1-14-4181/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4181 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus B.T (ik XXX) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.T, määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 14.05.2014 otsusega tunnistati B.T süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg-le 2 määrati, et osa vangistusest, 6 kuud, ei pöörata koheselt täitmisele, kui B.T ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid – elama kindlal aadressil, ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja Eesti territooriumilt lahkumiseks, samuti mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 15.10.
6. 18.01.2017 saabus Viru Maakohtule kriminaahooldusametniku erakorraline ettekanne B.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
7. Viru Maakohus 24.01.2017 määrusega rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras B.T-le Viru Maakohtu 14.05.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 24.01.
9. Kohus tuvastas, et B.T rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi – kolmel korral. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on B.T suhtes 03.01.2017 algatatud kriminaalmenetlus KarS § 424 järgi. B.T kahtlustatakse selles, et ta juhtis 01.01.2017 kella 14.52 ajal Narva linnas, A. Puškini tn 15 asuva maja juures mootorsõidukit, olles joobeseisundis, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,09 mg/l. Samuti kahtlustatakse B.T selles, et ta juhtis 12.03.2016 kella 00.46 paiku Narva, Turu tn 5 asuva maja juures mootorsõidukit, olles joobeseisundis, tema veres alkoholisisaldus 2,42+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 2,36 mg/g. Samuti kahtlustatakse B.T selles, et ta juhtis 31.10.2016 kella 01.50 paiku mootorsõidukit, olles joobeseisundis, tema veres alkoholisisaldus 1,81+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 1,75 mg/g.
10. Seega rikkus B.T KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust korduvalt ning kohus leiab, et kriminaalhooldusaluse poolt välja toodud põhjused ei õigusta kuidagi rikkumiste toimepanemist ning seega on tegemist tahtlike rikkumistega ning kriminaalhooldusalune ei ole olnud piisavalt kohusetundlik enda kohustuste täitmisel. B.T tunnistas kohtuistungil, et ta tarvitas alkohoolseid jooke 01.01.2017, 12.03.2016 ja 31.10.
11. Seega formaalselt on olemas alused B.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
12. Katseaja tingimuste rikkumiseks on ka uue kuriteo toimepanemine katseajal, mis näitab, et kriminaalhooldusalune ei ole õigustanud talle osaks saanud usaldust kanda karistust vabaduses allutatuna käitumiskontrollile. B.T ei eitanud kohtuistungil kuriteo toimepanemist 01.01.2017, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Seetõttu tuleb B.T-le Viru Maakohtu 14.05.2014 otsusega mõistetud karistus – 6 kuud vangistust - pöörata täitmisele. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.T , kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja osaliselt asendada karistus ÜKT-ga.
14. B.T leiab, et 6 kuud vangistust on karistusena liiga karm. B.T ülalpidamisel on 2 alaealist last ning tema abikaasa on käesoleval hetkel töötu. B.T isa on invaliid, lähedastest sugulastest ei ole isal kedagi teist peale B.T, kes on tema hooldajaks.
15. B.T tunnistab oma süüd, et tarvitas katseajal alkoholi, kuid palub arvesse võtta, et 2 aastase katseaja jooksul ei olnud tal ühtegi rikkumist, mis oleks seotud alkoholi tarvitamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses toodud väiteid, kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vastuseks vaid järgmist.
17. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 on kohtul võimalik määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Nähtuvalt asjaoludest on B.T mitmeid kordi rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – tarvitanud vaatamata keelule alkoholi kolmel korral katseaja vältel, millega ta on näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda. Samuti on maakohus toonud välja, et B.T suhtes on katseaja vältel algatatud kriminaalasi KarS § 424 alustel. Asjaolu, et B.T on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning toime pannud võimaliku kuriteo katseaja jooksul, näitab isiku ükskõikset suhtumist õiguskorda ja käitumiskontrolli nõuetesse.
18. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka katseaja pikendamist, kuna katseaja kestus on pikk (3 aastat koos käitumiskontrolli kohaldamisega), kuid sellest sõltumata ei ole käesoleva hetkeni B.T enda käitumist parandanud ja seetõttu ei ole otstarbekas määrata katseaja pikendamist, vaid B.T tuleb asuda kandma reaalset karistust. Kaebaja väide, mille kohaselt tuleb arvesse võtta, et katseaja esimese 2 aasta jooksul ei toimunud ühtegi rikkumist, ei oma täitmisele pööramise otsustamisel tähtsust. B.T on kolm korda rikkunud katseaja jooksul 2 2 käitumiskontrolli nõudeid ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistuse täitmisele pööramist. KarS § 74 lg 4 alusel ei saa määrata täiendavat ÜKT kohustust, nagu seda on palunud kaebaja.
19. Kaebaja toob välja, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, B.T abikaasa ei tööta hetkel ning B.T hoolduse all on tema isa. Väljatoodud asjaolud ei ole aluseks vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS § 415 alustel. B.T pidi olema teadlik, et katseaja tingimuste rikkumisel võib kohus pöörata karistuse täitmisele. Samuti on B.T võimalik korraldada 6 kuuks hoolduskohustuste täitmine teiste isikute abil isa hooldamiseks.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et katseaja põhieesmärgiks on uute kuritegude toimepanemisest hoidumine, samuti allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. B.T ei ole oma käitumisviisidega näidanud soovi enda parandamiseks ja alkoholisõltuvuse ravimiseks, mistõttu tuleb pöörata karistus täitmisele. Kui isik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole tal võimalik alkoholi tarvitada ning samuti on võimalik võtta osa taasühiskonnastavatest tegevustest, mis tagaksid tema käitumisviiside muutmise.
21. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus