lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust.
lg 1 alusel, arvestades Viru Maakohtu 17.10.2011 otsust ja Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2011 otsust, millega teda karistati 9-aastase vangistusega, mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.07.
Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 6 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et telefonivestlusest õe S J selgus, et tema on Aleksandr Barinovi ainuke lähedane. Õega (kriminaalkorras karistatud) on kinnipeetav suhelnud telefoni, kirja teel ja lühiajalistel kokkusaamistel. Õde on Aleksandr Barinovi valmis toetama moraalselt. Õde on xxxx, seetõttu materiaalselt kinnipeetavat toetada võimalik ei ole. Vestluse käigus selgus, et õe sõnul kuulusid Aleksandr Barinovi tutvusringkonda peamiselt mitteõiguskuulekad inimesed. Kinnipeetav on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Tegemist on xxxx osakonnaga. Keskus mahutab kuni 12 elanikku. Igal elanikul on omaette tuba. Toad on eraldi lukustatavad. Ühine on köök ja puhkeruum. Keskus on renoveerimise järgus. Osad toad on käesolevaks ajaks renoveeritud, osad neist vajavad veel remonti. Elektrijuhtmestik on vana, kuid keskuse xxxx R K sõnul saavad kõik elektripistikud remondi käigus vahetatud europistikute vastu. Kõik eluks vajalik on olemas. Keskus asub xxxx. korrusel. Telefonivestlusest xxxx xxxx M V selgus, et Aleksandr Barinovile on xxxx koht broneeritud. Vestlusest xxxx osakonna xxxx R K selgus, et hetkel on keskuses viis elanikku. Tegemist on ajutise elukohaga. Elanikuga sõlmitakse leping kuni kuueks kuuks, vajadusel on 4 seda võimalik pikendada kuni ühe aastani. Kolme kodukorra rikkumise korral on võimalik elanikuga leping lõpetada ja ta keskuse nimekirjast välja arvata. Xxxx R K andis nõusoleku selle kohta, et Aleksandr Barinovil on võimalik peale vabanemist asuda elama, koos elektroonilise valve kohustusega, aadressil xxxx, xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on Aleksandr Barinovi sissekirjutus aadressil xxxx. Kinnipeetav elas antud aadressil enne vangistust koos isaga. Õe sõnul on hetkel kõnealune kortermaja tühi ning läheb lammutamisele. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Teadaolevate andmete põhjal puudub isikul samuti toetav tugivõrgustik, kes võiks aidata toime tulla majanduslikult. Vangise andmetel puudub isikul erialane haridus ja püsiv tööharjumus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Barinovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Barinovile
Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Aleksandr Barinov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta õpib praegu
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2011 kohtuotsusest tulenevalt „kannatanute näol oli tegemist eakate inimestega (teo toimepanemise ajal P.G. 73 ja J.G. 70 aastat vana …), kellest ühte tõugati korduvalt maha, teine suruti põrandale liikumatusse asendisse ning hoiti põlvega rinnale surudes kinni … Varguse episoodis, milles A. Barinov … süüdi tunnistati, on samuti kannatanuks eakas P.G., kelle korterisse tungis ta /A. 5 Barinov/ koos A. O 6.10.2009. Ka sellele kuriteole on iseloomulik, et kannatanu korterisse tungiti teadlikult, s.o koheselt pärast pensionipäeva, kannatanul kästi lamada ja mitte püsti tõusta, sisuliselt peremehetseti kannatanu korteris enda suva kohaselt. Eakalt kannatanult võeti ära pensioniraha, külmikust varastati ära toiduained ning vannitoast eemaldati segisti…“. Kuriteo asjaoludel ja süüdlase isikul, s.o
lg-s 4 esimestena nimetatud punktidel, on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel suur kaal. Seega tuleb arvesse võtta, et A. Barinov kannab liitkaristust mh I astme kuriteo - raskendavatel asjaoludel toimepandud röövimise katse eest. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga (röövimine), või selle katse ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole võrdeline toimepandud kuritegude raskusega, mõistetud karistusest on isikul kandmata umbes kolm aastat ja seitse kuud, mistõttu ei ole karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, põhjendatud ega õiglane. Varasemalt on kinnipeetaval olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega (isikul oli amfetamiinisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on A. Barinov ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). „Ohustatud on vanad abitud inimesed. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises, vägivalla kasutamises eesmärkide täitmisel“. A. Barinovi poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 78% (kõrge risk) ja 35% (keskmine risk). Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja isikupuutumatuse kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, ei ole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, katseajaks allutatakse süüdlane
§s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. A. Barinovi katseaeg ning kriminaalhooldus kujuneks käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 12.07.2020) arvab prokurör, et nii pikk katseaeg ja kriminaalhooldus A. Barinovi puhul ei ole põhjendatud. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav A. Barinovi puhul selliseid veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Aleksandr Barinovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et Aleksandr Barinovi puhul on õigustatud kohaldada tema vangistusest tingimisi vabastamist enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Esiteks puuduvad Aleksandr Barinovil distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isik suudab õiguskuulekalt käituda. Tal on vabadusse saamise korral olemas õde, kes aitab teda moraalselt. Vangistuses viibides on isik olnud pidevalt tööga hõivatud. Tal on vangistuse ajal säilinud tööharjumus. Ta on läbinud eesti keele õpingud B1 tasemel. Isik ise on kinnitanud, et tal on olemas tahe ja motivatsioon tööd teha. Ta on avaldanud, et tahab majanduslikult järjele saada ja nõudeid tasuda. Isikul aitab töökoha leida xxxx, kus ta saab elada ühe aasta ja pärast seda saab ta endale sotsiaalkorteri. Isik kinnitas kohtuistungil, et alkoholi ja narkootikumidega tal vabadusse saamisel probleeme ei teki ja ta suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Ta on aru saanud muutuste vajalikkusest ning on veendunud, et saab nendega hakkama. Kaitsja leiab, et elektrooniline järelevalve tagab paremini 6 isiku rehabiliteerimise ühiskonda ning motiveerib isikut edaspidi käituma korralikult. Eeltoodule tuginedes taotleb kaitsja vabastada Aleksandr Barinov tingimisi enne tähtaega, allutades ta elektroonilisele järelevalvele.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Barinov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav kannab liitkaristust mh esimese raskusastme varavastase kuriteo, s.o
lg 4 – 200 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (röövimise katse grupi poolt ja sissetungimisega) eest. Aleksandr Barinov on varasemalt olnud määratud kriminaalhooldusele ning on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, ka käesolevad kuriteod on toime pandud katseajal. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudaks järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 16 313,32 euro ulatuses ning tema majandusliku toimetuleku oskus on vähene. Kuivõrd isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Majanduslikku toimetulekut vabaduses raskendab ka töökoha puudumine ning see, et kinnipeetaval ei ole lähedasi, kes saaksid teda vajadusel materiaalselt toetada. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul 78%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Seega on antud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Barinovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Barinovi vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 3 aastat 7 kuud ei vastaks tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ühiskonna ega kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud ning on hõivatud majandustöödel, osalenud riigikeele õppes ja läbinud sotsiaalprogramme. Samuti selle, et kinnipeetav õpib 8. klassis ning et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on talle tagatud elukoht xxxx poolt. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 138 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.