lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemises (süüteo toimepanemine 18.04.2017) ning mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva. 2. J.V süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises (süüteo toimepanemine 18.04.2017) ning mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva. 3. J.V süüdi tunnistada
S § 63 lg 1 ja
4. J.V süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises (süüteo toimepanemine 21.05.2017) ning mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.
S § 50 lg 1 p 2 ja
lg 2 alusel kohaldada J.V suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 9 (üheksa) kuuks.
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul 1 juhiluba loovutada Maanteeametile.
lg 1 p 1 ja § 38 lg 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
21.05.2017 koostatud väärteoprotokollist (2317,17,004598) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 21.05.2017 kell 03:43 peeti Tallinnas Rebase tn 2a juures kinni sõiduk BMW reg. nr xxxx, mida juhtis J.V, kes juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg. Samuti juhtis mootorsõidukit kiirusega 87 km/h +/-3 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust (20 km/h) mitte vähem kui 64 km/h. Lisaks eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud
lg 1 kehtestatud korras ees sõitvale sõiduki juhile, taga sõitvalt alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3, § 50 lg 5 p 3 ja § 38 lg 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistused on arusaadavad ja tunnistab end süüdi osaliselt. 17.05.2017 koostatud protokollis osas tunnistab kiiruse ületamist, kuid peatumismärguande eiramine oli mittetahtlik. Sel teelõigul liigub palju õppesõiduautosid, nad takistasid liiklusvoolu. Teab, et ka möödasõidul ei tohi kiirust ületada. Kiiruse mõõtjat nägi viimasel hetkel kui ette hüppas. Mida mõõtja tegi, ei märganud, oli metsatuka taga, keeras vasakule, siis paremale. Võis olla kollases riietuses, võis olla üldkasuliku töö tegija, kanda vesti. Kiiruse ületamine oli ainult möödasõidul. Alguses helistas ema, teadis, et tehakse trahvi. Tagasi ei läinud, jättis auto koju ning läks marsa peale. 21.05.2017 pidi sõpradele külla minema, kuid ei leidnud kohta üles ning ootas kõnet. Otsustas end autos välja magada. Tuli mingi naisterahvas ja nõudis, et ta eest ära sõidaks, ei sõitnud. Siis tuli meesterahvas nõudma, vattas, et ei ole ees ja ruumi on küll. Seejärel jälle nõuti, läs autost välja ja lükkas autot, et mootor käivituks ja sõitis minema. Oli unine ning kui sõitis Rebase tänava lõppu, siis nägi politseiautot. Politseiauto oli teise auto taga ja teda provotseeriti, ooli kokkumäng politseiga. Kustkohast sinna Rebase tänavale tuli, seda ei mäleta, ei tea kuidas auto sinna sattus, ei sõitnud sinna. Alkoholi tarvitas eelnevalt ilmselt koos sõpradega, ei mäleta. 2 Tunnistaja Peeter Saar selgitas, et on menetlusaluse isikuga tööalaselt kokku puutunud. Aprillis oli kiiruse ületamine, BMW ületas kiirust, ei peatunud. Kiirust mõõtis ise LaserCamiga, mis salvestab. Lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Andis peatumismärguande. Tee tuleb väikese kaarega, mõõtis ära, astus sõiduteele. Sõiduk oli teises sõidureas, sujuvalt liikus tema poole ja võttis hoo maha. Märguande ajal võis sõiduk olla 100 meetri kaugusel, kiirus oli suur. Seisis esimesel sõidurajal. Menetlusalusel isikul oli võimalus teda näha, vaatas korraks tema poole. Andis märguande, sõiduk liikus mööda ja kiirendas uuesti. Kandis politseivormi, helkurvesti. Teised sõidukid olid päris kaugel. Kohe järgi minna ei saanud, kiirusemõõtja oli statiivi peal.Kontrollisid auto kuuluvust, oli ema auto. Korrapidaja võttis emaga ühendust, noormeest kutsuti tagasi sündmuspaika. Tagasi ei tulnud, sõitsid Sakku. Keeldus välja tulemast, vestlus oli korrapidajaga. Isik on praegu kohtus. Kiirusemõõteseade oli ristmikul kõnniteel. Sõiduk liikus Hiiu ülesõidu poolt Vabaduse pst suunas Pargi tänaval. Oli selle koha pealt nähtav, kust kiirust mõõtis, paariline oli autos Sihi tänaval. Tunnistaja Margit Männik selgitas, et menetlusalust isikut ei tunne, varem kokku puutunud ei ole. Mõõtsid Pargi tänaval kiirust ja tema täitis autos patrulllehte. Paariline läks peatama, andis BMWle peatumismärguande. Auto sõitis edasi. Võttis ühendust juhtimiskeskusega ja auto omanikuga, kes ütles, kes autot juhib. Said aadressi, . Menetlusalune isik oli toas ja juhtimiskeskus võttis ühendust. Sõiduk oli halli värvi BMW, politseiametnikul oli seljas politsei vormiriietus. Kindlalt oli ta nähtav, tänav on ühesuunaline ja ta astus teele. Istus autos ja nägi, et hakkab viibutama. Seal on park, ta seisis tänaval maja nurga juures ja seal ei ole metsatukka, see on teisel pool teed. Seal on sirge lõik. Tunnistaja Rando Saar selgitas, et said maikuus OTTElt teate, et Rebase tänaval on BMW, milles juht magab. Sõitsid kohale ja jäid jälgima 100 meetri kaugusele. Sõidukil põlesid parktuled. Jälgisid alla 10 minuti. Ühtegi teist sõidukit ega kodanikku seal läheduses ei olnud, oli varahommikune aeg. Siis tuli juht välja, lükkas autot ja istus autosse tagasi ning sõitis edasi. Sõitsid järgi ja lülitasid sisse vilkurid, seejärel helisignaali. Sõiduk kiirendas ja sõitis eest ära. Peatumismärguannet eitari umbes 400 meetrit, siis sõitis juht tupikusse. Juht eitas, et sõitis, kuid autos rohkem kedagi ei olnud. Tema oli koos paarimehega Kaspar Mones, kes koostas kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Kes koostas tõendusliku alkomeetri protokolli, seda ei mäleta. Kui protokollis kirjas, et tema, ju siis oli. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on toime pandud ning menetlusalusele isikule tuleb mõista karistuseks
S § 63 lg 1 alusel arest 10 päeva, võttes ära juhtimisõiguse 20 kuuks.
lg 1 järgi arest 5 päeva ja lisakaristusena juhtimisõigus 24 kuuks, teises väärteoasjas
lg 3 ettenähtud väärteo eest arest 10 päeva ja juhtimisõigus 10 kuuks ning
Kokku arest 30 päeva. Kuivõrd isik on vahi all, siis pöörata arest täitmisele tõkendi ärakangemisest. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse iisku selgitused, tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud ühisesse menetlusse liidetud väärteoasjade materjale, vaadanud kohtuistungil videosalvestust, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. 18.04.2017 kell 16:15 toime pandud väärteod
Cam4 (salvestuse ID 011356) salvestuse andmetest nähtuvalt kasutati mootorsõiduki BMW reg. nr xxxx sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturit LaserCam4 (taatlustunnistuse nr 16/00267). Sõiduki kiiruseks mõõdeti 18.04.2017 kell 16.15 Tallinnas Pargi tänaval 111 km/h. See nähtub ka kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt, et politseile vastu sõitnud BMW reg. nr xxxx, mis möödudes eessõitvast autost on kell 16.15.43 kiiruse näiduks 111 km/h. Arvestades laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, siis lõplik mõõtetulemus on 107 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist 3 on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Juht käega antud peatumismärguande peale ei peatanud. Tunnistaja Peeter Saare ütluste kohaselt ei hakatud sõidukile järgi sõitma, korrapidaja võttis ühendust sõiduki omanikuga. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik sõitis kiirusega 107 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h, seega rikkus menetlusalune isik
Sõidukijuhil on keelatud ületada suurimat lubatud sõidukiirust ning nii suures määras lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel ei saanud jääda menetlusalusele isikule kuidagi märkamata. Selline menetlusaluse isiku tegevus saab toimuda vaid teadlikult ja tahtlikult. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja ületades suurimat lubatud sõidukiirust 57 km/h võrra pani ta toime
