1-10-9028/7

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.

1. 2011.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9028 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok, rahvakohtunikud Velve Unt ja Tiia Niinemaa Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.G süüdistuses Prokurör Rita Siniväli KarS § 113 järgi Süüdistatava andmed: Süüdistatav 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: 3)isikukood või sünniaeg: 4)kodakondsus: 5)haridus: 6)emakeel: 7)töökoht või õppeasutus: 8)karistatus: 9) tõkend 10) kvalifikatsioon Kaitsja Kananatu esindaja RESOLUTSIOON Mare Lust Dmitri Školjar G.G asub Vanglas, elukoht xxx XXX EV kesk vene keel ei tööta kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinnipeetud 19.01.2010, vahistatud 21.01.2010 KarS § 113 Süüdi tunnistada G.G KarS § 113 järgi ja karistada vangistusega 6 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks lugeda 19.01.2010.a KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista G.G-lt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 695,05 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.G-lt määratud kaitsjale makstud tasu, see on 322,11 eurot ja 818,08 eurot ekspertiisitasu riigi tuludesse. Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri
2. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ G.G , kriminaalasi 1-10-9028 ,sundraha ja/või menetluskulud“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. VÕS § 1043 alusel välja mõista G.G-lt JF kasuks 927,61 eurot ja STkasuks 921,22 eurot. ATja Vassily Tseluiko hagi (15 980 eurot) jätta rahuldamata. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: Kriminaalasjaga koos liiguvad suletud pitseeritud pakendites: GK riided: hommikumantel „Bown Landen“, pluus, aluspüksid - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 19.01.2010 läbiotsimisel aadressilt Tallinn, XXXära võetud dokumendid: Testament reg.nr.4121 ja testament reg.nr.XXX – anda G.G-le ; Leping reg.nr XXX – anda G.G-le ; Leping reg.nr XXX– anda G.G-le; Leping reg.nr XXX – anda G.G-le; Leping reg.nr XXX – anda G.G-le , ruuduline vihik, pandimaja leping 04.12.2009, laenu-ja käsipandileping nr.XXX 05.12.2009 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel, DNA proovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel, 2CD plaati G.G ütluste olustikuga seostamisega – jätta kriminaalasja juurde, 3 kaustikut – tagastada G.G-le. Kollasest metallist ehted, mis võetud GKlaibalt ja pandimajadest– antud hoiule Põhja Prefektuuri ja sularaha 3000.- krooni- kantud Põhja Prefektuuri tagatiskontole (kd I lk 109-110, 111-113) – anda välja Svetlana Tseluikole (elukoht Tallinn, Puhangu 12-67, tel 55590023). Tõkend - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 10.05.2011.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa:
4. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid,millele tuginetakse. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.G 23.11.2009 kella 18.00 kuni 21.00 viibides alkoholijoobes enda elukohas Tallinnas, XXX, tappis GK. Tekkinud tüli käigus kägistas G.G kätega GK kaelast kuni viimase lämbumiseni, millega tekitas eluohtliku tervisekahjustuse, mille tõttu GKsuri sündmuskohal. 24.11.2010 viis G.G GK laiba korterist välja ja mattis selle XXXmetsa mulla alla. Teise inimese tapmisega pani G.G toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.G süü on tõendatud alljärgnevaga: Kannatanu ST ütlustega selle kohta , et tema õe GK sõnul on Sergei teda löönud, Sergei käis kasiinodes ja kuritarvitas alkoholi. Perekonnas olid probleemid vara jagamise pärast. 24.11.09 helistas temale kella 17.30 paiku purjus G.G, rääkis, et G on kodust lahkunud. 21.11 helistas G ja ütles, et kodus on võimatu olukord, et G.G joob ja kakleb. G rääkis kevadest saadik, et kui ta tapetakse, siis tuleb suvila juurde koos labidaga minna ja teda välja kaevata ja selle taga on G.G. Tunnistaja JF avaldas kohtule, et ta on näinud GK sinikates perioodiliselt. Rääkis, et Sergei tegi seda. Ütles, et kui Sergei alkoholi tarvitab, siis muutub ebaadekvaatseks. 