Obsah (8)
§ 199§ 214§ 63§ 64§ 65§ 73§ 75§ 681-17-5756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-5756 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi J.U süüdi
§ 199
lg 2 p 4, 7, § 214 lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav J.U (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Jätta J.U apellatsioon Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega tunnistati J.U kokkuleppemenetluses süüdi
§ 214
lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi
§ 63
lg 1 alusel mõisteti karistuseks
§ 214
lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust.
§ 199
lg 2 p 4, 7 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 ja
§ 73
lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 15 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 15 päeva vangistust.
§ 73
lg 4, § 74 lg 1, 2, 5 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust algusega 08.07.2018. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui J.U 5 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 9 ettenähtud kohustust. Tõkend – vahistamine jätta 1
(3)1-17-5756 muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,
§ 68
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud 6-kuulise vangistuse alguseks lugeda 08.07.
- Sama kohtuotsusega mõisteti J.U-lt riigi tuludesse välja sundraha 1 250 eurot ja kaitsjatasu menetluses kokku 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kokku summas 2000 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.
- oktoobril 2018 esitas J.U apellatsiooni, milles palub jätta menetluskulud riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et J.U apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
- veebruari
- a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et
- märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
- Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
- märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
- Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).
- Apellatsioonis, mille on esitanud J.U , ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb J.U kaebus jätta läbi vaatamata. 2
(3)1-17-5756
- Kriminaalasjas on J.U, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe
- oktoobril 2018 (kd 3 tl 63-65), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. J.U nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises. J.U kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 3 tl 65). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J.U kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, sh menetluskuludest ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (kd 3 tl 70 pöördel). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
- Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus J.U apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)