1-18-469/3

(17221000116)Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi B.M-i süüdistus KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav B.M Isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxmaakond, e-post: xEesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxxxxxxxxjuhataja. § 300 1 lg 1 järgi Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: puudub. RESOLUTSIOON 1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus Süüdi tunnistada B.M KarS § 300 100 (ükssada) päevamäära, s.o 5620 (viis tuhat kuussada kakskümmend) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida „1-18-469, rahaline karistus, B.M“. KrMS § 180 lg 1 alusel B.M-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi kulu 104 (ükssada neli) eurot 40 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 854,40 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-18-469, menetluskulud, B.M“. Rahalise karistuse või menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat videosalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
3. peatüki
4. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu B.M-ile on esitatud süüdistus KarS § 300 1 lg 1 järgi selles, et tema Jõgeva vallavolikogu liikmena, s.o ametiisikuna osales Jõgeva vallavolikogu
5. septembri 2017 istungil otsuse tegemisel tema endaga seotud isiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (äriregistrikood xxxxxxxxx, mille nõukogu liige on xxxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx suhtes, rikkudes teadvalt suures ulatuses korruptsioonivastase seaduses (KVS) § 11 lg 1 p 1 – 3 kehtestatud toimingupiirangut, mille kohaselt on ametiisikul muuhulgas keelatud otsuse tegemine, kui otsus tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, alljärgnevatel asjaoludel: Karistusseadustik1 (edaspidi KarS) § 288 lg 1 ja Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt. 2 B.M oli 28.09.2017 Jõgeva vallavolikogu liige. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 17 on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 kuulub volikogu ainupädevusse muuhulgas valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. Vastavalt Jõgeva vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 12 „Jõgeva valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord“ (edaspidi kord) §-le 2 lg 1 on vallavara vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vastavalt kord §-le 2 p 1 on vallavara valitsejaks muuhulgas vallavolikogu. Vastavalt kord §-le 23 lg 1 p 1 otsustab vallavara võõrandamise vallavolikogu, kui võõrandatakse kinnisvara. Vastavalt KOKS §-le 45 lg 1 ja Jõgeva valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) §-le 9 lg 15 p 1, otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Seega oli B.M Jõgeva vallavolikogu liikmena ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõistes, s.o füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund.
6. septembril 2017 toimus Jõgeva vallavolikogu istung, mille
7. päevakorrapunkt oli maaüksuste „xxxxxxxxx“ ja „xxxxxxxxxu“ võõrandamine otsustuskorras. Istungil viibis 13 vallavolikogu liiget.
8. päevakorrapunkti juures arutati Jõgeva vallavolikogule ja vallavalitsusele esitatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
9. augusti 2017 avaldust „xxxxxxxxxx“ ja „xxxxxxxxxx maaüksuste võõrandamiseks otsustuskorras. Avalduses, mis on registreeritud Jõgeva vallavalitsuse dokumendiregistris numbriga 7-3/17/101-1, taotlesxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et talle võõrandataks otsustuskorras maaüksused „xxxxxxxxxu“ (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx6) hinnaga 39 000 eurot ja „xxxxxxxre“ (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx4) hinnaga 45 000 eurot. Jõgeva vallavolikogu
10. septembri 2017 istungil pandi
11. päevakorrapunkti arutuse järgselt hääletusele küsimus, kas võõrandada „xxxxxxxxe“ ja „xxxxxxxxxx“ maaüksused hinnaga kokku 84 000 eurot otsustuskorras xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe. B.M osales volikogu liikmena eelnimetatud hääletusel, väljendades oma tahteavaldust üles tõstetud käega. Tegemist oli KVS-is § 2 lg 2 p 1 nimetatud otsusega. B.M ei keeldunud ega taandunud KVS § 11 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel osalemisest. Jõgeva vallavolikogu liikmete hääled jagunesid 10 poolt ja 3 vastu, erapooletuid ei olnud. Hääletuse tulemustest lähtuvalt võttis Jõgeva vallavolikogu
12. septembril 2017 vastu otsuse nr 31, mille kohaselt võõrandati otsustuskorras xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx „xxxxxxxxx“ kinnistu hinnaga 45 000 eurot ja „xxxxxxxxxxx kinnistu hinnaga 39 000 eurot. Vastavalt Rahvastikuregistri riigiportaali andmetele olid B.M-i vanemad xxxxxxxxxk (isikukood xxxxxxxxxxx) ja xxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Samuti olid xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) vanemad. xxxxxxxxxxxx on B.M-i õde. Raili Lõhmuse laps on xxxxxxxxxxs (isikukood xxxxxxxxxxx). Vastavalt Äriregistri teabesüsteemi andmetele on xxxxxxxxxxs vähemalt alates 05.04.2016 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (äriregstrikood xxxxxxx) nõukogu liige. KVS § 7 lg 1 p 1 kohaselt loetakse seotud isikuks muuhulgas ametiisiku vanema alanejat sugulast. Vastavalt Perekonnaseadus §-le 80 lg 1 on alanejad sugulased lapsed ja nende järglased. Vastavalt KVS § 7 lg 1 p 3, loetakse seotud isikuks juriidilist isikut, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) tähenduses on ametiisik ise või KVS § 7 lg 1 punktis 1 või 4 nimetatud isik, sealhulgas ametiisiku vanema alaneja sugulane. Vastavalt TuMS § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muuhulgas nõukogu. 3 Seega on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille nõukogu liige on xxxxxxxxxxx, B.M-i suhtes seotud juriidiline isik KVS § 7 lg 1 p 3 mõistes. Samuti on B.M xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osanik. Vastavalt KarS §-le 121 p 2 on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe otsustuskorras võõrandatud xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxu maaüksuste/kinnistute hind oli kokku 84 000 eurot. KarS 3001 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära s.o 5620 eurot. Menetluskulud: Kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 104,40 eurot, sundraha 750 eurot. Kokku 854,40 eurot. Asitõendid: DVD plaat Jõgeva vallavolikogu 28.09.2017 ülekande videoga - jätta kriminaalasja juurde. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista B.M-i süüdi KarS § 300 1 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse. KarS § 44 lg-st 2,3 ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta järeldub, et 100 päevamäära rahaliseks suuruseks on 5620 eurot. Lisaks tuleb B.M-ilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. III Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks DVD-plaat videosalvestisega (tl 88), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Raina Pärn Kohtunik 4