2009.aastal rääkis G sageli, et temaga võib midagi juhtuda, ja kui juhtub, siis selles on süüdi Sergei. Ta arvas seda, kuna Sergei ähvardas teda , kägistas teda ükskord nii, et G jooksis koridori ja pöördus ka naabrite poole, et kui midagi juhtub, siis Sergei on selles süüdi. Tunnistaja ütlusest nähtub, et G.G oli ka varem GK kägistanud. See kägistamine oli 2009.a., vist aasta algul. Paar päeva peale seda nägi ta G , nägi kätel sinikaid. Sagedamini olid sinikad näol. Tunnistaja G K andis ütlusi selle kohta, GK oli teinud testamendi G.G kasuks, viimasel ajal tahtis ta testamenti ümber teha, kuna G sõnul lubas Sergei ta ära kägistada ja suvilasse matta. Poole aasta kestel hoiatas GK teda , et Sergei kägistab ta ära. Tunnistaja VJ andis ütlusi selle kohta, et tema käis G.G kodus XXX23.11, kuna tema raha oli G käes. G oli väga purjus. Püsti seisis, aga hoidis tuge, tuikus. Leppis G kokku, et tuleb järgmisel päeval raha järele ja hakkas talle 12-13 ajal helistama järgmisel päeval. GK telefonile ei vastanud. Käis veel õhtul G.G kodus vaatamas. Sergei ütles, et G pole kodus, et oli eelmisel õhtul läinud ära ja et ta ei tea, kus ta on. Tunnistaja KZ andis ütlusi, mille kohaselt 23.
5. 2009.a. G helistas, oli tarvitanud alkoholi. Teab G sõnadest, et G.G peksis teda. On GK sinikaid ka näinud. G rääkis korduvalt, et Sergei püüab teda kägistada, et kui temaga midagi juhtub, siis on selle taga Sergei. Oma sünnipäeval olevat Sergei teda kägistanud, aga tal õnnestus koridori pääseda ja siis ta kohtas trepikojas eakat inimest, kelle ta ka rääkis, et kui midagi juhtub, siis ta oleks tunnistajaks. Kogu käitumisest oli näha, et see pole nali, sest Sergei oli seda korduvalt teinud. G kartis tema arvates tõsiselt. Sergei helistas talle ja teatas, et G on kadunud ja et tema isiklikud asjad on kodus. Sergei helistas ja justkui arvas, et G tegi seda kättemaksuks ja peidab end tema juures. Ütles, et seljas olid G l jope, püksid ja saapad. G.G tunnistas enda süüd GK tapmises, seletas, et ei tahtnud GK tappa, GK skandaalitses ja solvas teda, tema püüdis teda rahustada. Haaras tal hommikumantli kraest ja kui kuulis lurinat, siis arvas, et GK hakkas nutma ja rahunes. Hommikul avastas, et GK on surnud. Hakkas kartma, tundis häbi ja otsustas laiba metsa peita. Tunnistab, et viis GK asju pärast seda pandimajja, teavitas politseid G kadumisest. Hiljem näitas ette GK matmiskoha. Surnu ekspertiisiaktis nr 81, 11.03.2010 antud arvamuse (I kd, lk 21.41) kohaselt oli GK surma põhjuseks eluohtlik tervisekahjustus – mehhaaniline lämbus kägistamisest kätega, mida tõestab vere olemasolu kaelalihastes ja kägisälgu piirkonnas paiknevates pehmetes kudedes; vasaku kilpnäärmesagara alaosas, mõlema rinnaku-rangluu-nibujätkelihase alaosas ja paremal pool rinnalihastes ning lämbusele viitav üldine lahanguleid. Samuti tuvastati G.K kerge kehavigastus – verevalumid paremal pool rinnalihastes, mis võivad olla tekitatud vajutusest käte või mõne muu kõva tömbi esemega (näiteks põlve vms esemega). Laiba verest leiti 2,17 promilli ja uriinist 3,24 promilli etüülalkoholi. Eksperdiarvamusega on ümber lükatud G.G väide, et ta ei kägistanud GK , vaid püüdis teda rahustada hoides teda hommikumantli kraest kinni. GK oli vigastus rindkerel ja rangluu piirkonnas, see kinnitab fakti, et GK rabeles ja osutas G.G-le aktiivselt vastupanu. Kuna samal ajal G.G kaelast GK kägistas, siis vastupanu mahasurumiseks ei ole välistatud, et G.G surus teda põlvega rinnakule. Üldteada on asjaolu, et surnuks ei ole võimalik kägistada inimest vaid sekundite jooksul. G.G ütlusi mõnehetkelise „rahustamise“ kohta ja selle kohta, et ta ei näinud, et G.G.G-ga on midagi tõsist juhtumas või juhtunud, arvas, et GK rahunes ja hakkas nutma, kuna ta kuulis mingit lurinat, ei saa võtta tõsiselt. Alles 27.
