1-10-4691/21

xx TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu

1. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-10-4691 Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsus Z.H karistamises KarS § 121; § 263 p 1 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga 120 tundi kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Kalev Kuningas kriminaalhooldusametnik Urve Pääaso erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Z.H (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
2. Jätta läbi vaatamata erakorraline ettekanne nr 26668 Tartu Maakohtu 19.05.2010 kohtuotsusega Z.H-le mõistetud karistuse 2 kuud vangistust täitmisele pööramiseks. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud Z.H on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. mai 2010 otsusega KarS § 121; § 263 p 1 järgi ja karistatud 2 kuu vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 120 tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtaeg
7. detsember
8. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud Z.H kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole Z.H teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. On katseaja jooksul andnud pidevalt lubadusi minna tööle xx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja teha ära üldkasuliku töö tunnid. Alates 15.11.2010 on Z.H vahistatud kahtlustatavana uutes kuritegudes. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Tartu Maakohtu
9. märtsi 2011otsusega nr 1-10-16540 on Z.H süüdi mõistetud KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud Z.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
10. mai 2010.a otsusega Z.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuud võrra ning mõistetud Z.H-le liitkaristus vangistusena 5 kuud ja vangistuse alguseks lugeda
11. november
12. Kohtuotsus jõustus
13. märts
15. Kohtu põhjendused KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud erakorralises ettekandes esitatud käitumiskontrolli rikkumistena on käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes üldkasuliku töö tundide mittesooritamise ja registreerimiskohutuse mittetäitmisega. Kuna eelduslikult uue kuriteo arutamisel kohtus arvestatakse ka käitumiskontrolli tingimuste täitmist ja otsustatakse karistuste liitmine, siis puudub vajadus käitumiskontrolli tingimuste täitmist eraldi arutada. Asjade eraldi menetlemine on kohtule takistuseks isiku kohta kokkuvõtlikult objektiivse otsustuse tegemiseks. Kui hooldusalune on katseajal toime pannud uue kuriteo, siis on asjakohasem kohtueelsel menetlejal küsida andmeid hooldusaluse käitumise kohta, et võtta seisukoht kohaldatavates meetmetes. Z.H suhtes on jõustunud Tartu Maakohtu
16. märtsi 2011 otsus, millega talle mõisteti liitkaristus vangistusena 5 kuud. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus 2 kuu vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb Z.H kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
17. peatüki §-des 383 –
18. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik