine võimalik kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni.

Analoogselt eelviidatud Riigikohtu lahendis toodule, on ka praegusel juhul kaitsja leidnud kohtuistungil, et lühimenetlusega on võimalik jätkata. Sellises olukorras on süüdistatavale ja kaitsjale tagatud 2 võimalus kujundada oma seisukoht muutunud menetlusolukorras ja otsustada, kas jätkata lühimenetlusega või loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest. Lisaks leiab kohus, et süüdistataval ja kaitsjal oli juba esialgsest kahtlustusest tulenevalt võimalik esitada tõendeid selle kohta, millised olid süüdistatava sissetulekud, vara koosseis jm, et tõendada elatise maksmise võimatust. Selle väite, et tal puudusid vahendid elatise maksmiseks, on A.G esitanud juba esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel. Kaitsja leidis, et võimalik ei ole arvestada toimikus lk 237-244 olevaid tõendeid, kuna need on kaitsja saanud pärast süüdistusakti, ja see rikub kaitseõigust. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga.

§ 234

lg 3 kohaselt koostab prokuratuur süüdistusakti koos taotlusega lühimenetluse kohaldamiseks, kui selline taotlus on esitatud enne

§-s 266 loetletud toimingute tegemist, s.o enne süüdistusakti koostamist kriminaalaja kohtusse saatmiseks üldmenetluses. Sellele on eelnenud kõigi kriminaalasjas kogutud materjalide tutvustamine, taotluste esitamine ja lahendamine vastavalt

§-dele 224-225. Pärast süüdistusakti koostamist saadab prokuratuur kriminaalasja koos süüdistatava lühimenetluse taotlusega kohtusse. Kuna lühimenetluses arutatakse kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal (

§ 233lg 1), ei saa pärast süüdistusakti koostamist tõendeid lisada.

A.G kriminaalasjas on süüdistusakt koostatud 19.10.2016, allkirjastatud kell 15.

  1. Tõendid on kogutud samal päeval, kellaajaliselt mõnevõrra varem. Kaitsja sõnul sai tema täiendavad tõendid päev hiljem kui süüdistusakti. Kohus leiab, et olukord, kus tõendeid kogutakse pärast kriminaalasja materjalide esitamist süüdistatavale ja tema kaitsjale ning tehakse kättesaadavaks pärast süüdistusakti koostamist, ei ole lubatud, kuna see võtab neilt lühimenetluses võimaluse omapoolseid tõendeid esitada. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kriminaalasja
  2. köites lk 237-244 olevad tõendid tähelepanuta. 3.4.
  3. R.R. i sünnitunnistus nr CL0125395 tõendab, et M.R. il ja A.G sündis 04.02.1998 laps R.R. . R.R. i seaduslik esindaja M.R. esitas tema nimel 24.11.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapsele elatise nõudes. Pärnu Maakohus andis 09.03.
  4. a määrusega nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kinnitas 17.08.
  5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-61681 kompromissi, mille järgi tuli A.G tasuda M.R. i arveldusarvele R.R. ile elatist 139 eurot kuus alates 17.08.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni 04.02.
  6. Seega oli A.G kohustatud R.R. i vanemana ning isikuna, kellelt oli kohtu poolt elatis R.R. i kasuks välja mõistetud, tasuma oma alaealisele lapsele ajavahemikus 17.08.2011 – 04.02.2016 igakuiselt 139 eurot elatusraha. M.R. tegi 02.02.2012 Lõuna prefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna A.G on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust. 3.4.
  7. Kannatanu M.R. on andnud ütlusi 16.02.2012, 16.10.2012, 22.01.2014 ja 25.02.
  8. M.R. i ütlustest nähtub, et alates
  9. aasta aprillist, millal nad läksid A.G-ga lahku, osales A.G nende ühise lapse R.R. i kasvatamises väga vähe. Ta ei teinud pojale isegi sünnipäeva- ja jõulukingitusi. Pärast seda, kui ta pöördus
  10. a lõpus kohtusse, maksis A.G elatist
  11. aastal 4 kuu jooksul kokku 8700 krooni. Pärast 17.08.
  12. a kohtumäärusest ei ole A.G kordagi elatist maksnud. Elatisraha mittemaksmisest tekkinud võlg seisuga veebruar 2016, mil laps sai täisealiseks, on 9035 eurot. Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Anne Böckleri 01.02.2012 õiendist nähtub, et tema menetluses on tsiviilasja nr 2-09-61681 määruse täitmine, millega mõisteti välja elatis R.R. i ülalpidamiseks. Täitemenetlus algatati sissenõudja 07.10.2011 avalduse alusel. 17.01.
  13. a seisuga ei olnud A.G elatist ega selle võlgnevust kordagi tasunud ning võlgnevus oli sellel hetkel 2224 eurot. Kohtutäitur Anne Böckleri 21.03.2016 vastus tõendab, et 21.03.2016 seisuga on elatise võlgnevuse suuruseks 8915,17 eurot. Sundtäitmisele esitamise ajal oli võlgnevus 1529 eurot. Täitmisteade toimetati A.G-le kätte 13.10.
  14. Võlgnik ei ole elatist kohtutäituri vahendusel tasunud. 3 Süüdistatav A.G on ütlusi andnud kahel korral – 28.10.2013 ja 02.03.
  15. A.G ennast süüdi ei tunnista. Tema sõnul ei olnud tal võimalik elatisraha maksta, kuna tal endal olid rahalised probleemid, puudus töökoht. 3.
  16. KarS § 169 näol on tegemist tegevusetusdeliktiga. Tegevusetusdelikti eripärast tulenevalt on isikul kohustus tegutseda ning kohustuse täitmine kui nõutav tegevus peab olema objektiivselt võimalik. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Lapse ülalpidamise kohustuse täitmine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. PKS § 100 esimese lõike järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldatakse anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. A.G oli kohustus oma alaealisele lapsele R.R. ile elatist maksta vastavalt Tartu Maakohtu 17.08.
  17. a kohtumäärusele igakuiselt 139 eurot kuus alates kohtumääruse kuupäevast. A.G sõnul ei ole ta elatise maksmisest kõrvale hoidunud, kuna tal puudusid võimalused elatisraha maksta - tal ei olnud töökohta. Pärast M.R. ist lahkuminekut jäi talle nende ühine firma OÜ Filia R.G.M. koos kõigi võlgadega. M.R. ile jäi korter, mille ta müüs maha. A.G elas emale kuuluvas majas, isiklikku autot tal ei olnud. Sel hetkel tal töökohta ei olnud, kuid ta otsis seda. 02.03.
  18. a ütlustes lisas süüdistatav, et kuigi Tartu Maakohus mõistis 09.07.
