← Eesti

1-16-1557/8

Obsah (5)§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

1-16-1557 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2016.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-16-1557 (15230201179) Koh

kokkuleppemenetluses. Abiprokurör Triin Kivimaa Süüdistatav M.A – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: XXX, Kriminaal- ja väärteokorras karistused puuduvad. § 424 järgi KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 13.12.2015.a, vabastatud 14.12.2015.a. Kaitsja Anna Solomko Juhindudes KrMS § 175, 179, 180 lg 1, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319, LS § 127 kohus otsustas: 1 1-16-1557 RESOLUTSIOON Tunnistada M.A

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.12.2015.a 14.12.2015.a, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada M.A ’ele määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 29.03.2016.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta M.A ’elt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on M.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. M.A suhtes pole tõkendit kohaldatud. Tsiviilhagi Tsiviilhagi pole esitatud Menetluskulud M.A’elt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 1 alusel 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-16-1557 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK M.A ’t süüdistatakse selles, et tema juhtis mootorsõidukit BMW 730D (registreerimismärgiga XXX) 13.12.2015.a kella 06:38 ajal Tallinnas, Lootsi 13 maja juures joobeseisundis. Nimelt tuvastati isikul alkoholijoove 0,97 mg/l, laiendmääramatusega +/0,09 mg/l ehk siis lõplikuks tulemuseks 0,88 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Menetluse käigus tuvastati, et M.A’e ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,88 mg. Lähtudes tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ning LS § 69 lg 2 p 1, oli isik alkoholijoobes. M.A oli sellest teadlik. Oma sellise käitumisega rikkus isik LS § 69 lg 1 nõudeid. Sellise teoga pani M.A toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, milleks on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. 25.02.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triin Kivimaa, süüdistatav M.A ja tema kaitsja Anna Solomko käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale M.A’ele

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kuna isikut peeti kahtlustatavana kinni kohtueelses menetluses 2 (kaks) päeva, siis need päevad tuleb arvata kantud karistusaja hulka. Seega palub prokurör kohtus süüdistatavale määrata karistuseks 1 (ühe) kuu ja 28 (kakskümne kaheksa) päevane vangistus.

§ 73

lg 1 alusel palub prokurör kohtul tingimisi jätta karistus kohaldamata, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu.

§ 73lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

3 1-16-1557

§ 50

lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtul kohaldada süüdistatavale lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (645 eurot) ning kaitsjatasu (144 eurot, millele lisandub kohtumenetluse kulu) väljamõistmine. 29.03.2016.a toimunud kohtuistungil M.A kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatava M.A kaitsja Anna Solomko märkis, et kokkuleppe sõlmimine oli vabatahtlik, kvalifikatsioon on õige, palus kinnitada. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, M.A temale esitatud süüdistuses

§ 424järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Riigikohus on 11.02.2016.a otsuses nr 3-1-1-7-16, p 5.3 sedastanud, et alates 29.03.2015.a kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppe esemesse, millele kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppe menetlust reguleerivad sätted. Kohtul on pädevus kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppes ei ole süüdistatav, tema kaitsja ega abiprokurör leppinud kokku kulude hüvitamise individualiseerimises, s.t ei ole kokkulepet, et kulud tuleb hüvitada osade kaupa. Kuivõrd selline kokkuleppe puudub, ei saa kohus kokkulepet muuta ning määrata, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele ositi, kuna see on kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumine, seega tuleb M.A’el kriminaalmenetluse kulud tasuda KrMS § 180 lg 1 alusel 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.