lg 3 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetri tunnis.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikus eiramises. Tunnistajate ütluste kohaselt ei peatunud menetlusalune isik käega antud peatumismärguande peale, aeglustas korraks kiirust, kuid siis kihutas minema. Vastavalt
lg 1 sätetele on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seaduses või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käesoleval juhul anti sõidukit juhtivale menetlusalusele isikule peatumismärguanne
lg 1 p 1 sätestatud korras, s.o peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega) ning vastavalt
lg 1 sätetele oli sõidukit juhtinud menetlusalune isik kohustatud sõiduki peatama. Menetlusalune isik seda aga ei teinud, vaid sõitis edasi. Seega rikkus ta
Menetlusalune isik väitis kohtuistungil, et see ei olnud tahtlik, kuivõrd temale hüpati ette ja ta pidi pidurdama, kuid ta ei näinud, et tegemist oleks olnud politseiametnikuga ja et temale oleks antud peatumismärguannet. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku õigusvastast käitumist õigustavad ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd ei riimu teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja P.Saar on üksikasjalikult kirjeldanud seda, kuidas ja kui kaugelt ta peatumismärguande andis ning seda, et menetlusalune isik ka vähendas temani jõudes kiirust ja vaatas tema poole, kuid siis kiirendas ja sõitis peatumata edasi. Peatamise hetke nägi ka teine tunnistaja M.Männik. Kohus leiab, et menetlusalune isik nägi nii seda, et teele astus politseiametnik, kui ka seda, et teda peatatakse, kuid järjekordse karistuse hirmus otsustas edasi sõita. Menetlusalune isik püüdis tunnistajale M.Männik esitatud küsimusega tõendada seda, et nähtavust takistasid pargis kasvavad puud, kuid tunnistajate ütluste kohaselt toimus mõõtmine teisel pool tänavat maja juurest, kus puud vaatevälja ei sega ega saa ka takistada teele astuva politseiametniku nägemist. Videosalvestiselt ei nähtu, et puud oleks kasvanud sõiduteel. Küll on toimunud mõõtmine oluliselt varem ja videolt on näha ka puid, kuid peatumismärguande andmise ajaks oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduk juba lauge kurvi läbinud ja ühtegi nähtavust takistanud objekti ei olnud, st ei olnud takistatud ei kiiruse mõõtmine ega politseiametniku nägemine. 4 Kohtu hinnangul on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga, sest sõidukijuhil on kohustus peatumismärguande saamisel sõiduk peatada, kuid menetlusalune isik seda teadlikult ei teinud, vaid sõitis edasi. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud kohustust ning pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise. 21.05.2017 kell 03:43 toime pandud väärteod
lg 2 21.05.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 21.05.2017.a kell 3.43 Tallinnas Rebase tn 2A juures kinni sõiduk BMW reg. nr xxxx, mida väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt juhtis J.V . Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 21.05.2017.a kell 04.07 kuni 04.11 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARDM-0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00051). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,26 ja 0,26 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,21 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Rando Saar, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,21 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidi menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks pidama oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Seejuures selgitas menetlusalune isik ka seda, et ta otsustas end autos kaineks magada. Seega oli ta oma seisundist üheselt teadlik. Seejuures ei saanud sõiduk sinna niisama tekkida, vaid menetlusalune isik pidi sellega sinna sõitma, mistõttu saab järeldada, et kohale sõites oli menetlusaluse isiku organismis alkoholi kontsentratsioon oluliselt suurem. Kuid sellegipoolest pidas ta vajalikuks sõidukit juhtima asuda. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.
