4-19-75/5

4-19-75 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019,Tallinn Väärteoasja number 4-19-75 (2302,18,0130606) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 207 lg 1 ettenähtud väärtegu Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.Z, ik: XXX, elukoht x Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtumenetlusgrupp RESOLUTSIOON
2. O.Z süüdi tunnistada LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (sada kuuskümmend) eurot. 1
3. O.Z süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.
4. Mõistetud ja tasumisele kuuluv rahatrahv tuleb kohtuotsusele edasikaebamise tähtaja, s.o 15 päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse kuulutamisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „O.Z, 4-19-75, rahatrahv.
5. KarS § § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
6. Mõistetud ja ära kandmisele kuuluv arest 8 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 15.03.
7. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
8. O.Z-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulud 35 eurot (akt nr 1582T), arstliku läbivaatuse ja uriiniproovi võtmise kulu summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja joobe kohta hinnangu andmise kulu summas 52 (viiskümmend kaks) eurot, so kokku menetluskulu 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas 1 makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „O.Z, 4-19-75, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel O.Z-ile tema elukoha aadressile tavapostiga.
9. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 31.01.
10. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.11.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1564245 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 02.11.2018 kell 19:18 peeti Tallinnas Põhja pst juures (suunaga Mere pst poole) kinni sõiduk, mida juhtis O.Z, kes juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Samuti juhtis O.Z mootorsõidukit olles tarvitanud narkootilist ainet tsüklopropüülfentanüül/krotonüülfentanüül (tõenäoliselt), fentanüül, metadoon ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 1582T. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldusid ning pani toime ettenähtud LS § 207 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises süüdi. Sõiduk oli pool aastat seisnud, keegi ei olnud tarvitanud. Sätiti korda ja asus kesklinnas diagnostikas. Reedel said kätte ja ei tahtnud tasulisse parklasse jätta ning otsustas toimetada 500 meetrit eemal olevasse parklasse, kuid peeti kinni. Oli õhtu ja ülevaatusele minna ei saanud, nädalavahetusel ka ei hakanud sellega tegelema. Joobes ei olnud, tõenäoliselt oli eelnevatel päevadel tarvitanud. On eelnevalt tarvitamise eest karistatud, on perioode kus ei tarvita, siis vahest jälle on tarvitanud. Tegemist on sõltuvushaigusega. Libastumisi on ette tulnud. Sõiduk kuulub tuttavale, ise tegeles selle remondiga. Oli kokkulepe, et kui korda saab, siis saab kasutada. Tegeleb trahviprobleemidega, kuid õpib ja käib praktikal, seetõttu ei saa pidevalt tööl käia. Esitab kohtule tõendi, mille kohaselt on metadooni tarvitamine näidustatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud, see on tõendatud väärteoasja materjalidega. Alust kahelda tõendite usaldusväärsuses ei ole. Esitas tõendi metadooni kohta, kuid fentanüüli metadoon ei sisalda. Teod on toime pandud tahtlikult. Et sõitis Ford Transitiga, millel tehnoülevaatus tegemata, oli menetlusalune isik teadlik. Samuti oli teadlik, et oli tarvitanud uimasteid ning see pidi olema arusaadav, et on jääknähud ja poleks tohtinud rooli minna. Arvestades karistusregistri andmeid, millest nähtuvalt on trahvid tasumata, on teinud üldkasulikku tööd, see ei ole teda mõjutanud. KarS § 63 lg 3 alusel taotleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistuseks 10 päeva aresti ja LS § 207 lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot. 2 Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 207 lg 1 Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil Ford Transit 350L VAN reg. nr x kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 31.03.
11. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Tallinnas. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. NPALS § 151 lg 1 Samuti süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tarvitas narkootilist ainet tsüklopropüülfentanüül/krotonüülfentanüül (tõenäoliselt), fentanüül, metadoon ilma arsti ettekirjutuseta. Ainete sisaldus on tuvastatud EKEI aktiga nr 1582T. 02.11.2018 kasutatud indikaatorvahendiga Rapid STAT saadi positiivne näit metadoonile. Menetlusaluse isiku enda sõnul on talle arsti poolt metadoon välja kirjutatud ning teised ained on tema organismi passiivselt sattunud ehk on viibinud ühes (väikeses) ruumis, kus inimesed on suitsetanud mõnda narkootilist ainet. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei ole eluliselt usutav. Samas ruumis viibides narkootilise aine suitsetamisest tekkinud suitsu sisse hingates ei saa narkootilise aine kontsentratsioon sissehingatavas õhus olla niivõrd suur, et narkootilise aine sisaldus organismis oleks tuvastatav. Selleks, et sellises ruumis viibides satuks narkootilist ainet organismi tuvastatavas koguses peab mitte seda õhku sisse hingama, vaid ise narkootilist ainet suitsetama või viibima sellises ruumis tundide viisi olukorras, kus see ruum on väga väike ja narkootilist ainet suitsetavaid isikuid väga palju. Taolise olukorra tekkimine ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited narkootilise aine fentanüüli ja tsüklopropüülfentanüül/krotonüülfentanüüli sattumisest tema organismi väikeses ruumis viibimise tõttu on tõendamata ja paljasõnalised. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid ja narkosõltuvust saab tulla järeldusele, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt ei olnud juhuslik, vaid teadlik ning eesmärgipärane tegevus. Kohtulikul arutamisel menetlusalune isik tunnistas, et võis eelnevatel päevadel narkootilist ainet tarvitada. Kuigi on ravil, siis tuleb ette libastumisi. Eelmärgitud asjaolud, s.h menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamine ja selgitused viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet. Samas esitas menetlusalune isik kohtule tõendi, mille kohaselt on metadooni tarvitamine arsti ettekirjutusel näidustatud, mistõttu tuleb metadooni tarvitamine süüdistusest välja jätta. Samas on metadooni ja fentanüüli puhul tegemist erinevate narkootiliste ainetega, mistõttu ei saa metadooni sisaldus organismis olla võrdsustatav fentanüüli sisaldusega ning seda peab tarvitama eraldi ainena. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja II. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja 3 psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et O.Z oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, s .h tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, seega pani toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning ei nähtu, et isik omaks mõnd legaalset sissetulekut. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusel isikul on 17 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud valdavas osas tasumata. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest viiel korral. Sellest järeldab kohus, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnevad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste väärtegude toimepanemist. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul tema enda sõnade kohaselt tasumata ka eelmise kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud ja tsiviilhagid. Seega on menetlusalusel isikul palju rahalisi kohustusi, mis on senini täitmata. Tasumata jäetud rahatrahve on asendatud üldkasuliku tööga, kuid ka üldkasuliku töö tegemine ei ole sundinud menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ja isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Hinnates süü suurust LS § 207 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata keskmiseks. Kuivõrd menetlusalune isik on temale süüks arvatud tegu kahetsenud kohtuistungil, leiab kohus, et tegemist on kergendava asjaoluga ning kohus peab võimalikuks kohaldada karistust alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna LS § 207 lg 1 sanktsioon näeb ette ainsa karistusliigina vaid rahatrahvi, tuleb kohaldada rahatrahvi vaatamata sellele, et sellise karistusliigi täitmine ei pruugi olla tulemuslik. Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb arvestada seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises. Arvestades ka kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on 4 alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5