1-15-3683/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3683 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla karistusjärgse otsustamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI AKERŠTEIN, isikukood 37911230238, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub materjalid Aleksei käitumiskontrolli Akeršteinile kohaldamise Karistuse kandmise algus 28.05.2015 ja lõpp 22.11.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.10.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSEI AKERŠTEIN’i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge&Uiga kasuks 243,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Aleksei Akeršteini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Jätta kaitsjatasu summas 243,60 eurot riigi kanda. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksei Akeršteinile, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 17.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Aleksei Akeršteinile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 28.05.2015 otsusega tunnistati Aleksei Akerštein süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 ja § 200 lg 2 p 2,4,7 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.

1. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et enne kinnipidamist elas ta tänaval. Sõber ei aita teda enam. Aeg näitab, mida tegema hakkab, kui vabaneb 22.11.
2. Tal on plaan sõita vabanemisel oma kodumaale Aserbaidžaani, sest siin on kõik surnud ja miski ei hoia teda kinni. Selgitab, et ta sündis Eestis
3. aastal, nii ta sattuski siia. Vanemad tutvusid siin, isa on Bakuust ja ema Petserist. Tal on Bakuus õde, vend ja teised sugulased. Tal ei ole enam plaane Eestis tööd leida, kuna sõidab siit minema. Tal ei ole siin midagi teha, ta ei ole suutnud isegi keelt ära õppida. Avaldab, et rahalised vahendid on tal olemas, et sõita Aserbaidžaani. Tal on vabanemisfondis raha ja tuttavad aitavad ka. Prokuröri avaldas kohtuistungil, et formaalsed eeldused kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli määramiseks on olemas. Tegu on isikuga, keda on juba 14-l korral karistatud ning vanglas kannab ta karistust kaheksandat korda. Seega on suur tõenäosus, et ta võib ka edaspidi jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kui materjale vaadata, siis tal puudub elukoht ja ka enne vanglat elas ta oma sõnul tänaval. Enne oli teda sõber aidanud, kuid enam ei ole nõus aitama. Lähtuvalt asja materjalidest on tal õigus taotleda KOV-ilt elukohta või minna varjupaika. Ta ise avaldab, et soovib lahkuda Eestist, minna Aserbaidžaani, kus elavad õde, vend ja sugulased. Kuna tal puudub Eestis elukoht, siis vastavalt Riigikohtu lahendile, kui isikul puudub elukoht, siis ei saa kohaldada isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör jätta Viru Vangla taotlus rahuldamata. Kaitsjal ei ole rohkem lisada sellele, mida prokurör rääkis, sest tõesti ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kui isikul puudub elukoht. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 2 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
4. peatüki 1., 2.,
5. ja
6. jaos,
7. peatüki
8. jaos või
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kinnipeetav vastab KarS § 871 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Aleksei Akerštein tunnistati süüdi ka KarS § 200 lg 2 p 2,4,7 sätestatud tahtliku vägivaldse süüteo toimepanemise eest ning liitkaristuseks mõisteti talle 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 22.11.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. M aterjalidest nähtub, et kinnipeetaval on rahvastikuregistri järgi sissekirjutus kohaliku omavalitsuse täpsusega Tallinn Lasnamäe linnaosa. Seega on kinnipeetaval võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega elamispinna saamiseks ning seni on tal võimalik kasutada vältimatut sotsiaalabi ehk varjupaiga- või öömajateenust, kuid tegemist ei ole kindla ja püsiva elukohaga. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et plaanib vabanemisel kodumaale Aserbaidžaani sõita. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Aleksei Akeršteini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-1-16 märkinud, et menetluskulude hüvitamine selles menetluses on seadusega reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, leiab kolleegium, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaitsjatasu summas 243,60 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3