← Eesti

1-16-2584/35

Obsah (8)§ 76§ 120§ 64§ 74§ 75§ 262§ 218§ 278

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-2584 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Valenti

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Z.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus kaitsjatasu määramiseks Z.U-le osutatud õigusabi eest ( kohtuistungiks ettevalmistamine) summas 48 eurot ( 40 eurot õigusabi osutamise eest, 8 eurot käibemaks). Menetluskulu kaitsjatasu 48 eurot jätta riigi kanda krMS § 180 lg 3 alusel. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Z.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.03.2016

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 64lg 1 sätet kohaldades 1 aasta 2 kuud vangistust. 1

(6)

§ 74

lg 1,2,3 alusel mõisteti kohesele kandmisele 2 kuud vangistust alates 15.02.2016 ning mitte pöörata täitmisele 1 aasta vangistust, kui Z.U katseajal (18 kuud) ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 14.04.

  1. Viru Maakohtu 08.11.2016 kohtumäärusega kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku Karoliina Sild taotluse Z.U ´ile Viru Maakohtu 29.03.2016 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Karistus pöörati täitmisele selle ärakandmata osas, 1 aasta vangistust. Kohtumäärus jõustus 24.11.
  2. Viru Maakohtu 09.11.2017 kohtumäärusega kuulutati Z.U 08.11.2016 kohtumääruse täitmiseks tagaotsitavaks. 25.06.2017 toodi Z.U Viru Vanglasse karistus kandma ( tk 1 isiklikus toimikus, kinnipidamisprotokoll). Karistuse kandmise algus 25.06.2017 ja lõpp 25.06.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.11.
  4. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Z.U kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist kaks on kehtivat. Vanglas viibib kolmandat korda. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ITK-d koostatud. Käitumine vanglas viibitud aja jooksul on olnud nõuetekohane, käitumine ametnikega viisakas. Osaleb xxx ja töötab xxx Ditsiplinaarkaristused puuduvad. Z.U on võimalik peale vabanemist asuda elama üürikorterisse xxx. Välismaalase pass ja elamisloakaart kehtisid kuni 24.10.
  5. Vangla tegeleb uute dokumentide taotlemisega. Z.U on omandatud haridust 5 klassi. Z.U ei valda riigikeelt, alustas vanglas xxx taseme õppimist, eksam toimub novembris. Z.U puudub eriala ja siiani on ilma selleta tööd leidnud. Z.U on peale vabanemist garanteeritud töökoht xxx, palk 560 eurot. Z.U majandusliku toimetulekut mõjutavad erinevad võlad kogusummas 6596,62 eurot, alkoholisõltuvus ja narkootikumide tarbimine. Z.U on toime pannud vargusi majandusliku kasu saamiseks. Z.U töötab vanglas koristajana. Z.U lähedaseks on tema ema ja mõned sõbrad, kes on teda elus aidanud. Isa suri kui Z.U oli 12 aastane. Z.U tunneb, et enam ei lase ta ennast mõjutada halvas suunas, sest tahab oma elu täielikult muuta. Siiani on elanud hoolimatut ja riskeerivat elu, isik saab aru, et kui ta midagi ei muuda, siis inimesed kes teda on aidanud kaotavad tema suhtes usalduse. Z.U on viibinud kahel korral alkoholiravil haiglas. Alkoholiseaduse eest karistatud 7 korda, diagnoositud alkoholisõltuvus. Z.U tunneb alkoholi liigtarbimises probleemi, kuid ei ole õnnestunud siiani olukorda muuta. Z.U kavatseb edaspidi hoida tarbimise kontrolli all. Z.U esimene kanepi tarvitamine oli umbes 13 aastaselt, koos vanemate sõpradega. Amfetamiini ja heroiini tarvitas umbes 16 aastaselt. Viimane amfetamiini süstimine võis olla 2012 a. Sõltuvust diagnoositud ei ole. NPALS-i rikkumise eest karistatud 3 korda, viimati 24.06.2017 kui oli suitsetanud kanepit. Z.U ei taha enam tarvitada ja püüab elada ilma narkootikumideta, selleks aga peab leidma elukaaslase, kes ise ei tarvita. Z.U saab hetkel pidevat ravi ning vajab ravi jätkamist vabaduses. Ise tunneb ennast tervena. Z.U on alkoholijoobes olnud oma elukaaslase suhtes vägivaldne. Juba alates varasest noorusest on tegutsenud impulsiivselt ja asju läbi mõtlemata. On vastu võtnud igasuguseid pakkumisi, mis on vanemad sõbrad teinud, ei osanud siis lahendada probleeme seaduslikul teel. Eesmärgid eluks on olemas ja tahab need täide viia. Suhtumine ühiskonda on olnud siiamaani ükskõikne, on rikkunud igasuguseid ühiselu reegleid. Tunnistab seda ja vestluses rääkis avameelselt, miks ta midagi korda on saatnud. Eelnevalt elatud eluga olid välja kujunenud mõningal määral kuritegelikud hoiakud, hetkel on motivatsioon kuritegelikust elust loobumiseks. On rikkunud kriminaalhoolduse 2

