1-15-943/14

1-15-943 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-943 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid H.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.J (XXX viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 12.01.2016.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 28.08.2017.a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada H.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. H.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. H.J vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja H.J-ile. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.12.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 19.02.2015.a kohtuotsusega tunnistati H.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 6 kuu ja 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 01.02.2015.a ja lõpp on 28.08.2017.a. H.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal osales kinnipeetav Eluviisitreeningul, töötab, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. H.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et pärast vabanemist saab H.J elama asuda oma emale kuuluvasse korterisse, kus tal on ka sissekirjutus, aadressil XXX. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Kodukülastuse käigus selgitati H.J-i emale "Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korda" ning ta allkirjastas elektroonilise valve nõusoleku. Pärast vanglast vabanemist 3 H.J kindlat töökohta ei ole. Ka varasemalt ja enne vangistust tegi ta juhutöid, töötas suulise kokkuleppe alusel traktoril ja buldooseril, selleks juhtimisõigust omamata. Pärast vabanemist on ema nõus H.J-i üleval pidama elektroonilise valve ajal. Ema töötab kahel töökohal ja saab pensioni. H.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta H.J ´a tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Alates
6. eluaastast on ta karistatud viiel korral auto joobes juhtimise eest. Soodusteguriks on impulsiivsus ja alkoholisõltuvus. Tegutsedes tagajärgedele ei mõtle. Ta on ohtlik ühiskonnale. Ta on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannud kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo. Arvestades H.J-i poolt toimepandud kuriteo raskust ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Isiku ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud H.J-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholisõltuvus, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 4 Pärast vabanemist on H.J olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, tuues välja, et kinnipeetava enda sõnul on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, ametnikega suhtleb viisakalt Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/