← Eesti

1-19-632/6

Obsah (8)§ 424§ 65§ 74§ 75§ 78§ 68§ 50§ 75l

1-19-632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2019 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-632 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses T.J , isikukood XXX, elukoht xxx, määratlemata kodakondsus, emakeel vene keel, töökoht xxx. 08.01.2019-10.01.2019 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 1 kriminaalkaristus – Harju Maakohtu 04.09.2015 otsus nr 1-15-5394 Karine Nersesjan Süüdistatav Kahtlustatava kinnipidamine Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. T.J süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada T.J-ile mõistetud karistust (6 kuud) Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega nr 1-15-5394 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (2 aastat ja 8 kuud) ning mõista temale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. 3.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (3 aastat ja 2 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et T.J ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on T.J kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on T.J kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 6.

§ 75lg 2 p 9 alusel on T.J kohustatud alluma elektroonilisele valvele.

Elektroonilise valve tähtajaks määrata 6 kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse T.J-i keha külge. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.02.2019. a. 8.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 3 päeva (08.01.2019-10.01.2019) karistusaja hulka. 9.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada T.J-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

  1. DVD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
  2. T.J-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 210.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810.00 eurot.
  3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1020.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 85.00 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 2 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu T.J süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 08.01.2019 a kella 14:46 ajal Harjumaal, Tallinnas, Linnamäe tee 27 maja juures, liikudes Linnamäe tee suunas, mootorsõidukit Opel Zafira, registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi joobeseisundis, (alkoholijoove 1,57 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,43 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega T.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kadi Ruus, süüdistatav T.J ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Prokurör taotleb kohtus mõista süüdi T.J

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 ja 64 lg 1 korras suurendada mõistetud karistust 04.09.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-15-5394 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 2 aasta 8 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.01.2019 10.01.2019.a, so 3 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 74

ja 75 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, s.o 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui T.J ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2, 8, 9 sätestatud kohustusi.

§ 75

lg 1 p 1-6 kohaselt on T.J katseajal kohustatud: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75l

g 2 alusel panna T.J-ile

§ 74

alusel tingimisi vangistusest vabastamisega täiendavad kohustused:

§ 75

lg 2 p 2- mitte tarvitama alkoholi

§ 75

lg 2 p 8- osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammi(de)s

§ 75

lg 2 p 9, § 751 lg 3 kohaselt on T.J kohustatud alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. 3

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta T.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. T.J kuulub

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.