lg 1, 213 lg 1 ja 263 lg 1 p 1 järgi; J.E , ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, 7.kl.haridusega, elukoht: XXXX, töökoht puudub, kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati: 24.06.2016 Harju Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 6 kuud tingimisi
alusel 2-aastase katseajaga – - süüdistuses
lg 1 p 1, 4231 ja 424 järgi; Kaarel XXXX, ik XXXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXX Vabariik, XXXX (vanemate elukoht: XXXX), töökoht XXXXs värvija, varem karistamata – - süüdistuses
lg 1 p 1 ja 121 (kehtiv
lg 1) järgi; Martin XXXX, ik XXXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXX, (XXXX), töökoht XXXX OÜ, kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati: 26.10.2016 Harju Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 6 kuud, millest kantud 1 kuu 28 päeva, 4 kuud 2 päeva jäi tingimisi
alusel 1-aastase ja 6-kuulise katseajaga – - süüdistuses
lg 1 p 1 järgi Süüdistus V.V ’i süüdistatakse selles, et tema, viibides 05.11.2015 kell 21.00 paiku Keila linnas, Keila rongijaama lähistel, seega avalikus kohas, grupis koos Karel XXXX’u ja Martin XXXX’iga, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt lõi korduvalt rusikaga XXXX näopiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused näo- ja peapiirkonda- pea lahtised hulgihaavad, silmakoopapõhja murd, kolju-ja näoluude hulgimurrud. Seega V.V pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga s.o
Samuti tema, ajavahemikul 23.09.2016 kuni 04.10.2016 varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, teades kannatanu krediitkaardi PIN-koodi, sisestas Tallinnas, erinevatel aadressidel asuvatesse Swedbank’i sularahaautomaatidesse XXXX nimele väljastatud Swedbank’i krediitkaardi nr XXXX, sisestas kaardi PIN-koodi ja võttis krediitkaardi kontolt EEXXXXXXXXXXXX osade kaupa välja sularaha kogusummas 2255 eurot ja nimelt: - 25.09.2016 kell 02.00 Tallinnas, aadressil Endla 43 Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00062 summas 100 eurot; - 25.09.2016 kell 02.24 Tallinnas , aadressil Endla 43 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00062 sularaha summas 75 eurot; - 26.09.2016 kell 01.35 Tallinnas, aadressil Endla 43 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00062 sularaha summas 255 eurot; - 28.09.2016 kell 14.48 Tallinnas, aadressil Endla 43 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00062 summas 450 eurot; - 28.09.2016 kell 15.13 Tallinnas, aadressil Endla 43 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist nr HAN00062 sularaha summas 95 eurot; - 28.09.2016 kell 17.17 Tallinnas, aadressil Punane 16 asuvast Swedbank sularahaautomaadist nr HAN00173 summas 285 eurot ja 45 eurot, kogusummas 330 eurot; - 01.10.2016 kell 21.41 Tallinnas, aadressil Endla 43 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00062 sularaha summas 650 eurot; - 04.10.2016 kell 11.26 Tallinnas, aadressil Endla 43 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist nr HAN00062 sularaha summas 150 eurot; - 04.10.2016 kell 11.27 Tallinnas, aadressil Endla 43 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist nr HAN00062 sularaha summas 150 eurot; - lisaks on eelpoolnimetatud sularaha väljavõtmistega võetud kannatanu kontolt maha teenustasu kogusummas 75,60 eurot. Kokku tekitas V.V kannatanule varalist kahju kogusummas 2330,60 eurot. Seega V.V, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, so
Samuti tema, 24.11.2016 kell 20.30 ajal Tallinnas, aadressil Viru 26 asuval Virumäel (Musumägi) kallutas alaealist alkoholi tarvitama ja nimelt, olles teadlik, et XXXX on alaealine, pakkus talle alkoholi, andes talle lahtise 1,5 liitrise pudeli siidrit Fizz, tehes oma sellise tegevusega alkoholi alaealisele kergesti kättesaadavaks ja tekitas alaealisel soovi alkoholi tarvitada, mida viimane ka tegi, samuti tarvitas alkoholi ise koos alaealisega, kuni kell 21.22 politsei neid kontrollis. Seega V.V, täisealise isikuna pani toime alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele, s.o
J.E’u süüdistatakse selles, et tema, viibides 05.11.2015 kell 21.00 paiku Paldiski mnt ja Keila-Haapsalu mnt vahelisel alal, Keila pargis, seega avalikus kohas, grupis koos Karel XXXX’u ja Martin XXXX’iga, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt lõi korduvalt jalgadega XXXX näo-, pea- ja kehapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused näo- ja peapiirkonda- pea lahtised hulgihaavad, silmakoopapõhja murd, kolju-ja näoluude hulgimurrud. Seega J.E pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga s.o