  19. a otsusega Arbor Baltic OÜ-lt, millise ettevõtte omanik on M.R. ja A.J. , tema kasuks välja 5356 eurot, seda raha talle ei makstud. Kõik võlad jäid tema kanda, kokku 51 240 eurot, mille kohta esitas ta Maksu- ja Tolliameti väljavõtte. A.G tunnistab, et korra käis ta Egiptuses puhkamas, kuid selle eest maksis tema tuttav naine. Ta ei eita, et müüs interneti kaudu rehvid ja metsatööasjad, mis kuulusid OÜ-le Filia R.G.M. Ettevõte läks pankrotti. Tal on olemas töökoht, kuid kohtutäitur ei võta tema palgast elatist. Tal oli pärast lahkuminekut ka teine pere ning üks alaealine laps, kellele maksab igakuiselt 140 eurot elatist. 3.
  20. Kokkuvõtvalt tõendavad maakohtu poolt käsitletud tõendid seda, et A.G nimel ei ole kinnisvara, kuid on kolm mootorsõidukit. Tema vastu on suunatud 11 täitemenetlust. A.G on pangakontod erinevates pankades, kuid laekumised kontodele kas puuduvad või on peaaegu olematud. Ta on olnud erinevate osaühingute osanik ja juhatuse liige. 3.
  21. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena KarS § 169 tähenduses on vaadeldav see, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kus tal on – või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla – võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses (RK 06.10.2016 otsus nr 3-1-1-59-16). Kohtupraktika kohaselt on elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega KarS § 169 mõttes tegemist eeskätt järgmistel juhtudel: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus); 2) või kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita; 3) või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on Riigikohtu hinnangul tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav. 4 Ajavahemikul august 2011 – november 2012 on A.G-le tehtud OÜ Valvoter poolt väljamakseid esimesel kahel kuul 278,02 eurot kuus ning oktoober 2011 – jaanuar 2012 186,83 eurot kuus. Liisu Invest OÜ 11.03.2016 vastuskirja järgi töötab A.G alates 01.09.2014 OÜ-s Liisu Invest saemotoristi ametis ning tööl on ta seadusega kehtestatud miinimumpalgaga. Väljamakseid tehakse ettevõtte kassast sularahas. Kriminaalasjas tehtud päringu andmetel on ajavahemikul juuli 2014 kuni jaanuar 2016 tehtud A.G-le OÜ-st Liisu Invest väljamakseid kokku 6006,13 eurot ning Eesti Haigekassa poolt 63,70 eurot. A.G eeltoodud sissetulekuid kinnitavad ka tema poolt esitatud tuludeklaratsioonide väljavõtted. Seega on A.G olnud tööga hõivatud süüdistuses toodud ajavahemikus ja saanud selle eest tasu 2011 augustikuust kuni 2012 jaanuarikuuni ning 2014 juulikuust kuni 2016 jaanuarikuuni. 2012 veebruarikuust kuni 2014 juunikuuni ei ole tal kogutud tõendite kohaselt ametlikke sissetulekuid olnud. Samas ei ole ta ennast sellel perioodil ka töötuna Eesti Töötukassas arvele võtnud, mida kinnitavad Töötukassa 21.05.
  22. a vastus ja 26.02.
  23. a vastus. A.G ei ole töötuna ja tööotsijana olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmetel mitte kunagi olnud töötuna registreeritud. A.G on väärteokorras karistatud seitsmel korral ning kõik rikkumised on seotud mootorsõiduki juhtimisega – 18.11.2011, 28.08.2013, 31.01.2014, 28.02.2015, 26.08.2015, 14.09.2015 ja 22.09.
  24. Olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik öelda, kes trahvid tasus. Tegemist on siiski A.G kohustusega, mis näitab, et ta leidis rahalisi võimalusi trahvide tasumiseks. A.G nimele registreeritud sõidukid on liiklusregistrist arvelt maha võetud. Samas on ta mitme mootorsõiduki kasutaja. Arvestades asjaolu, et teda on ajavahemikul 18.11.2011 – 22.09.2015 seitsmel korral väärteokorras karistatud ning kõik karistused seonduvad mootorsõiduki juhtimisega, on eluliselt usutav, et A.G on piisavalt vahendeid selleks, et kasutada igapäevaselt autot. Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel on A.G 6 sõiduki kasutaja. Nendest sõidukitest neli kuulub tema emale K.R. ile, üks K.R. ile ja üks G.R.ile. Õiend piiriületuste andmetega (kd 1, tl 174-179) tõendab, et ajavahemikul 11.11.2011 – 09.06.2012 on A.G ületanud Koidula piiripunkti 83-l korral, millest pooltel kordadel on ta suundunud Eesti Vabariigist välja. Väljasõidud on olnud lühiajalised – enamasti on tegemist tunniste või paaritunniste äraolemistega Eesti Vabariigist. Samuti on mitmel korral käidud samal kuupäeval korduvalt üle piiri. Olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, milline oli üle piiri käimise eesmärk. A.G ütles oma viimases sõnas, et see oli seotud töökohustustega. Ta on eluaeg tegelenud metsatöödega. Ei ole eluliselt usutav, et selline tegevus ei too mingeid sissetulekuid. Vene Föderatsioonis käimine kattub osaliselt perioodiga, mil A.G sai töötasu OÜ-st Valvoter. Kohtutäitur Anne Böckleri 21.03.
