Obsah (4)

§ 424§ 68§ 73§ 50

Kriminaalasi nr. 1-17-937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Liis Landsmann P

§ 424

järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.K

§ 424

järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 04.11.-05.11.2016.a.

s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 13.03.2017.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta R.K ’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista R.K’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot; - kaitsjatasu summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasud ülejäänud osas, s.o 48 euro ulatuses, riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700018001 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-937, R.K ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

1. ptk
2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 13.03.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (13.03.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS R.K süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 04.11.2016 kella 20.25 ajal Tallinnas Kopli tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0,92 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse, rikkudes LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega, süüdistuse kohaselt, R.K pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga ei ole kahju tekitatud. 2 Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht R.K ’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.K ’ karistuseks

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kinnipidamine 04.11.-05.11.2016.a. ning mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust, mis tuleb

§ 73

lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt tuleb

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta R.K ’lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt R.K’lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 72 eurot ja sundraha summas 705 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele 12 kuu jooksul. Menetluskuludest tuleb kaitsjatasu 48 eurot osas jätta riigi kanda. Väljamõistetavad menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.K’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et R.K tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad R.K ’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 120 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017 705 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust ning mõista menetluskuludena välja kaistjatasu 72 euro ulatuses ja sundraha summas 705 eurot. 48 euro osas jätab kohus kaitsjatasu riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud ülejäänud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 3