6. 09 pöördus G.G politseisse ja avaldas, et naine läks ära ja ei ole tagasi tulnud. 4 päeva jooksul oli võimalus peita laip ja toimetada vastavalt varjamise vajadusele kuriteo jälgede ja kannatanu varaga. Ta viis metsa GK surnukeha ja mattis laiba maha, lootis, et tegu välja ei tule . 19.01.2009 võeti G.G vahi alla. Läbiotsmisel tema elukohas leiti köögis lae paneeli vahelt peidetud pandimaja lepingud, millest nähtus, et G.G oli pantinud naise kuldesemed. Läbiotsimise ajal ei andnud G.G neid ise vabatahtlikult välja. 22.01 juhatas G.G politsei metsa Treppoja kaupluse lähedale ja näitas ette laiba asukoha.(lk 69-71, 72-95) Selgitas enne laiba väljakaevamist, kuhupoole jäid matmiskohas naise pea ja kuhu jalad. Laibalt leiti 1 lehekese moodi kõrvarõngas ( teine oli viidud G.G poolt pandimajja – foto lk 96-106). Kohtu arvates ei ole mingit kahtlust selles, et G.G tappis GK. G.G tegevus, sealhulgas varasemad vägivallaaktid kannatanu kägistamise näol (on selge, et GK ei mõelnud kägistamist ise välja, leiti ta ju just kägistatuna metsast nagu ta oma elu lõppu korduvalt oli tuttavatele kirjeldanud), laiba matmine, valetamine tuttavatele, et GK lahkus kodust ja on kadunud, avaldus politseile GK kadumise kohta, riiete äraviskamine ja kulla pandimajja viimine ei näita seda, et G.G oleks tapmise ajal või selle järel olnud mingis erilises psüühilises seisundis või et ta tappis GK ettevaatamatusest. Ta tegutses pärast tapmise toimepanemist sihipäraselt, ette- ja läbimõeldult ehk just nii nagu tegutseb isik, kes on pannud toime tahtliku tapmise ja püüab seda varjata ja tegutsema hakkas ta kohe peale kuriteo toimepanemist. Eriti küünilisena paistab G.G poolt tapetud naise ehete pantimine. Need saanuks ka lihtsalt kuriteo varjamiseks minema visata ja taolisest teenimisvõimalusest loobuda. G.G segas kaine materiaalne arvestus. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et G.G pani tapmise toime otsese tahtlusega. Eksperdiarvamuse kohaselt oli G.G tavalises alkoholijoobes, tal ei esinenud erilist psüühilist seisundit teo toimepanemise ajal. Varasemate konfliktsete suhete pinnal vallandus temal tavalise alkohoolse joobe foonil ärritusreaktsioon ja agressiivne käitumine. Tema aja- ja ruumitaju oli adekvaatne ja ta kujundas oma käitumist vastavuses väliste stiimulitega. Ta mäletas täpselt enda ja kannatanu käitumist teo ajal. G.G tunnistab, et tema tegevuse tagajärjel GK suri, kuid ta on kirjeldanud sündmust endale soodsamas valguses, mis aga tervikuna ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohtu arvates ei ole alust kvalifitseerida G.G tegu KarS § 115 järgi. Eksperdiarvamuse kohaselt ei esinenud G.G teo toimepanemise ajal mingisugust erilist psüühilist seisundit. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et G.G vägivallaakti kägistamise näol põhjustas just GK konkreetne solvang selle kohta, et tema tütar on prostituut või et G.G magab oma emaga. Sellisele järeldusele jõudis kohus andes hinnangut nende tunnistajate ütluste usaldusväärsusele, kes otseselt kuriteo kohta tõenduslikku teavet ei anna, kuid kes oskasid iseloomustada G.G ja GK ning nende igapäevast pereelu: KZ kinnitas, et GK on talle öelnud, et G.G teda lõi, et mitte kõik pole pereelus hästi, et Sergeiga on vaidlused seoses varaga, tavalised kodused tülid. G