lg 4 Väärteoasja materjalides leiduvast kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 21.05.2017 kell 03:43 Tallinnas Rebase tn 2a juures mõõdeti mootorsõiduki BMW reg. nr xxxx, mida juhtis J.V , sõidukiiruseks 87 km/h. Mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker dual DC095743, mis oli nõuetekohaselt taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRS-16/00297). Arvestades laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, siis lõplik mõõtetulemus on 84 km/h. Kuna lubatud suurim sõidukiirus antud kohas on 20 km/h, siis ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust 64 km/h. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et menetlusalune isik sõitis asulasisesel teel 84 km/h ja sellega rikkus
5 Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Kaspar Mones, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Sõidukijuhil on keelatud ületada suurimat lubatud sõidukiirust ning nii suures määras lubatud sõidukiiruse ületamine ei saanud jääda menetlusalusele isikule märkamata. Seda enam, et menetlusalune isik ei peatunud ka politsei peatamismärguande peale, vaid püüdis eest ära põgeneda. Selline tegevus saab toimuda vaid teadlikult ja tahtlikult. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja ületades suurimat lubatud sõidukiirust 64 km/h võrra pani ta toime
lg 4 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikus eiramises. Tunnistaja P.Saare ütluste kohaselt ei peatunud menetlusalune isik peatumismärguande peale, vaid hakkas eest ära kihutama kuni jõudis tupiktänavani ning oli sunnitud peatuma. Seejuures selgitas tunnistaja, et sõites menetlusaluse isiku taga, lülitati sisse vilkurid ning kui menetlusalune isik asus kiirendama, lülitati sisse ka helisignaal, kuid menetlusalune isik sõitis eest ära. Seejuures ei olnud sellel teelõigul ühtegi teist sõidukit. Seega sai menetlusalune isik üheselt aru, et peatumismärguanne on antud just temale. Vastavalt
lg 1 sätetele on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seaduses või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
lg 1 p 3 kohaselt annab liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguande ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Peatumismärguanne oli antud
lg 1 kehtestatud korras ees sõitvale sõiduki juhile, taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga ning vastavalt
lg 1 sätetele oli sõidukit juhtinud menetlusalune isik kohustatud sõiduki peatama. Menetlusalune isik seda aga ei teinud, vaid asus politsei eest põgenema. Seega rikkus ta
Kohtu hinnangul on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga, sest sõidukijuhil on kohustus peatumismärguande saamisel sõiduk peatada, kuid menetlusalune isik seda ei teinud, vaid sõitis kuni viimase võimaluseni politsei eest ära. Menetlusalune isik peatas sõiduki alles siis, kui jõudis tupiktänava lõppu. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud kohustust ning pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise. Karistuse mõistmine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. 6 Käesoleval juhul nähtub väärtegude asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 4 ja § 224 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 4 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
Kuivõrd
lg 1 järgi inkrimineeritav tegu ei näe ette vastutust mootorsõiduki juhtimise eest, millega kaasnes õigusvastane käitumine, on tegemist eraldi teoga ja sellise süüteo eest tuleb mõista eraldi karistus. Kuivõrd
lg 3, § 227 lg 4 ja
lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Väärteotoimikus leiduvatest ankeetandmetest nähtub, et menetlusalune isik ei tööta. Samas on märkinud menetlusalune isik kohtuvaidluses, et ta töötab autotehnikuna ja talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks vajalik. Menetlusalust isikut on 2017 aasta jooksul karistusregistri andmete kohaselt karistatud kahel korral
lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule uue otsuse, mille kohaselt on menetlusalust isikut 08.07.2017 toime pandud
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Käesoleval ajal on menetlusalune isik vahistatud ja teda kahtlustatakse erinevate kuritegude toimepanemises, sh KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mistõttu puudub tal ka võimalus rahatrahve tasuda. Seega eeltoodud andmetest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks, samuti varasemad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning ta jätkab samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Seejuures tuleb karistuse liigi ja määra otsustamisel arvestada isiku käitumisega enne ja pärast temale inkrimineeritud süütegude toimepanemist, tuvastamaks tema õiguskuulekust üldisemas plaanis. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on alates 11.04.2017 kuni väärteoasja kohtuliku arutamiseni, so 5 kuu jooksul toime pannud 5 liiklusalast väärtegu, neist kolmel korral
lg 2 ettenähtud väärteod, lisaks sellele
lg 3 ja § 227 lg 4 ettenähtud väärteod, millistest viimased on väärteoasja menetlusesemeks. Nimetatud väärtegudele on lisandunud ka
Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusaluse isiku jaoks on õigusvastane käitumine liikluses muutunud süsteemseks käitumiseks, mida karistusliigina kohaldatud rahatrahv ei ole mõjutanud. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.
lg 3 ettenähtud väärteo asjaolusid ja piirkiiruse ületamise määra arvesse võttes leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena.
lg 1 ja § 227 lg 4 ettenähtud väärtegude puhul on süü hinnatav üle keskmise, kuna ühe teoga on toime pandud kaks erinevat väärtegu.