  25. a vastuskirja järgi on kohtutäitur arestinud võlgniku (A.G) pangakontod SEB pangas, Swedbankis, Danske Pangas ja Nordea pangas, kuid kontode arestimise tulemusena võlgnikult raha laekunud ei ole. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kohtutäitur arestis võlgniku töötasu. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab võlgnik ametlikult OÜ-s Liisu Invest, millise ettevõtte ainuosanikud ja juhatuse liikmed on alates 17.11.2011 olnud võlgnikuga seotud isikud. 17.11.2011 – 17.07.2014 oli Liisu Invest OÜ juhatuse liige E.T. , kes on G.T. ema. Võlgniku väidete kohaselt on G.T. tema ülalpeetav alaealine laps. 17.07.2014 kuni kirja koostamise hetkeni oli Liisu Invest OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks A.G ema K.R. . Kohtutäitur on tööandjale edastanud töötasu arestimise akti ning sunniraha hoiatuse, kuid töötasust elatise võlgnevuse katteks kinnipidamisi teostatud ei ole. Samas on Liisu Invest OÜ teinud A.G-le väljamakseid juuli 2014 kuni jaanuar 2016 kokku 6006,13 euro ulatuses. Asjaolu, et A.G-le makstakse tasu sularahas, on takistanud sellelt elatise kinnipidamist. Liisu Invest OÜ ei ole vaatamata täituri sellesisulisele taotlusele mingeid kinnipidamisi teinud. 5 3.
  26. Kohus on seisukohal, et A.G näol on tegemist isikuga, kellel oli rahalisi vahendeid töötasu näol ja kes oli võimeline hankima piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et maksta elatist oma poja R.R. i ülalpidamiseks ilma, et see kahjustaks tema teise alaealise lapse ja iseenda ülalpidamist. A.G on töövõimeline isik, kes on oma sõnul tegutsenud pikka aega metsanduse valdkonnas. Ta ei ole teinud piisavalt pingutusi selleks, et lapsele elatist maksta, vaid on oma kohustusi täitnud valikuliselt. Ta on oma tegelikku majanduslikku olukorda varjanud, saades töötasu sularahas, kasutades mitmeid sõidukeid, mis on registreeritud tema lähedaste nimele. Kui täitur saatis töötasu arestimise akti Valvoter OÜ-le, lõpetati A.G-le töötasu maksmine. Kohus leiab, et A.G on hoidunud teadvalt kõrvale R.R. ile elatise maksmisest. Ta on elatise jätnud maksmata pika perioodi, 4 aasta 7 kuu jooksul. Vanemal on kohustus käsutada tema kasutuses olevaid vahendeid ühetaoliselt nii enda kui ka alaealiste laste ülalpidamiseks. Sealjuures peab ta oma alaealisi lapsi üleval pidama võrdselt. Praegusel juhul on A.G ühele oma lapsele tasunud igakuiselt 140 eurot kuus, kuid teisele lapsele ei ole ta mitte kordagi süüdistuses nimetatud perioodil alates
  27. a augustikuust elatist maksnud. Samuti ei ole A.G tõendanud, et tema teine alaealine laps oleks varaliselt vähem kindlustatud, kui ta oleks tasunud elatist ka R.R. ile. Kohus leiab, et A.G jättis lapse ülalpidamiseks elatise maksmata kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. R.R. i sõnul saatis A.G talle
  28. a septembris e-kirja (kd 1, tl 38), milles kirjutas, et tal ei ole plaanis elatisraha maksta. Seega oli elatise mittemaksmine A.G eesmärgipärane valik. Selle põhjuseks võisid olla halvad suhted lapse emaga, kuid see ei oma tahtluse hindamisel õiguslikku tähendust. A.G puudusid mõjuvad põhjused elatise mittemaksmiseks. Tal oli võimalus esitada kohtule hagi elatise nõude vähendamiseks, kui väljamõistetud summa oleks talle olnud üle jõu käiv. Midagi sellist ta ette ei võtnud, vaid jättis lihtsalt kohustuse täitmata. 3.
  29. Maakohtu hinnangul pole põhjendatud menetluse lõpetamine mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Kohus leiab, et võimalikest õiguskaitsevahenditest, milleks on kriminaalmenetluse lõpetamine või mõistetava karistuse kergendamine, tuleb valida viimane. Mõistliku menetlusaja ületamine ei ole olnud nii ulatuslik ja kriminaalmenetluse mõju süüdistatavale nii raske, et tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise. Kriminaalmenetluse käigus ei ole A.G suhtes kohaldatud tõkendeid ega arestitud tema vara. Seega ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine mõjutanud tema elu olulisel määral. 3.