sai mehelt peksa. Sinikatega on ka teda näinud. Millest tüli (see oli umbes aasta enne G tapmist) seekord tekkis, G oli püüdnud Sergeile midagi selgitada, aga Sergei ei vastanud midagi ja lõi teda nii, et ta lendas köögis pliidi suunas. G rääkis ka raha kadumisest , pangakaardi kadumisest. Tunnistaja avaldas, et ka tema on G ga kättpidi kakelnud. ST (GKõde) kinnitas, et õde oli jõuline, terava keelega, otsekohane. G võis nädalavahetustel ka alkoholi tarvitada, alkoholi tarvitanud, siis rääkis otsekoheselt. G hakkaks alati suhteid klaarima. Võis olla nii rahulik kui agressiivne. G tarvitas viskit. Puhkepäevadel harva, mitte igal nädalavahetusel. G on öelnud halvasti Sergei ema kohta, Sergei vaikis siis selle peale. G ütles, et ämm petab teada ja Sergei teab seda. Ütles ämma kohta jämedalt. JF(GK poja sõber) : Kui G tarvitas alkoholi, siis oli ta alati lõbus ja heatahtlik. Peale poja surma G muutus, nuttis rohkem, meenutas oma poega. Tunnistaja JF avaldas kohtule, et G.G oli probleemne perekond. Teab G poja ja G sõnadest, et Sergei tarvitas G suhtes vägivalda ükskord. Tookord kolis G ära. G K (GK lapsepõlvesõber) - Kui GK alkoholi tarvitas, siis rääkis ta väga palju, vahel puhkepäevadel tarvitas alkoholi ja võis tundide viisi temaga rääkida. G rääkis, et on elamast väsinud, lõikas kord endal veene ja püüdis end tablettidega mürgitada, ei leidnud enam elul mõtet. Alkoholi pruukis, armastas viskit. Jõi ka koos Sergeiga. Ilmselt jõi ka üksi. Pärast poja surma G iseloom muutus – ta kaotas elu mõtte, miski ei huvitanud enam, võimatu oli teda sellest olukorrast välja tuua, ta tarvitas palju tablette koos alkoholiga. Mitmel korral helistas, kui oli alkoholi tarvitanud. G.K avaldas, et G.G oskab kõike teha. Agressiivsena ei ole teda näinud. NK(G.G õde) avaldas, et Sergei suhted alkoholiga olid sellised, et tal polnud probleemi selle tarvitamise lõpetamisega. Rahulik inimene, kes püüdis kõike maha rahustada. G.G ei ole vägivaldne inimene. Kogu pere raha oli G kontrolli all. Kui G oli joonud, siis ta sageli helistas, tahtis suhelda ja mõnikord avaldus tema jutus agressiivsus, hakkas nagu rääkima, et Sergei hakkab elama tänaval, et jätab ta kõigest ilma jne. G võis teist inimest alandada, ei häbenenud väljendada end halvasti, ei hoolinud, kas see on teisele meeldiv või ei. Helistas, oli purjus, siis ütles, et su vend käib ema juures ja on temasse nii kiindunud, et peaaegu, et magab koos emaga. Kogu aeg rääkis, et ajab venna tänavale , alandas tema mehelikke võimeid. Kainena ta praktiliselt ei helistanud. Tarvitas viskit. Jõi üksi ka. Nädalavahetused veetis ta alkoholi seltsis alati. Rääkis, et kui ei joo, siis on igav, ei ole millegagi tegelda. VJ - G armastas juua alkoholi. Pooltel kordadel, kui ta enda raha järgi käis, oli G purjus. GK õde STavaldas, et G.G oli nagu väike valetajast poiss, alatasa rääkis ühte, tegelikkus oli teine. Kaklemist ja vägivalda peres teab. Teab, et mõned aastad tagasi murdis G.G G l sõrme, kaklused olid pidevad. Tunnistaja AK(G.G ema) avaldas, et kui GKoli joonud, siis polnud üldse temaga midagi rääkida, tulid ainult solvangud ja ähvardused. Helistas reeglina öösiti, siis rääkis, et Sergei tütar M on halb, et Sergei on halb ja et hakkab varsti tara taga elama. G.G on töökas, hea, valmis kõiki aitama. Kui alkoholi