lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ja
lg 1 alusel loeti kelmuse episoodi eest mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 27.12.2013 mõistetud ärakandmata karistusega 1 aasta 22 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 15.04.2014 otsusega tunnistati A.S süüdi ka
järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati A.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 22 päeva vangistuse võrra, ning mõisteti A.S-ile liitkaristuseks 2 aastat 22 päeva vangistust ja vangistuse alguseks loeti 31.12.
lg 1 p-s 1 toodud eelduste olemasolu, tuleb arvestada kõiki kogumi moodustanud kohtuotsustega mõistetud karistusi. Käesoleval juhul moodustavad kohtuotsuste kogumi Tartu Maakohtu 23.12.2013 otsus ja Tartu Maakohtu 15.04.2014 otsus, millega A.S-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 22 päeva vangistust. Seega on olemas
lg 1 p-s 1 nimetatud formaalsed eeldused, s.o isiku süüdimõistmine tahtlikus kuriteos ning tema karistamine reaalse vähemalt kaheaastase vangistusega. Kuna Tartu Maakohtu 16.01.2015 määrusega jäeti A.S karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, siis tuleb tal oma karistus ära kanda täies ulatuses. Seega on olemas ka
lg 1 p-s 1 toodud kolmas eeldus, s.o süüdimõistetu poolt vangistuse ära kandmine täies ulatuses. Kuna A.S on varemgi tahtlike kuritegude toimepanemise eest süüdi tunnistatud ja seejuures on talle karistuseks mõistetud vähemalt üheaastane vangistus, siis on täidetud ka
1 2.2. Maakohus analüüsis A.S suhtes
Maakohtule esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A.S on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning ta kannab kolmandat vangistust. Ühtset kuritegude dünaamikat ei ole välja kujunenud. Kriminaalkorras karistatud narkootiliste ainete omamise eest suures koguses, mõrva, kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise ning kelmuse eest. Õigusrikkumised on toime pandud valdavalt alkoholijoobes. Soodusteguriteks alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Hetkel on pooleli uus kriminaalmenetlus (27.07.2015 nr 15922900044)
Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbivalt osalenud järgmistes tegevustes: 01.09.2014 alates määratud puidupingitöölise eriala omandama. Ei osalenud õpingutel mitte ühelgi korral, tuues põhjuseks oma kehva tervist. Väga mitmetel kordadel kinnipeetavat motiveeriti kutset omandama. Hoolimata sellest keeldus õppimast. 08.10.2014 toimus sotsiaaltöötajapoolne motiveeriv vestlus sekkumisprogrammide osas. A.S ei soovinud uuesti läbida Eluviisitreeningut, kuid oli valmis osalema motiveerivatel vestlustel ja tegelema enda käitumise analüüsimisega. 05.01.2015 alustas sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine läbimist, katkestas programmi, ei ilmunud kohale. Ajavahemikul 24.04.2015 – 31.07.2015 osales majandustöödel. Tegutsemist iseloomustab üldjuhul impulsiivsus ja läbimõtlematus. Vägivaldselt on käitunud nii elukaaslase kui võõraste suhtes. Korduvalt karistatud nii vara- kui isikuvastaste kuritegude eest. A.S tunnistab süüd ning väljendab soovi elada seaduskuulekalt, samas oma käitumist ei ole käesoleva ajani muutnud. Usub, et peamine põhjus, miks ta on toime pannud kuritegusid, on sõltuvusprobleemid ning soov kuuluda seltskonda. Kriminaalhooldusesse suhtub negatiivselt. Ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga, võtab seda kui lisakohustust. Isikul on vanglas 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2.3. Maakohus leidis, et arvestades asjaolusid, et A.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, paljud kuriteod on isikuvastased, tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on keskmisest oluliselt suurem, pooleli on järjekordne kriminaalmenetlus, siis on põhjendatud 1 A.S suhtes kohaldada
alusel pärast temale Tartu Maakohtu 15.04.2014 otsusega 2 mõistetud karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli ja seoses käitumiskontrolli kohaldamisega, määrati A.S-ile käitumiskontrolli tähtajaks 12 kuud; allutati A.S katseajaks
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga XXX ; määrati A.S-ile katseajaks
lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata. Määruskaebus
lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 1); teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (p 2) ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid (p 3). 5.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab, et süüdimõistetu määruskaebuses toodud väiteid ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Teise astme 1 kohus leiab samuti, et A.S puhul on täidetud kõik
Kuigi süüdimõistetu ei pea käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks ja väidab, et ta ei taha ega saa elama asuda Viljandisse aadressile XXX , on ringkonnakohtu arvates täidetud ka elukoha olemasolu nõue. Kuna süüdimõistetu 3 vaidlustab üksnes elukoha olemasolu fakti ja muude eelduste osas vaidlust ei ole ning ringkonnakohus muus osas maakohtuga nõustub, siis kohus teistel eeldustel pikemalt ei peatu. 5.2. Asjaolu, et süüdimõistetu määruskaebuse esitamise ajal väidab, et tema ega XXX korteri omanik ei soovi, et ta elaks aadressil XXX , ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata oma varasemale 31.01.2014 määrusele kriminaalasjas nr 1-10-14829, kus ringkonnakohus asus seisukohale, et vaatama süüdimõistetu väitele, et ta ei soovi kuhugile elama asuda, leidis, et võimalik on karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada (määrus jõustus edasikaebamata 18.02.2014).
lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda
sätestatud nõuetest.
lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. Käesoleval juhul väidab A.S, et tal puudub vabanemisjärgselt alaline elukoht ning kindlasti ei saa ta elama asuda maakohtu määratud aadressil. Samuti väidab süüdimõistetu, et ta ei taha Viljandisse elama asuda, teda ei taheta elama määratud aadressil ning ta soovib minna Soome. Maakohtus on sisuliselt asunud seisukohale, et tegemist ei ole asjaoluga, mis takistab
5.3. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle ühiskonnaohtlikust suurendab elukohta puudumine, kuid esinevad muud
lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel
lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajahetkel on võimalik kõrvaldada
lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada A.S leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elu- või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Käesoleva võimaluse andmine vähendab A.S vabanemisel esinevaid riske. 5.4. Elukohta omava isiku suhtes on kriminaalhoolduse läbiviimine lihtsam, kuid need isikud ei tohiks olla seetõttu ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Sellise olukorra vältimiseks tuleks lähtuda sotsiaalhoolekandeseaduse §-st 1143 ja §-st 28, mille alusel kinnipeetav peaks saama endale elukoha. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on kinnipeetaval võimalus pöörduda koostöös kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ-de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon, kus kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi (lg 1). Lisaks kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel (lg 2). Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et
lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud ning A.S suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli pikkusega 12 kuud. A.S tuleb leida karistuse kandmise lõppedes endale elu- või asukoht hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest. 1 Kui A.S ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda 4 kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
5.5. Ringkonnakohus nõustub süüdimõistetuga, et käesolevaks ajahetkeks on 28.10.2015 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega lõpetatud 1 kriminaalasjas nr 15922900044 menetlus A.S suhtes KrMS § 200 alusel
MS § 199 lg 1 p 1 alus, mis välistab kriminaalmenetluse. Seega maakohus on ekslikult viidanud nimetatud kriminaalasjale kui pooleliolevale kriminaalmenetlusele. Küll ei ole tegemist asjaoluga, mis takistaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Nimelt on süüdimõistetu määruskaebuse lisa kohaselt määruse koopia edastatud Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonnale, kes otsustab distsiplinaarmenetluse alustamise ehk teisisõnu, A.S võib olla toime pannud süüteo asemel distsiplinaarrikkumise.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.