  30. A.G teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Apellatsioon
  31. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist süüditunnistamise osas täielikult ning alternatiivselt palub lõpetada kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kaebuse esitaja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse sätteid ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. 4.
  32. Kaebaja leiab, et süüdistuse muutmine ja oluline täiendamine lühimenetluses koostatavas süüdistusaktis võrreldes kahtlustuse sisuga, on kaitseõiguse rikkumine. Lisaks leiab kaebaja, et kaitseõigused pole tagatud, kuna prokuratuur esitas kaitsjale täiendavaid tõendeid ka pärast süüdistusakti koostamist. 4.
  33. Kaebaja leiab, et pole tõendatud asjaolu, mille kohaselt oleks süüdistatav olnud võimeline maksma elatist oma poja R.R. i ülalpidamiseks. Kaitsja väidab, et A.G poolt elatise maksmisest tahtlikult kõrvalehoidumine pole tõendatud. 4.
  34. Kaitsja on seisukohal, et arvestades antud asja keerukust, asjaomaste asutuste ja süüdistatava käitumist on tegemist mõistliku menetlusaja möödumisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6
  35. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja süüdistatava kaitsja apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis toodud põhjendustel, puudub alus. Menetlusõigusest tulenevalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKm nr 3-1-1-115-04). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).
  36. Apellatsiooni esmane üldväide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusnorme, ei leidnud tuvastamist. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis sisuliselt korratakse kaitseväiteid, mida maakohus on juba ammendavalt käsitlenud ning need ümber lükanud. Mingeid selliseid uusi asjaolusid, milledest lähtuvalt peaks ringkonnakohus maakohtu järeldusi ümber hindama, pole apellatsioonis esitatud.
  37. Kohus leiab, et apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt pole tõendatud A.G maksevõimelisus, ei ole põhjendatud. Uurimise käigus on tuvastatud, et A.G pole ennast töötuna arvele võtnud ega taotlenud ka sotsiaaltoetusi. Seega leiab kohus, et A.G pole teinud piisavaid pingutusi selleks, et oma majanduslikku seisukorda parandada, vaid täitnud oma kohustusi valikuliselt. Toimikust nähtub, et A.G on suutnud ülal pidada ennast ning maksta igakuist elatist oma teisele alaealisele lapsele G.T. le, kusjuures pole tõendatud, et G.T. oleks majanduslikult vähem kindlustatud. Samuti nähtub A.G poolt R.R. ile saadetud kirjast, et A.G ei ole täitnud oma kohustusi mitte maksejõuetuse tõttu, vaid on maksmisest hoidunud tahtlikult ning eesmärgipäraselt. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohal, et A.G poolt elatise maksmisest tahtlikult kõrvalehoidumine on tõendatud ning põhjendatud. 7.
  38. Maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kellel oli rahalisi vahendeid töötasu näol ja kes oli võimeline rahalisi vahendeid hankima, et maksta elatist poja R.R. i ülalpidamiseks, kuid pikema ajaperioodi jooksul hoidis ta elatise maksmisest kõrvale. Apellatsioonis osundatu, et käesoleval ajal elab süüdistatav ema juures, tal on võimatu majanduslikult iseseisvalt hakkama saada ja aastatega on ta langenud järjest keerulisemasse majanduslikku olukorda, millest väljatulekuks puuduvad realistlikud võimalused ja plaanid, ei lükka ümber ega välista kuidagi maakohtus uuritud tõenditega tuvastatud süüdistuse sisu süüteos KarS § 169 järgi.
  39. Kohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, mille kohaselt pole tagatud A.G kaitseõigus, seoses süüdistuse muutmisega ning tõendite lisamisega pärast süüdistusakti koostamist. Kaitseväide, et kuna süüdistusaktis olev süüdistuse tekst on palju põhjalikum kui kahtlustuses olev, siis on kaitsjalt võetud võimalus omapoolsete süüdistust kummutavate tõendite esitamiseks pole toimiku materjalidest tulenevalt asjakohane. 8.
  40. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 29.11.
  41. a otsusele nr 3-1-1-79-10, mille kohaselt on ka lühimenetluses võimalik süüdistust muuta või täiendada enne kohtuliku uurimise lõpetamist.

