1-15-6165/42

(7)Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Sergei Maltsevi kriminaalkorras karistatud 11-l korral. S.Maltsev on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis xxx“ ja vestlusel seoses suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulevad muutused, põhjus tagajärg seose loomine. Kinnipeetav osales vangistuses ajavahemikul 07.03.2016 - 06.06.2016 ning 11.04.2016 - 10.07.2016 ja 11.07.2016 10.01.2017 xxx üksuses olles töötas ajavahemikel 21.11.2016 - 31.03.2017; 10.01.2017 31.03.2017; 06.04.2017 - 31.08.2017 ning 04.09.2017 - 22.06.2018 lepingulise töö peal. S.Maltsevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul on isikut tõendav dokument elamisloakaart kehtivusega kuni 11.08.

1. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama oma elukaaslase O. U. xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik elas enne vangistust koos kuriteokaaslase O. U.. Vabanemisel puudub elukoht, kuid on võimalus saada voodikoht xxx). Isikul on Murru Vanglas omandatud xxx klassi haridus. Eriala puudub. Eesti keele tase
2. Vangistuse ajal eelistab töötamist õppimisele. Kinnipeetav on enda sõnul teinud varasemalt erinevaid töid (xxx). Kinnipeetav töötas kuus aastat xxxTeinud ka palju juhutöid. Igapäevaseks toimetulekuks vajalikud vahendid hankis varastamise teel. Avavanglas töötas järelevalveta. 31.08.2017 ei pöördunud peale tööpäeva tagasi avavanglasse ning algatati uus kriminaalasi.15.01.2018 seisuga nõudeid summas xxx eurot. Töötab vangistuse jooksul. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et puudub materiaalne toetus. Isikul on võimalik pärast vangistust minna tööle ehitusfirmasse xxx. Kinnipeetava lähedasteks on tema onu ja õde, kes juba pikemalt elavad xxx. Isikul on kaks last, A. M. 11.a ning I. M.15.a. Laste ema täisealine tütar kasvatab kolme S.Maltsevi last, ning väidetavalt ei ole lubanud isikul nendega suhelda. Suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, kelle poolt võib olla mõjutatav. Kriminaalhooldaja arvamus kinnitab eeltoodut ning lisab, et enamik kuritegusid on toime pandud grupis. Alkoholi kuritarvitamise risk puudub. Isik alustas amfetamiini tarvitamist 20.a. NPALS alusel karistatud 4 korda. On enda sõnul proovinud ravida narkootikumide sõltuvust 2007.a xxx haiglas. Väidetavalt motiveeritud tervise huvides loobuma ja asuma peale vabanemist xxx. Isik põeb kroonilist haigust. Kinnipeetav ei pöördunud avavanglasse tagasi perioodil 31.08.-02.09.2017 ning olevat sel perioodil tarvitanud narkootikume, mille kohta politsei olevat koos tanud väärteoprotokolli. Kinnipeetav teadvustab enesele oma probleeme, kuid ei ole neid sihipäraselt lahendanud.Vabanemisel soovib jätkata ametlikult töötamist ja oma lastega suhelda. Vanglas püüab oma probleeme lahendada (sõltuvusravi, võlgade tasumine). Arvestades isiku varasemaid kuritegusid ja väärtegusid, siis tema suhtumine ühiskonda on olnud ükskõikne, ei ole näinud vajadust piirata oma tegevust teiste heaolu nimel. Isik saab enda sõnul aru kriminaalhoolduse vajalikkusest, kuid samas on suhtunud kriminaalhoolduse reeglitesse kergekäeliselt ning pole täitnud neid korrektselt. Seda näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei pöördunud 31.08.2017 avavanglasse peale tööpäeva tagasi, kinnipeetav tabati 02.09.2017 ning algatati uus kriminaalasi. Kriminaalhooldaja arvamus kinnitab eeltoodut, lisaks, et on olnud kahel korral kriminaalhooldusel ja mõlemal korral pani toime uue kuriteo. Vangla hinnangul on S.Maltsev ohtlik avalikkusele, risk on ühiskonnas. S.Maltsevi puhul seisneb oht suures koguses narkootilise aine omandamises ja edasiandmises, millega ohustab rahvatervist. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui vabaduses puudub sissetulek ja hakkab uuesti tarvitama narkootikume; kui jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning ei hakka mõtlema oma tegude tagajärgedele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 70 %. Eeltoodule tuginedes Viru Vangla ei toeta kinnipeetav Sergei Maltsevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval toetav lähedaste võrgustik, tema vanemad ja abikaasa on surnud. Lähedastest on onu A.M . (suhted halvenesid väidetavalt 2