lg 1 ettenähtud väärteod on toime pandud kahel erineval korral, seega erineva tahtlusega ja süü on hinnatav keskmisena, peab kohus siiski võimalikuks mõista erinevate episoodide eest karistused, mis jäävad alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik avaldas kohtulikus vaidluses kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Nimelt on menetlusalune isik esimese väärteo puhul asunud seisukohale, et mittepeatumine ei olnud tahtlik ning järgmiste väärtegude toimepanemine oli provotseeritud, kuivõrd teda äratanud isikud mängisid kokku politseiga. Samas ilmnes politseiametnikust 7 tunnistaja ütlustest, et tema kohale jõudes sündmuskohal peale menetlusaluse isiku kedagi ei olnud. Sellised menetlusaluse isiku seisukohad näitavad seda, et menetlusalune isik püüab oma süüd vähendada ja õigusvastast käitumist õigustada, saamata aru oma käitumise õigusvastasusest ja ohtlikkusest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ühegi väärteo puhul tuvastanud ei ole. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kolm kehtivat karistust
Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Karistusandmetest nähtub, et kergemaliigilised karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab järjest ohtlikemate süütegude toimepanemist. Seega leiab kohus, et süütegude eest tuleb mõista sellises määras karistused, mis kogumis ületavad ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas kuna tegemist on aga kõige raskema karistuse liigi, s.o arestiga, mida mõistetakse menetlusalusele isikule esmakordselt, siis kohus peab võimalikuks siiski määrata arestid alla ettenähtud sanktsioonimäärade keskmisi määrasid, kuid peab kindlasti vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Kohus juhib tähelepanu, et nii
lg 3 p 1, § 227 lg 5 p 2 ja 3, § 234 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 5 p 3 kohaselt võib lisakaristust kohaldada kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni,
lg 3 p 1 alusel kolmest kuust üheksa kuuni ja
Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud suurena
Lisaks sellele on menetlusalune isik toime pannud ka kaks
lg 1 ettenähtud väärtegu, mis näitab menetlusaluse isiku suhtumist õiguskorda ja õiguskorra tagamisse üldiselt. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis on antud juhul tuvastatud nii piirkiiruse oluline ületamine ja seda korduvalt, kui ka täiendavad liiklusnõuete rikkumised, kui ka varasemad
Seega on kõik lisakaristuse määramise tingimused täidetud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete ja kohtule esitatud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalusel isikul kolm kehtivat väärteokaristust
lg 2 alusel, mis 8 näitab seda, et taolise iseloomuga süütegude toimepanemine ei ole menetlusaluse isiku jaoks ei võõras ega esmakordne ning tegemist on korduva samalaadse süüteoga, mis annab aluse asuda seisukohale, et selline asjaolu muudab menetlusaluse isiku poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks. Lisaks sellele tuleb märkida, et menetlusalust isikut süüdistatakse kohtu menetluses olevas väärteoasjas nii
lg 3 kui ka
Väärteoasjast saab järeldada, et varasematele karistustele vaatamata jätkab menetlusalune isik samalaadsete ja järjest ohtlikumate õigusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt põhikaristus ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses jätkuvalt ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneb liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel
lg 5 p 3 ettenähtud sanktsioonimäära maksimummääras ja
Menetlusalune isik taotles kohtult aresti kandmise määramist ositi. Kohus leiab, et selline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KarS § 66 lg 1 kohaselt on võimalik, et kohus määraks kantava karistuse kandmisele osadena, kuid sel juhul peaks kohus määrama ka korraga ära kantava aresti kestuse. Käesoleval juhul on aga menetlusalune isik vahistatud kriminaalmenetluses ning kohtul ei ole informatsiooni kas ja millal tema suhtes kohaldatud tõkend muudetakse või tühistatakse, samuti ei ole kohtule teada millist liiki karistus menetlusalusele isikule mõistetakse. Juhul, kui menetlusalusele isikule mõistetakse vangistus, siis ei ole kohtule teada mõistetava vangistuse lõpptähtaeg ega ka võimaliku ennetähtaegse vabanemise aeg. Seega ei saa kohus ka määrata aresti kandmist ositi ega ka osadena kantavate karistuste kestusi. Sellest tulenevalt jääb esitatud taotlus tagajärjetuks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.