§ 208

lg 4 kohaselt on sellisel juhul kaitsjal õigus taotleda vaheaega või kohtuliku arutamise edasilükkamist kaitseõiguse tagamiseks. Sellist võimalust pole kaitsja taotlenud, mistõttu puudub kaitsjal alus väita, et A.G kaitseõigust on rikutud. Kohus peab oluliseks ka märkida, et süüdistuse kvalifikatsioon on jäänud samaks alates kahtlustuse esitamisest ning seega ei ole põhjendatud väita, et süüdistust oleks oluliselt muudetud. Midagi üllatuslikku pole süüdistatava jaoks seoses süüdistuse esitamisega toimunud, tegemist on üsna selgelt piiritletava lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise süüteoga. Kaitsjale ja süüdistatavale oli tagatud võimalus kujundada oma seisukoht lühimenetluse jätkamise võimalikkusest või loobuda sellest (kd 2 lk 12, 13). 7 8.

  1. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, mille kohaselt pole lühimenetluses kaitseõigus tagatud juhul, kui pärast süüdistusakti koostamist esitatakse täiendavaid tõendeid. Kohus märgib, et maakohus on selgelt väljendanud oma seisukohta otsuse tegemisel, mille kohaselt jättis maakohus pärast süüdistusakti koostamist esitatud tõendid tähelepanuta (kd 2 lk 31). Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks oma põhjendustes tuginenud tõenditele, mis on toimikusse lisatud pärast süüdistusakti koostamist. Kohtu hinnangul ei oma antud tõendid olulist sisulist väärtust kuriteo tõendamisel ning sama seisukohta on väljendanud ka kaitsja kohtu istungil. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A.G kaitseõigust pole rikutud.
  2. Kohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva kriminaalasja puhul pole mõistliku menetlusaja ületamine olnud nii ulatuslik ja kriminaalmenetluse mõju süüdistatavale nii raske, et tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise. Kolleegium on seisukohal, et võimalikest õiguskaitsevahenditest, milleks on kriminaalmenetluse lõpetamine või mõistetava karistuse kergendamine, tuleb valida viimane. Maakohus on õigustatult ja vajalikke motiive esitades põhjendatult leidnud, et on alus kergendada süüdistatavale mõistetavat karistust

§ 306lg 1 p 61 alusel mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

Eeltoodust lähtuvalt ei leia kohus, et mõistlik menetlusaeg oleks sellises ulatuses ületatud, mille korral oleks põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine.

  1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 240 eurot, sh käibemaks 40 eurot. Tasutaotlus koosneb maakohtu otsuse ja kohtuistungi protokolliga tutvumisest 2 pooltunni ulatuses ning apellatsiooni koostamisest 8 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt justiitsministri 26.07.2016 vastu võetu määrusest nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning tasumise esitamise tingimused“ (edaspidi Kord) § 6 lg-st 4 on kaitsja taotlus põhjendatud üksnes osaliselt ning taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Korra § 6 lg 4 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga pooltunni kohta, kuid kokku mitte üle 80 euro ühes kohtuastmes. Käesolev kriminaalasi lahendati lihtmenetluses ehk lühimenetluses. Kaitsja on taotlenud ettevalmistuse ja apellatsiooni koostamise eest tasu kokku 10 pooltunni ulatuses, s.o summas 240 eurot, mis ei ole kooskõlas Korra § 6 lg-ga
  2. Seega tuleb vähendada tasu kuni 80 euroni ja rahuldada taotlus 4 pooltunni ulatuses. Tasudele lisandub Korra § 1 lg 10 alusel ka käibemaks, kuna Advokaadibüroo LMP on käibemaksukohuslane. Kokku kuulub kaitsjatasu rahuldamisele summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, s.o kokku 96 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata, tuleb välja mõista A.G-lt riigituludesse 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. 11. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 08.12.2016 otsuse muutmata ja süüdistatava kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 8 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.