Obsah (5)

§ 266§ 121§ 63§ 64§ 73

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 16. mai 2016 nr 1-16-2696 (kohtueelses menetluses nr 15

§ 266

lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi R.U (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 1 järgi Süüdistus Süüdistatav Süüdistus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada E.L süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta ning tunnistada E.L süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.L-ile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta;

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.L-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui E.L ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada E.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada R.U süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud;

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.U-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui R.U ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada R.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult M-E.A. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt E.L-ilt ja R.U-lt 400 (nelisada) eurot M-E.A.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 E.L-ilt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 171 (ükssada seitsekümmend üks ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 820 (kaheksasada kakskümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot 34 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 R.U-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 721 (seitsesada kakskümmend üks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 60 (kuuskümmend) eurot 9 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 E.L-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 108 eurot (millest käibemaks 18 eurot) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Süüdistus 1.
6. Süüdistusest nähtuvalt on E.L toime pannud kuritegudena: 1) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi sissetungimise

§ 266

lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes, 15.02.2015.a kella 23.30 paiku tungis valdaja tahte vastaselt grupis koos R.U-ga puidust alumise uksetahvli lõhkumise teel sisse xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxx M-E.A.ile kuuluvasse eluruumi, korterisse nr 1. Ukse lõhkumisega tekitati kannatanule 663.56 euro suurune varaline kahju. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise

§ 121

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes, 15.02.2015.a kella 23.35 paiku peale omavolilist sissetungimist tungis xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxx korteris 1 kallale 2 R.Rle , kellele lõi rusikaga kaks korda näopiirkonda, seejärel võttis riietest rinnapiirkonnast kinni ning lõi korduvalt seljaga vastu seina, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - parema põsepiirkonnas valu, selja ülaosa valulikkus. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on R.U toime pannud kuriteona valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi sissetungimise

§ 266

lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes, 15.02.2015.a kella 23.30 paiku tungis valdaja tahte vastaselt grupis koos E.L-iga puidust alumise uksetahvli lõhkumise teel sisse xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxx M-E.A.ile kuuluvasse eluruumi, korterisse nr

1. Ukse lõhkumisega tekitati kannatanule 663.56 euro suurune varaline kahju.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) E.L

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 121

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristus 1 aasta vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui E.L ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid. 2) R.U

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta 4 kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui R.U ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustus id vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 121

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. M-E.A. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 400 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt E.L-ilt ja R.U-lt 400 (nelisada) eurot M-E.A.i kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi 3 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. 4.1.
5. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
7. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
8. septembri 2015 otsusega on kinnitatud tamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
9. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava E.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 279 eurot. Süüdistatava R.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. 4.1.
10. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 8 eurot. 4.
11. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) E.L: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 279 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot; 2) R.U: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
12. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus E.L-ilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 171 eurot (s.h käibemaks). E.L-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 108 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused lisanduvad sisulise õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata neil menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb E.L-ilt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 645 eurot, riigi õigusabi kulu 171 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot ja R.U-lt sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.
13. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Aivar Hint Kohtunik 5