Samuti tema, 17.09.2016 kell 12.30 juhtis tahtlikult Harjumaal, Keilas, Vasara 7 juures mootorsõidukit Citroen registreerimismärgiga XXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,33 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,21 mg/l), rikkudes seeläbi LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis 2 avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega J.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Samuti tema, isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud Harju Maakohtu 24.06.2016 otsusega
järgi ja Harju Maakohtu 12.10.2016 otsusega LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 17.09.2016 kell 12.20 ajal Harjumaal, Keilas, Vasara 7 juures mootorsõidukit Citroen registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Seega J.E pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o
Karel XXXX’u süüdistatakse selles, et tema 06.12.2014 kell 02.00 paiku Tallinnas, Suur-Karja 18 asuva Taco Express juures tänaval tungis kallale XXXX’ile, lõi teda kätega näkku ning kui XXXX pikali kukkus, lõi teda veel rusikaga üks kord peapiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas Karel XXXX kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, Ida-Tallinna Keskhaigla 06.12.2014 epikriisi kohaselt lahtise peahaava, silmalau ja silmaümbruse lahtise haava. Seega pani Karel XXXX toime teise inimese tervise kahjustamise löömise tulemusena, so
järgi kvalifitseeritava kuriteo (01.01.2015 jõustunud seadusemuudatuse kohaselt
Samuti tema, viibides 05.11.2015 kell 21.00 paiku Paldiski mnt ja Keila-Haapsalu mnt vahelisel alal, Keila pargis, seega avalikus kohas, grupis koos J.E’u ja Martin XXXX’i ga rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt lõi korduvalt käte ja jalgadega XXXX näo-, pea- ja kehapiirkonda ning rindkerepiirkonda. Samuti tema, 05.11.2015 kell 21.40 paiku Keila linnas, Keila rongijaama lähistel, koos V.V ja Martin XXXXiga lõi XXXX vähemalt ühel korral jalaga vasakule poolele näopiirkonda. Eelnimetatud tegevusega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused näo- ja peapiirkonda- pea lahtised hulgihaavad, silmakoopapõhja murd, kolju-ja näoluude hulgimurrud. Seega Karel XXXX pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga s.o
Martin XXXX’it süüdistatakse selles, et tema, viibides 05.11.2015 kell 21.00 paiku Paldiski mnt ja Keila-Haapsalu mnt vahelisel alal, Keila pargis, seega avalikus kohas, grupis koos Karel XXXXu ja J.E’uga rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, 3 samuti ühissõiduk/, nimelt lõi korduvalt käte ja jalgadega XXXX näo-, pea- ja kehapiirkonda ning rindkerepiirkonda. Samuti tema, 05.11.2015 kell 21.40 paiku Keila linnas, Keila rongijaama lähistel, koos V.V ja Karel XXXXuga lõi XXXX korduvalt jalaga kehapiirkonda. Eelnimetatud tegevusega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused näo- ja peapiirkonda- pea lahtised hulgihaavad, silmakoopapõhja murd, kolju-ja näoluude hulgimurrud. Samuti tema, 29.01.2016 kell 21.40 paiku Harju maakonnas, Keila linnas, aadressil Keskväljak 10 asuva hoone lähistel, seega avalikus kohas rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maaala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt hüppas selga XXXX’le selliselt, et mõlemad kukkusid pikali, mille järel tõusis Martin XXXX püsti ja lõi jalaga korduvalt pikali olevat XXXX’d. Antud teoga tekitas Martin XXXX XXXX’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – haava peapiirkonda. Seega Martin XXXX pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga s.o
Kokkuleppe sisu Süüdistatava V.V , tema kaitsja adv.K.Nersesjan ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
lg 1 p 1 järgi vangistus 6 kuud,
lg 1 järgi – vangistus 5 kuud,
Liitkaristuseks
lg 1 alusel on vangistus 8 kuud, mida
lg 1 ja 3 alusel täielikult ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava Kaarel XXXXu, tema kaitsja adv.M.Mahlapuu ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
lg 1 p 1 järgi vangistus 10 kuud,
Liitkaristuseks
lg 1 alusel on vangistus 10 kuud, mida
lg 1 ja 3 alusel täielikult ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava J.E , tema kaitsja adv.K.Nersesjan ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
lg 1 p 1 järgi vangistus 6 kuud, millega moodustatakse
lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 24.06.2016 otsusega mõistetud karistusega, suurendades väiksemat karistust on liitkaristuseks 8 kuud vangistust, millest loetakse kantuks eelmise kohtuotsuse järgi vahi all viibitud aeg 2 päeva, kandmisele jääb 7 kuud 28 päeva.