(7)peale vanaema surma) ja õde K. . kes elab juba pikemat aega välismaal. Kinnipeetaval on 2 alaealist last, keda kasvatab surnud abikaasa täisealine tütar ning väidetavalt Sergei Maltsevil ei lubatavat oma lastega suhelda. Enne vangistust elas Sergei Maltsev koos kuriteokaaslase O.Ul.. Suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Võib olla nende poolt mõjutatav, kuna enamik kuritegusid on toime pandud grupis. S.Maltsevil puudub vabanemisel elukoht, kuid isikul on vabanemisel võimalus saada voodikoht xxx aadressil xxx. S.Maltsevil on sissekirjutus aadressil xxx, kus elavad lähedased, kuid kinnipeetav seal elada ei saa. Väljastpoolt vanglat materiaalne toetus väidetavalt puudub. S.Maltsev enne vangistust ei töötanud. Ka elukaaslane O.(kuriteokaaslane) oli väidetavalt töötu, kes raha saamiseks varastas. Ametnik võttis 20.12.2017 xxx juhatuse liikme H. S.’ga ühendust, kes kinnitas et isikul on vabanemisejärgselt olemas garanteeritud töökoht. Tema sõnade kohaselt S.Maltsev on kunagi töötanud antud firmas ja H.S. oli rahul tema tööga. Kinnipeetav on korduvalt kriminaal- ning väärteokorras karistatud. On viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, mõlemal korral pani toime uue kuriteo. Kinnipeetaval on sõltuvusprobleemid, vabaduses tarvitas S.Maltsev narkootikume. Elamispinna saamiseks on kinnipeetaval võimalus pöörduda xxx on kinnipeetaval võimalus ja õigus saada vältimatut sotsiaalabi teenust: xxx. Samuti on kinnipeetaval õigus pöörduda xx juhatuse poole. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Sergei Maltsevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Sergei Maltsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Sergei Maltsev selgitas, et ta jätab kohtule otsustada. Kõik, mis on vangla ja krimimnaalhooldusametniku dokumentides kirjas, on õige. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Sergei Maltsev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud 10 klassi haridust. Isik on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „xxx ja vestluse seoses suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulevad muutused, põhjus tagajärg seose loomine. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on vangituses olnud hõivatud töötamisega. Isikul on vabanemisel olemas töökoht. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on karistatud valdavalt varavastaste süütegude eest, kuid ka 3

(7)omavolilise sissetungimise ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest, valeütluste andmise ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise eest. Käesolev karistus on mõistetud varavastaste süütegude eest. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 7 ja need on mõistetud, kahel korral NPALS § 15

(1)lg 1, ühel korral KarS § 266 lg 1, ühel korral KarS § 218 lg 1 - KarS § 25 lg 2, ühel korral ÜTS § 54