tarvitas, siis tahtis magama heita. On kergesti solvuv. Tunnistaja A oli G ja G.G töökaaslane ja perekonnatuttav: Mõlemad olid head töötajad. G l oli üks väike puudus – ta jõi palju, oli viimasel ajal kogu aeg depressioonis, eriti arenes see peale G poja hukkumist. G tegi skandaale, armukadetses, jõi, karjus, lõhkus köögis nõusid, ukseklaase, tuli politsei kutsuda. Tunnistaja MK (G.G tütar esimesest abielust) iseloomustas G.G kui rahulikku, töökat inimest. GKt tasakaalutu psüühikaga inimesena. See väljendus selles, et GK pidevalt korraldas pidudel skandaale, jõi end täis, viimasel ajal ei hakanud tema enam isa perega suhtlema just skandaalide pärast. Purjus peaga helistas kogu aeg G temale. G kaebas ükskord , et isa tarvitas vägivalda. Palus end traumapunkti viia. Kurtis, et pea valutab. Kaineks sai, siis tunnistas, et ise kukus ja lõi pea ära. Isal mingeid probleeme alkoholiga seoses ei ole temale teada. Tunnistajate ütlustest saab kokkuvõtvalt teada, et GK oli võimukas naine, see ei meeldinud G.G-le ja tema emale. Jageleti vara ja raha pärast, peideti seda üksteise eest, teineteist ei usaldatud. Olenevalt sellest, kelle sugulane või tuttav tunnistaja on, varieeruvad nii G.G kui GK iseloomujooned nende kirjeldustes. On aga ilmne, et mõlemad , see on nii GK kui G.G armastasid tarvitada alkoholi, mõnikord ka ohtralt. Purjus peaga kakeldi ja solvati teineteist – see oli G.G tavapärane pereelu juba mitmeid aastaid. Purjus peaga võis GK solvata teisi inimesi ebasündsas vormis, see mõjutas ka tema kriitikameelt. G.G reageeris solvangutele vägivallaga ja seda mitte esimest ega viimast korda. Arvestada tuleb, et igat laadi solvangud ei tulnud G.G-le ootamatu üllatusena, joomine, solvangud ja füüsiline vägivald olid muutunud perekonna jaoks elustiiliks. Tegemist oli alkoholijoobes inimese lällamisega, kes rääkis seda, mis ei vasta tõele (magab õe ja emaga). Peres läksid asjad aja möödudes aina hullemaks. Aasta kuni poole kestel arvas GK, et mees kägistab ta ära ja matab suvilasse (mitmed tunnistajad seda kinnitanud). Selleks arvamuseks oli vaieldamatult muu põhjus kui kannatanu piiramatu fantaasia. G.G süü on tõendatud ka kohtuistungil uuritud kriminaalasja kirjalike tõenditega: Äratundmise esitamise protokollist (kd.I, tl. 43-46) nähtub, et G.K tundis temale esitatud naisterahva laibas ära G.G.G. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt (kd. I tl 96- 108) nähtub, millised riided olid laibal seljas, vaadeldud on G.G elukohast ära võetud pandilepinguid. Nähtub, et 05.12.2019.a. on G.G pandimajja viinud kuldsõrmuse ja kuldkõrvarõnga (teine rõngas oli laibal kõrvas). GK ehete äratundmiseks esitamise protokollidest koos fototabelitega (kd I tl 215-234) nähtub, et ST on ära tundud temale esitatud kaelakettidest ära oma õe GK keti. Keti äratundmiseks esitamise protokollist (kd II tl 39-43) nähtub, et V.jevtejev tunneb ära temale esitatud keti. Ketti kandis G.G.G. Dokumendid kuldehete pantimise – müügi kohta G.G poolt (II kd lk 56, 67, 72, 79, 85-87) nähtub, et G.G on pantinud kuldeheteid 24.11 ja 26.11.2009.a. , 03.12.2010.a., 05.12.2009.a. , 15.01.2010.a. Kuldesemete äratundmiseks esitamise protokollidest (kd II lk 95-121) nähtub, et GK töökaaslane K.Z on need esemed ära tundnud kui esemed, mis kuulusid G.K ja mida ta kandis. Kohus leiab, et G.G tegevus on kvalifitseeritud õigesti tahtliku tapmisena , see on KarS § 113 järgi. Kätega tugeval kägistamisel nägi G.G ette , et saabub GKsurm, mida G.G oma tegevusega sooviski. 