4-17-4615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-17-4615 (2330,16,001006) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona B

§ 69

lg 6 alusel pöörata A.I-le Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.10.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-17-4615 mõistetud asenduskaristus, (kakskümmend viis) päeva aresti, täitmisele. 25 Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates A.I arestimajja (asukoht Vahtra 3, Narva) saabumise hetkest.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata A.I-le asenduskaristuse kandmine, 25 päeva aresti, ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest puhkepäeviti Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris. Korraga ärakantava aresti kestuseks määrata 2 (kaks) päeva. VTMS § 209 lg 3, § 205 lg 4 alusel kui Roman A.I jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldab Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse Roman A.I aresti ärakandmisele 1 toimetamisest. 4-17-4615 Antud määrus edastada A.I-le , Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele ning pärast jõustumist Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva arestimajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Maakohus tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond esitas 04.09.2017 Viru Maakohtule taotluse ühes lisadega A.I-le väärteoasjas nr 2330,16,001006 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 08.04.2016 otsusega väärteoasjas nr: 2330,16,001006 määrati A.I-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta jõustus 30.04.

1. Kuna A.I ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatas Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo tema suhtes 08.07.2016 antud väärteoasjas täitemenetluse, täiteasi 163/2016/
2. Täitmisteade edastati võlgnikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.08.
3. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud, tasumata endiselt 1000 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. 22.08.2017 teatas kohtutäitur sissenõudjale rahatrahvi täitmise võimatusest. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.10.2017 kohtumäärusega nr 4-17-4615 rahuldati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna taotlus ning asendati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 08.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2330,16,001006 A.I-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot, 25 (kahekümne viie) päevase arestiga.

§ 69

lg 1,3 alusel asendati A.I-le mõistetud arest 25 (kahekümne viie) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 20.10.

1. 29.12.2017 esitas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus Viru Maakohtule erakorralise ettekande A.I suhtes karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta hoidub üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale. 16.11.2017 võetud kirjalik seletus, kus hooldusalune kirjutas, et ei tulnud 25.10, 02.11 ja 10.11.2017 esmakohtumisele kuna oli tööl. 23.10.2017 võetud ühendus telefoni teel. Oli kokkulepitud esmakohtumine 25.10.
2. 25.10.2017 kokkulepitud telefoni teel ajal esmakohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel. Telefoni võttis hooldusaluse ema. Selgus, kuna hooldusalusel puudub isiklik telefon andis ta ema numbri. Ema sõnul ta on praegu tööl ja ei saa öelda kus asub A.I. 30.10.2017 hooldusalune 2 4-17-4615 võttis ühendust ametnikuga, et küsida millal ta võib tulla esmakohtumisele. Oli kokkulepitud esmakohtumine 02.11.
3. 02.11.2017 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei saa tulla 02.11.2017 kell 13.00 esmakohtumisele kuna on tööl. Oli kokkulepitud esmakohtumine 10.11.2017 kell 13.
4. 10.11.2017 kokkulepitud ajal esmakohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Oli saadetud kutse, kus oli määratud esmakohtumine 16.11.2017 kell 10.
5. 16.11.2017 kontrollitud isikuandmed. Edastatud ametniku kontaktandmed. Kriminaalhoolduse põhimõtete ja töökorralduse tutvustamine. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Tutvustatud üldkasuliku töö tegemise kohti. Selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi ning allkirjastatud- arusaadavad. Tutvustatud ÜKT tegemise üldist ajakava ja allkirjastatud. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. Selgitatud millal teeme erakorralise ettekande ja tagajärjed. Tutvustatud töötamise kohti. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Andis nõusoleku üldkasulikku tööd tegema asuda. Teavitasin tööandjat. ÜKT ajakava koostatud perioodiks 20.11-24.11.2017 L/A Cipollino, Narva. Kokku 25 tunniks, keskmiselt 5 tundi päevas. Kuna hooldusalune tõi kehtetu dokument kokkulepitud, et 23.11.2017 toob kehtiv. Võetud kirjalik seletus, kus hooldusalune kirjutas, et ei tulnud 25.10, 02.11 ja 10.11.2017 esmakohtumisele kuna oli tööl. 21.11.2017 ÜKT juhendaja võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et perioodil 20.11-21.11.2017 A.I tööle ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega, kuid telefon oli välja lülitatud. Ametnik võttis ühendust hooldusaluse emaga. Tema sõnul ta on tööl ja kus on A.I ta ei tea. 27.11.2017 ÜKT juhendaja teavitas, et A.I pole teinud ühtegi tundi. 28.11.2017 oli saadetud kutse, kus oli määratud kohtumine 04.12.2017 kell 13.
6. 04.12.2017 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. 11.12.2017 oli saadetud korduv kutse kus oli määratud kohtumine 14.12.2017 kell 14:
7. 14.12.2017 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. 18.12.2017 ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel. Telefon kutsus, kuid keegi ei vastanud. Oli saadetud kutse kus oli määratud kohtumine 21.12.2017 kell 11.
8. 21.12.2017 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei saa tulla 21.12.2017 ametniku juurde. Oli kokkulepitud, et tuleb ametniku juurde 28.12.
9. 28.12.2017 kokkulepitud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. A.I hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. A.I väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 210´1 lg 1,

§ 69

lõikest 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.10.2017 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-17-4615 A.I-le mõistetud karistus. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil A.I ei ole karistuse asendamisega nõus. Ta töötab ja õpib. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud erakorralise ettekande, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase A.I selgitused, leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva 3 4-17-4615 paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. 04.10.2017 toimunud kohtuistungil A.I nõustus tegema üldkasulikku tööd. Ta oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast. Vaatamata sellele ei asunud A.I temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täitma. Ta ei täitnud mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi alates 20.10.2017 kuni käesoleva ajani. Mingeid mõjuvaid põhjuseid A.I kohustuse täitmata jätmiseks ei olnud. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et A.I oli objektiivne takistus mitte teha üldkasulikku tööd. Seega kohus leiab, et A.I hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning on alused pöörata karistus täitmisele. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna otsusega oli Roman A.I-le määratud karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, mis on

§ 72

lg 2 kohaselt võrdne 25 päeva arestiga.

§ 69

lg-st 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Roman A.I ühtegi tundi üldkasulikku tööd teinud ei ole. Seega kuulub ärakandmisele 25 päeva aresti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69

lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 rahuldab kohus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 29.12.2017 erakorralise ettekande ja pöörab Roman A.I-le Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.10.2017 kohtuotsuse nr 4-17-4615 järgi mõistetud karistuse, 25 (kakskümmend viis) päeva aresti, täitmisele. Kuna Roman A.I töötab ja õpib, siis määrab kohus

§ 66lg 1,3 alusel asenduskaristuse kandmise ositi 6 kuu jooksul.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 2101 . /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4