(1)aasta. Süüdi tunnistada M.

(6)kuud. Süüdi tunnistada M.

(30)päeva. järgi ja karistada teda vangistusega KarS § 64 lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõista vangistus üks

(1)aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg. 1 kohaselt ühe kolmandiku võrra s.o. kaheksa

(8)kuuni. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 03.-05.märtsini 2013.a. ja vahistamisega alates 07.märtsist 2013.a. kuni kohtuistungi päevani lugeda vangistusest kuus

(6)kuud ja kuus

(6)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb üks

(1)kuu ja kakskümmend neli

(24)päeva. 2 Vangistuse kandmata osa ei pöörata KarS § 73 lg. 1 kohaselt täitmisele, kui M.L kolme

(3)aastase katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend vahistamine tühistada ja M.L kohtusaalis vabastada. Kehtestada M.L-i suhtes alates kohtuotsuse kuulutamisest kaheks aastaks lähenemise keeld EMle järgmiselt: 1. M.L on keelatud viibida XXXXXX maakonnas XXXXXX vallas XXXXXX k. XXXXXXXX XXX asuval kinnistul. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 312 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja mõista M.L-ilt riigi tuludesse 480 eurot sundraha ja 238.68 kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja tasu hüvituseks. Pooles ulatuses riigile kaitsja tasu hüvitamisest ja toimikust koopia tegemise kulu hüvitamisest M.L vabastada. Sundraha on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist

(12)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist s.o. 40 eurot kuus sundraha ja 19.89 eurot kaitsja tasu. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-

1. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu M.L süüdistatakse selles, et ta 09.veebruaril 2013.a. kella 18.30 paiku XXXXXX maakonnas XXXXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXXX XXX oma vanaema EM elukohas nõudis E. Mlt raha õlle ja tubaka jaoks ja kui viimane raha ei andnud, siis ähvardas E. M tapmisega, öeldes, et E. M elab ainult hommikuni. 10.veebruaril 2013.a. kella 13.00 paiku XXXXXX maakonnas XXXXXXX vallas XXXXXXX külas XXXXXXX XXX, ähvardas E.M tapmisega, öeldes, et kui E. M osta talle hambapastat ei 3 osta, siis lööb talle kahvli kõrri. 11.veebruaril 2013.a. kella 20.30 paiku XXXXXXX maakonnas XXXXXX vallas XXXXX külas XXXXXXX XXX eramus nõudis EMlt raha ja kui viimane raha ei andnud, siis E.M tapmisega, milleks vehkis kannatanu näo ees kätega ja ähvardas lüüa noaga kõrisse. Kartusest ähvarduse täideviimise ees pidi kannatanu jooksma majast välja ja kutsuma politsei. M.Legude tõttu tundis E. M ohtu oma elule ja tal alust karta ähvarduste täideviimist. M.L-i teod on kvalifitseeritud KarS § 120 ette nähtud kuriteona. 03.märtsil 2013.a. kella 11.50 paiku XXXXXX maakonnas XXXXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXX XXX eramu hoovis tungis kallale lund koristanud EMle, keda lõi teda ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel E. M kukkus maha ja seejärel lõi kannatanut mitu kordas jalaga kõhtu. Löömisega põhjustas M.L kannatanule füüsilist valu, alahuulele paremale poole limaskesta haava, parema põse turse ja kõhu vasaku poole valulikkuse. M.L-i tegu on kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena s.o. KarS § 121 ette nähtud kuriteona. 07.märtsil 2013.a. kella 00:50 paiku tungis ukse lukustuse lõhkumise teel ja omaniku EM tahte vastaselt sisse XXXXXX maakonnas XXXXXX vallas XXXXXX külas XXXXXX XXX asuvasse elumajaga ühendatud sauna, tekitades ukse lõhkumisega 60 eurot varalist kahju. M.L-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 266 lg. 1 ette nähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja loeb tõendatuks ainult KarS § 266 lg. 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise. Süüdistatav võtab omaks, et ta sõitis hilise rongiga Kiisale ja tahtis vanaema EM majast oma asjad ära tuua. Päeval ta tulla ei jõudnud. Eelmisel päeval oli vanaema keelanud tal sinna tulemast. Asjad olid majas teisel korrusel. Süüdistatav tõmmanud sauna ukse lahti. Sellel uksel olnud ees niisugune lukk, mis kõvasti tõmmates lahti tuli. Mingit tööriista vaja ei olnud. Varsti pärast seda tuli ka politsei. Süüdistatav eitab vanaema ähvardamist ja temalt raha nõudmist 09.veebruaril, 10.veebruaril ja 11.veebruaril 2013.a. Samuti ei tunnista süüdistatav vanaema löömist 03.märtsil 2013.a. Tal on alati olnud oma raha. Vanaema ei taha, et süüdistatav seal rohkem elaks. Nii on vanaema neli korda kutsunud politsei. Ühelgi korral ei ole süüdistatav olnud purjus. Süüdistatav ei tea, miks vanaema enam tal seal majas elada ei luba. Vanaisa ei ole teda sealt kunagi ära ajanud. Politsei tuli kohale kolmel korral ja ei saanud midagi teha. 03.märtsil ja 07.märtsil k.a. viis politsei ta kaasa. Lapsena elas süüdistatav küll Tallinnas, kuid poole ajast oli samas kohas X vanaema juures. Seal elas ta ka viimased poolteist aastat enne vahistamist. Edaspidi asuks ta elama ema juurde. 2012.a. jaanuaris ja veebruaris töötanud süüdistatava ühes baaris. Enne seda elas kolm aastat Inglismaal. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on süüdistatava 4 tegevuses tõendatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava tegevuses puuduvad. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu EM poolt 12.veebruaril ja 25.veebruaril 2013.a. antud ütlustes, et süüdistatav nõudis temalt 09.veebruaril k.a. kella 18.30 paiku maja juures raha õlle ja tubaka jaoks. Kannatanu keeldus raha andmast. Süüdistatav muutus selle peale tigedaks, lubas kannatanu tappa ja ütles, et kannatanu hommikuni ei ela. 10.veebruari hommikul nõudis süüdistatav, et kannatanu ostaks hambapastat ja lubas vastasel korral panna kahvli kannatanu kõri peale ja kannatanu tappa. Kannatanu ei andnud süüdistatavale raha ja viimane läks kuskile ära. 11.veebruaril kella 20.30 paiku tekkis kannatanul jälle süüdistatavaga tüli, süüdistatav nõudis raha ja lubas panna kannatanule noa kõrri. Süüdistatav oli väga agressiivne. Kannatanu läks hirmu tõttu majast välja ja helistas politseisse. Ühtegi terariista süüdistatav ühelgi korral kätte ei võtnud. 11.veebruaril käis kohal politsei ja tulid ka kannatanu tütred, kelledest vanem on süüdistatava ema. Viimased viisid süüdistatava sel korral Tallinna. Pärast politseinike saabumist süüdistatava käitumine kohe muutus. Tagasi tuli süüdistatav 12.veebruaril k.a. (t.l. 5-8) 03.märtsil 2013.a. antud ütlustes kannatanu kinnitab, et süüdistatava tuli tema majja jälle 02.märtsil k.a. kella 23.00 paiku. 