Obsah (4)

§ 263§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juunil 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-4810 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kelly

) § 263 lg 1p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav R.A isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras varem karistatud ühel korral; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada R.A

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust R.A-le Tartu Maakohtu 10.04.2014.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3137 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista R.A-le lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada R.A-le karistuseks mõistetud 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata R.A-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada R.A-st järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et R.A on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. Kui R.A läbib temale

§ 75

lg 2 p 8 alusel pandud sotsiaalprogrammi, siis

§ 69

lg 4 alusel loetakse kuni 30 (kolmkümmend) tundi üldkasulikust tööst kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Määrata R.A üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

1. Menetluskulud Välja mõista R.A-lt Eesti Vabariigile menetluskulud 801 (kaheksasada üks) eurot, st - 705 (seitsesada viis) eurot II astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetavast sundrahast; riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Määrata, et R.A on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC 2 Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 99917700043458 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu R.A-st süüdistatakse selles, et tema 18.03.
2. a ajavahemikus kell 20.04–21.27, olles alkoholijoobes ja viibides kliendina taksos Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX, Tartumaal Tartu vallas Möllatsi külas kasutas füüsilist vägivalda taksot juhtinud H.P. suhtes. Nimelt väänas ta kannatanu vasaku käe rannet, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu, ja keeldus taksoarve tasumisest. Seejärel, teel arestimajja lõi ta Tartu linnas Riia ja Maarjamõisa tänavate ristmiku juures sõidu ajal H.P.i vasaku käega vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja punetuse peapiirkonnas. Eeltooduga rikkus R.A korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, ning pani toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et R.A tunnistatakse süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust R.A-le Tartu Maakohtu 10.04.2014.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3137 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ning mõista R.A-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 69

ja § 73 lg 4 alusel asendada R.A-le mõistetud 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada R.A-st käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab.

§ 69

lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda R.A poolt

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. 3 Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks 801 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kogusummas 96 eurot ning sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista menetluskulud välja R.A-lt . Arvestades seda, et R.A puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada ning et tema igakuiseks netosissetulekuks on 400 eurot, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkama saamist ühiskonnas. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 13.juunil 2017 kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb R.A süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppele. Peet Teidearu Kohtunik 4