2.Otsustus tsiviilhagide osas. Kohus leiab, et J.F ja S.T hagid on põhjendatud, kuna nad on kandnud kulusid seoses GK matustega. S.T hagisummast tu7leb maha arvestada osa, mis on tasutud temale seoses GK matustega riigi poolt (7000 krooni). G.G tunnistab hagi. ATja VT hagi (15 980 eurot) moraalse kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Selline nõudeõigus on lähedastel nimetatud sätte järgi aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlikuks asjaoluks ei ole üksnes lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ka lootus ülalpidamisele tulevikus või elukvaliteedi langus. A.T ja V.T on eakad inimesed, kellel seonduvalt nende kõrge eaga esineb mitmeid erinevaid terviserikkeid (selle kohta esitas tõendi kannatanute esindaja). Iga mure, ka lein ja kaotusevalu süvendavad haigusi, mida inimene põeb. Kohtule ei ole esitatud tõendid, mis kinnitaksid seda, et just G.G tegevuse tagajärjel tekkis kannatanutel mingi eriline ja ootamatu tõsine terviserike või haigus. Mure ja kaotusvalu, tütrest loodetud heaolu vanaduses, kohtu arvates ka kannatanute tervise teatav halvenemine juba põetavate haiguste tõttu, ei ole käsitletavad erandlikena VÕS § 134 lg 3 mõttes, kuna need asjaolud kaasnevad sageli, kui on tegemist isiku lähedase surmaga. 3.Karistuse motiivid Karistuse mõistmisel ei arvesta kohus G.G karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust toimepandu pärast, kuna kohtu arvates ei ole see puhtsüdamlik. G.G püüab näidata sündmusi endale soodsamas valguses, ilustab, ei räägi kogu tõde, ei tunnista, et kägistas GKkätega surnuks. Ilustab olukorda, püüab näidata, et kõik juhtus kogemata ja seetõttu, et GKteda väga raskelt solvas. Mis juhtus, seda mõistis alles hommikul. Puhtsüdamlikult oma tegu kahetsev isik kohtu arvates nii ei käitu. Küll aga arvestab kohus G.G-le karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et ka kannatanu enda järjepidev alkoholi kuritarvitamine (kohtule esitatud kaustikutest majapidamise kulude arvestamise kohta, mida pidas G.G.G, nähtub, et kanget alkoholi osteti praktiliselt iga päev) ja skandaalitsemine, alkoholijoobes ebaadekvaatne ja sageli teisi inimesi solvav käitumine (seda kinnitavad tunnistajad), kisklemine raha ja varanduse pärast, olid viinud olukorrani, kus perekondlikud suhted olid muutunud äärmiselt dramaatiliseks ning ka vägivaldseks. GK ähvardas G.G varandusest ilmajätmisega, G.G käitus vägivaldsena sellisel määral, et G.G.G oli alust arvata, et G.G ta tapab. Teineteist solvati nii tegude kui sõnadega, see oli muutunud perekonnas elustiiliks. Kumbki adekvaatselt ja rahulikul teel olukorda lahendada ei suutnud või ei püüdnud kuni traagilise lõpplahenduseni – GKtapmiseni. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et G.G karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. G.G-le tuleb kohtu arvates eeltoodut arvestades mõista miinimumilähedane karistus. Asjaolusid, mis tingiksid G.G karistusest vabastamise, ei esine, samuti ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Anne Ennok kohtunik Velve Unt rahvakohtunik Tiia Niinemaa rahvakohtunik