(6)nõudeid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Vangla hinnangul on Z.U on ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele. Ohustatud on elukaaslane ja tuttavad, kellega tekib tüli, aga ka kogu ühiskond tervikuna. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises ja joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem siis kui kinnipeetav on alkoholijoobes ja ta ei muuda oma elustiili. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 50 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54 %. Arvestades kinnipeetava eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Z.U lähedaseks tema ema L. Rj., kellel on pojaga head suhted. Õe J. G. ei suhtle kinnipeetav juba mitu aastat. Isa on surnud. Vabanemisel on Z.U võimalik elama asuda xxx. Tegemist on 2-toalise koretriga, kus on remont pooleli, aga võimalik on seal elada. Kommunaalvõlgu ei ole. xxx esimehe V. V. sõnul saab kinnipeetav seal elada, kui hakkab tasuma kommunaalkulusid. xxx juhatuse esimees S. Ž.kinnitas, et ta garaneetrib kinnipeetavale oma firmas töökoha ja nende poolt on välja antud ka garantiikiri. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kaheksa kehtivat väärteokaristust. Kinnipeetav oli varasemalt kriminaalhooldusel (2016 a) oli probleemne hooldusalune, rikkus korduvalt katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 08.11.2016 määrusega pöörati karistus ärakandamata osas täitmisele. Z.U on kasutanud korduvalt tahtliku füüsilist vägivalda kui ka vägivallaga ähvardamist nii impulsiivselt ja enesevalitsemist kaotades probleemi lahendamise strateegiana. Isiku korduvad rikkumised viitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegeleid ja norme. Vabaduses on töötanud, mille tulemusena omab mõnigast töökogemust teatud aladel. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Z.U 3 teatas ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 3 prokurör, et ei soovi võtta osa Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Z.U selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Ta nüüd saab aru, et tema käitumine kriminaalhoolduse all oli rumal ja nüüd võiks ta uuesti proovida olla kriminaalhoolduse all. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Z.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3

(6)Isikul on omandatud 5 klassi haridust. Isik on vanglas alustanud riigikeele õppimist A1 tasemel. Isikul on toetavad suhted oma emaga. Isik töötab vangistuses koristajana ja peale vabanemist on tal garanteeritud xxx Distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on toime pannud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega. Käesolev kuritegu on teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, korduvalt ning tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks ja ohtlikumaks, vargustele on lisandunud kaks vägivallakuritegu ja joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarbimine. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 8 ja need on mõistetud NPALS § 15
(1)lg 1, LS § 259 lg 2 p 1, LS § 259 lg 1,

§ 262

,

§ 218

lg 1,

§ 262

,

§ 278järgi.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on katseajal olles rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning isikule mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Lisaks on kohtu hinnangul oluline, et isik ei läinud ise vabatahtlikult k aristust kandma vaid kohus kuulutas isiku tagaotsitavaks. Z.U eelnev kriminaalhooldus kulges negatiivselt. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Süüdimõistetu välismaalase pass ja elamisloakaart kehtisid kuni 24.10.2017. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas toetav tugivõrgustik oma ema näol. Z.U on vangistuses alustanud riigikeele omandamist A1 tasemel ja töötanud vanglas koristajana. Lisaks on positiivseks asjaolu, et Z.U on peale vangistust olemas garanteeritud töökoht ja kindel elukoht. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud kontrollnõudeid ning talle mõistetud tingimuslik karistus on pööratud täitmisele oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja isik on viibinud kriminaalhoolduse all, mis on kulgenud negatiivselt, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. 4

(6)Kohus ei saa jätta märkimata, et kinnipeetav on käesoleva kuriteo pannud toime oma lähedase isiku (elukaaslase) korduvas kehalises väärkohtlemises. Positiivne on asjaolu, et isik on avaldanud soovi edaspidi mitte tarvitada alkoholi, kuid kahel korral kui isik viibis alkoholivastasel ravil see ei õnnestunud. Seega puudub kohtul veendumus, et isik ei hakkaks vabaduses viibides uuesti tarvitama alkoholi, mis seaks ohtu kinnipeetava lähedaste ja tuttavate elu ja tervise. Seega kohtu hinnangul on Z.U alkoholisõltuvus ja sellest tulenev vägivaldne käitumine riskifaktoriks uue kuiteo toime panemisele. Kohus leiab, et Z.U kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.06.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud enam kui 5 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töötamine vangistuses koristajana, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. 5

(6)Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Z.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud kriminaalhoolduse alla, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, oli kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ei läinud vabatahtlikult karistust kandma, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.U temale Viru Maakohtu 29.03.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.