29.jaanuarist kuni 07.veebruarini oli süüdistatav Tallinnas. A-sse tagasi tulles oli ta väga muutunud. 03.märtsil k.a. kella 11.00 paiku oli kannatanu maja juures väljas. Tema juurde tuli süüdistatav, kes lõi kannatanut ühe korra käega näkku. Selle peale kannatanu kukkus ja pärast seda lõi süüdistatav kannatanut mitu korda jalaga kehasse. Kannatanu appihüüete peale tuli kohale naaber DV, kes rääkis süüdistatavaga ja viimane läks ära. Peksmist keegi pealt ei näinud. (t.l. 17-18) Kannatanu teatas sündmusest politseisse. 04.märtsil k.a. arsti poolt välja antud patsiendikaardi kohaselt on kannatanu rääkinud eelmisel päeval toimunud kallaletungist ja tal on fikseeritud näo ja keha piirkonna põrutus. Tunnistaja DV ütlustest nähtub, et ta kuulis 03.märtsil k.a. oma maja juures naabermaja juurest kannatanu appihüüdeid ja läks naabermaja värava juurde. Kannatanu oli maja taga hoovil. Süüdistatav tuli samal ajal majast ja tal oli käes õllepudel. Kannatanu ütles, et süüdistatav oli talle selja tagant kallale tulnud ja jalaga löönud. Süüdistatav oli rahulik ja ütles, et kõik on korras. Enne seda korda on kannatanu tunnistajale rääkinud, et süüdistatav nõuab temalt raha, on agressiivne ja solvab. Kannatanu tütre NZ ütlustest nähtub, et ema on rääkinud talle Romani ähvardustest. 11.veebruaril ka.. kuulis tunnistaja ise emale helistades telefonist, kuidas Roman ema ähvardas. Samal õhtul sõitis tunnistaja ise koos õe IHga ema juurde. Siis oli Roman rahulik ja ei reageerinud küsimustele. Ema helistas ka 03.märtsil k.a. ja rääkis juhtunust. 11.veebruaril k.a. toimunut kinnitab ka tunnistaja IH, kes on süüdistatava ema. Tunnistaja on pojale korduvalt rääkinud, et viimane tööle läheks ja on keelanud vanaema juurde minemast. 03.märtsil k.a. kannatanu elukohas käinud politseiametnik AS ütlustest nähtub, et kannatanu näitas maja hoovis lumes sees kohta, kuhu ta oli kukkunud ja kirjeldas toimunut. Kukkumise koha juures oli lumes pruunikas laik, mille kohta kannatanu selgitas, et süüdistataval oli käes olnud õllepudel ja õlut oli maha läinud. (t.l. 37-43) Kannatanu poolt 07.märtsil k.a. antud ütluste kohaselt tuli süüdistatav 06.märtsil k.a. kella 00.00 paiku tema elukohta, läks maja taha ja sisenes sauna ukse kaudu majja. Enne lõhkus ta ukse luku. Pärast 03.märtsil toimunud löömist oli süüdistaval keelatud kannatanu majja tulla. Rahalisi 5 nõudmisi kannatanul ukse luku pärast ei ole. Tunnistaja VG, kes on kannatanu teise tütre laps, kinnitab, et vanaema on talle rääkinud süüdistatava tegudest. Ööl vastu 07.märtsi k.a. oli tunnistaja vanaema juures, kui sinna tuli süüdistatav, kes lõhkus vastu sauna ust ja avas selle mingi tööriistaga. 05.märtsil k.a. sai süüdistatav politseist välja ja käis pärast seda vanaema juurest oma asju ära viimas. Ka siis ta sõimas vanaema ja ähvardas lüüa. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatava vastuväited tuleb lugeda ümberlükatuks. Süüdistatava käitumist arvestades oli kannatanul süüdistuses märgitud aegadel tõsine põhjus karta ähvarduste täideviimist, kuigi süüdistatav ei võtnud kätte ühtegi terariista ja ähvardused olid ainult sõnalised. Karistust kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda kuriteo toimepanek kõrges eas kannatanu suhtes vastavalt KarS § 58 p.
3. Süüdistatav on kannatanut korduvalt ähvardanud ja ühel korral ka füüsiliselt rünnanud, mistõttu peab kohus vajalikuks mõista karistuseks vangistuse. Süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu peab kohus vajalikuks mõista vangistuse ka elamusse sissetungimise eest. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on perekonna siseste sündmustega, mitte rünnetega juhuslike kannatanute vastu või sissetungimisega võõrasse koju. Süüdistatav oli kannatanu kui oma vanaema majas enne arutatavaid sündmusi elanud rohkem kui aasta ja viibinud seal korduvalt lapsena. Neil põhjustel kohus leiab, et karistus kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest võib olla kuni pool sanktsioonis ettenähtust ja majja sissetungimise eest on küllaldane aga vangistuse alammäär. Süüks pandud kuriteod ei ole niisugused, millede eest peaks süüdistatav vangistuse ära kandma. Samuti ei nõua süüdistatava isiksus tingimata vangistuse ärakandmist - süüdistatav on veel noor ja varem kriminaalkorras karistamata. 2012.aastal on süüdistatavat karistatud küll kahe väärteo eest, kuid tegemist ei ole olnud avalikku korda rikkuvate väärtegudega. Pealegi on süüdistatav olnud üle kuue kuu vahistatud. Kohus leiab, et süüdistatava isiksus ja süüks pandavad kuriteod võimaldavad kohaldada vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS § 73 lg.
4. Põhjendatuks tuleb lugeda kannatanu taotlus lähenemiskeelu kehtestamiseks vastavalt KrMS §
5. VÕS § 1055 lg. 1 kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist. Kohus leiab, et süüdistatava teod annavad selleks küllaldase aluse. Indrek Saar Kohtunik