(7)lg 1, ühel korral LS (kuni 2011) § 74

(22)lg 1 ja ühel korral LS (kuni 2011) § 74

(35)lg 1 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on olnud kahel korral allutatud kriminaalhooldusele ning mõlemal korral pani isik kriminaalhoolduse all olles toime uued kuriteod. Seega ei ole kohtu hinnangul isik teinud varasematest karistustets järeldusi ning ei ole motiveeritud õiguskuulekale elule. Mõlemad isiku varasemad kriminaalhooldused on kulgenud negatiivselt. Kohus leiab, et töökoha olemasolu ei ole see kaalukas as jaolu, mis annaks alust arvata, et isik seekord suudab edukalt läbida kriminaalhoolduse. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mida saab arvestada positiivse asjaoluna. Samas märgib kohus, et 31.08.2017 ei pöördunud kinnipeetav avavanglasse peale tööpäeva tagasi, kinnipeetav tabati 02.09.2017 ning algatati uus kriminaalasi. Seega isik on näidanud vangistuses viibides oma hoolimatu käitumisega, et ta ei ole varasematest karistustustest järeldusi teinud ning ei ole motiveeritud järgima ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme. Seega kohtu hinnangul kui isik vangistuses, kontrollitud keskkonnas, ei suuda järgida reegleid siis puudub kohtul siseveendumus, et isik kriminaalhooldusele alludes suudaks ja sooviks täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldaja teatel on Sergei Maltsev olnud kahel korral kriminaalhoolduse alla allutatud, millest mõlemal pani isik kriminaalhooldusele alludes toime uue kuriteo. Seega on isiku mõlemad kriminaalhooldused kulgenud mitte rahuldavalt. Vaatamata eelnevatele kriminaalhooldustele jätkas isik kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Isik on avaldanud soovi vabanemisjärgselt asuda elama oma elukaaslase juurde xxxtänavale. Kohtul puudub teave, kas kinnipeetava elukaaslane on selle kohta ka nõusoleku andnud. Isik omab sissekirjutust xx, kus elavad tema lähedased, kuid kuhu kinnipeetav väidetavalt elama ei saa asuda. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt isikul puudub kindel vabanemisjärgne elukoht, kuid isikul on võimalik saada voodikoht xxx sotsiaalosakonnas. Seega käesoleval hetkel isikul puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa vabastada enne tähtaegselt isikut, kellel puudub kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud elukoha olemasoluga. Samas ei ole isik taotlenud kohtuistungi edasilükkamist seoses elukpoha küsimuse täpsustamise ja kontrollimisega. Isik jättis vabastamise küsimuse kohtule otsustada. Kohus näeb selles isiku positiivset enesekriitilisust, kes teadvustab endale objektiiveselt riske ja on vangistusega leppinud. Isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Süüdimõistetu omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti kehtivusega 11.08.2018. 4

(7)Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas vabanemisel kindel töökoht ehitusfirmas xxx (garantiikiri on puudu, olemas tööandja suuline kinnitus ), isik on läbinud sotsiaalabiprogrammi xxx ning vestluse teemal suhete ja käitumismustrite analüüsimise kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused, põhjus tagajärg seose loomine. Lisaks on isik vangistuse jooksul olnud hõivatud töötamisega. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul S.Maltsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik jätkanud kuritegelikku eluviisi ja toime pannud uued kuriteod. Seega leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelnevatel katseaegadel pani toime uued kuriteod. Lisaks omab tähtsust asjaolu, et isik ka vangistuses viibides pole suutnud täita talle kehtestatud reegleid. Nimelt ei pöördunud kinnipeetav 31.08.2017 avavanglasse peale tööpäeva tagasi, kinnipeetav tabati 02.09.2017 ning tema suhtes algatati uus kriminaalasi. Vangla andmetel, saades ebaseaduslikuklkt vabadusse tarvitas isik narkooaineid. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist vangistuses ja kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. Kohus ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja vangla poolt koostatud iseloomustust on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud. Isik pani kuriteod toime koos oma elukaaslasega, kelle juurde on isik avaldanud soovi elama minna. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seda enam, et isiku poolt toime pandud kuriteod on pandud toime grupis. Isiku riskivat ja hoolimatud elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal –ja väärteod ning lisaks on isik käitumiskontrolli ajal sooritatud uue kuriteo. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatud saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Lisaks kohtu hinnangul suurendab isiku poolt uue kuriteo toime panemise tõenäosust, kui isik peale vanglast vabanemist jätkab narkootikumide tarvitamist. Isiku poolt toime pandud väärteod viitavad asjaolu, et isikul esineb probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida isik ise pole eitanud. Isik on ise avaldanud, et on valmis minema peale vabanemist Viljandi lähedale rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Varasemalt 2007 a. on isik viibinud ravil, mis ei toonud soovitud eesmärke, kuna isik on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kohus hindab nimetatud asjaolu kui uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus leiab, et S.Maltsevi kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 5

(7)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.06.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud enam kui 4 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, töötamine vangistuses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd S.Maltsev on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud kahel korral kriminaalhoolduse alla, pannud eelnevate kriminaalhoolduste all olles toime uue kuriteo, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Maltsev temale Viru Maakohtu 17.08.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 6

(7)/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7