järgi ning karistati 4 kuulise vangistusega, mida
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu 23.11.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Viru Maakohtu 13.06.2012 määruse alusel K.A vabastati ennetähtaegselt ülalmainitud karistuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontroolile. Nimetatud määruse kohaselt kestel kohustati K.A täitma
lg 1 pp 1-5 ja § 75 lg2 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi sh kohustust - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Erakorralise ettekande kohaselt rikkumine seisneb selles, et K.A ei järgi kohustust - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Peale seda K.A ei ilmunud 04.10.2012 määratud registreerimisele. 25.09.2012.a. järelepäringu vastusest Ida Prefektuuri poolt selgus, et K.A kahtlustatakse uute kuritegude sooritamises grupis koos varasemalt kriminaalkorras karistatud xx xx (koos sooritanud varasemalt kuritegusid), xx xx ja xx xx. 20.09.2012.a. antud seletuses tunnistab K.A, et on ülalnimetatud isikutega suhelnud. Samuti tunnistas, et on teadlik xx xx, xx xx ja xx xx kriminaalsest minevikust. Samas seletuses selgitab K.A, et on teadlik kohustusest mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. K.A on vabastatud Viru Maakohtu 13.06.2012.a. määrusega nr. 1-12-2778 karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 25.06.2013. 04.07.2012.a. selgitati K.A-le kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. K.A-le oli kohtu poolt määratud kolm lisakohustust: 1) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega – 25.09.2012.a. järelepäringu vastusest selgub, et K.A rikkus antud kohustust. 2) asuda tööle kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest – K.A võttis enda arvele töötukassas 04.07.2012.a. 3) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume – karistusregistri andmetel ei ole K.A antud kohustust rikkunud. Registreerimisnõude täitmisega ei ole K.A esinenud probleeme. Karistusregistri andmetel ei ole K.A katseajal uusi väärtegusid toime pannud. 17.09.2012.a. saadud vastusest Ida Prefektuuri poolt selgus, et alates 26.06.2012.a. on K.A suhtes on alustatud kriminaalasjad
lg 2 p 8 alusel,
lg1 alusel,
lg2p 4,7,8,9 alusel ja
Lisaks on K.A 04.09.2012 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-14170 süüdi tunnistatud
lg2 p7,8,9 ning
lg1 järgi ja mõistetud tingimisi vangistus 6 kuud ning allutatud käitumiskontrollile tähtajaga 18 kuud. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 5 ja KrHS § 31 lg 1 ettepaneku K.A-le mõistetud karistus pöörata täitmisele, kuna K.A ei tule toime talle määratud kohustuste täitmisega. 10.10.2012 toimunud kohtuistungil selgitas K.A, et ei käinud registreerimisel kuna tal ei olnud raha Jõhvi sõitmiseks. Ta teavitas sellest kriminaalhooldajat telefoni teel ja pakkus järgmist aega. Kriminaalhooldaja palus K.A-le mõistetud karistus pöörata täitmisele, kuna K.A ei käinud registreerimisel, töötukassast on teda arvelt maha võetud ning koolis käis ta viimati 2007.a.
lg 5 kohaselt kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. K.A ei ole ilmunud kriminaalhooldusalastele registreerimistele oktoobris 2012. Seega rikkus temale
lg 1 p 2 katseajaks määratud kontrollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. K.A rikkus kohtu poolt
lg 2 p 7 alusel määratud kohustust - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Teda on alust kahtlustada katseajal uute kuritegude toimepanemises isikute grupis. K.A on rikkunud ka kohtu poolt
lg 2 p 4 alusel määratud kohustust - asuda tööle kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. K.A võttis enda arvele töötukassas 04.07.2012.a. kuid käesolevaks ajaks on ta arvelt maha võetud ning kusagil ei tööta ega õpi. Peale seda K.A suhtes on alustatud kriminaalasi kahtlustuses
MS § 427 lg2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. K.A käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning asuda tööle kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest rikkudes seega karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus K.A suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Seega K.A ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning K.A tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma. Juhindudes
MS § 427, § 432, kohus MÄÄRAS Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele K.A ´ile (isikukood XXX) Viru Maakohtu 23.03.2012 kohtuotsusega nr 1-122778 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates K.A ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Kohustada K.A ilmuma karistuse kandmisele Viru Vanglasse Ülesõidu 1 Jõhvi 15.novembril 2012 Tähtaegselt mitteilmumise korral kohaldada süüdimõistetu suhtes sundtoomist. Määruse ärakiri saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. Loretta Pikma Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.