järgi taotletakse karistuseks vangitust 5 kuud ja
Liitkaristuseks
lg 1 alusel on vangistus 5 kuud, mida
lg 2 alusel suurendatakse eelmise kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks on vangistus 1 aasta 28 päeva,
lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (17.18.09.2016), kandmisele jääks 1 aasta 26 päeva.
kohaselt asendatakse vangistus üldkasuliku tööga 386 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta. Süüdistatava Martin XXXX, tema kaitsja adv.M.Leis ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
lg 1 p 1 järgi vangistus 1 aasta, mida
65 lg 1 alusel osaliselt suurendatakse Harju Maakohtu 26.10.2016 otsusega mõistetud karistuse võrra, liitkaristuseks on vangistus 1 aasta 2 kuud. karistusest leotakse kantuks eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 1 kuu 28 päeva ja käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (29.-30.01.2016), lõplikuks karistuseks jääb vangistus 1 aasta, mida
lg 1 alusel täielikult ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Kohtuliku arutamise järeldused 4 Kriminaalasi saadeti arutamiseks kohtusse üldmenetluses, kuid enne kohtuliku arutamise algust sõlmisid kohtumenetluse pooled kokkuleppe. Süüdistatavad tunnistas ennast süüdi ja kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Ringkonnaprokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. Süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. V.V nõustus K.XXXX tsiviilhagiga. Kannatanud XXXX ja Lõhmust loobusid tsiviilhagidest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot ning kaitsjatasu. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.V
Süüdi tunnistada V.V
Süüdi tunnistada V.V
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 kuud.
lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks V.V-le vangistus 8 kuud.
lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui V.V ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Süüdi tunnistada J.E
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 kuud.
lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus 24.06.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust ning mõistes liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. Lugeda kantuks eelmise kohtuotsuse järgi vahi all viibitud aeg kaks päeva, liitkaristuseks jääb vangistus 7 kuud 28 päeva. 1 Süüdi tunnistada J.E
Süüdi tunnistada J.E
järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 5 kuud.
lg 1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 5 kuud.
lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 24.06.2016 Harju Maakohtu otsusega ja käesoleva otsusega mõistetud karistuse 7 kuud 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks J.E-le vangistus 1 aasta 28 päeva.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (17.18.09.2016), kandmisele jääks vangistus 1 aasta 26 päeva.
kohaselt asendada mõistetud vangistus 1 aasta 26 päeva ehk 386 päeva üldkasuliku tööga 386 tundi, mille tegemise ajaks määrata tähtaeg 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada J.E täitma
lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna (XXXX) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Süüdi tunnistada Kaarel XXXX
Süüdi tunnistada Kaarel XXXX
(käesoleval ajal kehtiv
lg 1) järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 kuud.
lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Kaarel XXXXule vangistus 10 kuud.
lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Kaarel XXXX ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
5 Süüdi tunnistada Martin XXXX
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 aasta.
lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus 26.10.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, suurendades karistust ning mõistes liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud. Lugeda kantuks eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 1 kuu 28 päeva ning käesolevas asjas kahtlustatavana kinnipidamise aeg /29.-30.01.2016/ kaks päeva, kokku kaks kuud, lõplikuks liitkaristuseks Martin XXXXile jääb vangistus 1 aasta.
lg 1 kohaselt mõistetud karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Martin XXXX 1aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Pärnu mnt 142) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
Tõkendid – elukohast lahkumise keeld V.V, J.E, K.XXXXu ja M.XXXXi osas – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista V.V-lt XXXX (konto EEXXXXXXXXXXXX) kasuks tekitatud varalise kahju katteks 2330,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: V.V-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot. J.E-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot. Kaarel XXXXult süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. Martin XXXX süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – CD-plaadid salvestustega – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.