← Eesti

1-12-8362/26

Obsah (6)§ 200§ 199§ 65§ 64§ 73§ 78

Kriminaalasi nr 1-12-8362 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 03.mail 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk prokurör Raul Heido kaitsjate advokaat Marina Valg

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja süüdistatav G.P , IK XXX, elukoht: Tartumaa, XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkuleppeid, t u v a s t a s: Süüdistus G.M-ist süüdistatakse selles, et tema 14.oktoobril 2011.a kella 15-16 vahel Tartu linnas Riia 11 asuva kaupluse „Tartu“ läheduses grupis koos G.P-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lähenes alaealistele M.P. (IK XXX ) ja I.J. (IK XXX), kelle nad piirasid ümber. Seejärel G.P ähvardas Johannes M.P. peksa andmisega ja võttis temalt ära mobiiltelefoni №kia Express Music 5800 IMEI koodiga 353205/03/519523/7 väärtusega 55 eurot, mille andis edasi G.M-ile , kes pani mobiiltelefoni enda taskusse ja liikus sellega kesklinna suunas. Sellega pani G.M toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. G.P süüdistatakse selles, et tema 14.oktoobril 2011.a kella 15-16 vahel Tartu linnas Riia 11 asuva kaupluse „Tartu“ läheduses grupis koos G.M-iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lähenes alaealistele J.P. ja I.J., kelle nad piirasid ümber. Seejärel G.P ähvardas Johannes M.P. peksa andmisega ja võttis temalt ära mobiiltelefoni №kia Express Music 5800 IMEI koodiga 353205/03/519523/7 väärtusega 55 eurot, mille andis edasi G.M-ile , kes pani mobiiltelefoni enda taskusse ja liikus sellega kesklinna suunas. Seejärel lähenes G.P Riia tänaval kesklinna suunas liikuvale I.J., kellele lõi rusikaga näkku, millise tegevusega põhjustas viimasele füüsilist valu. Sellega pani G.P toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Samuti süüdistatakse G.P selles, et tema ajavahemikus 23.september 2010.a kella 23.00-st kuni 24.september 2010.a kella 01.00-ni grupis koos Marko Sermatiga akna lõhkumise teel tungis sisse Tartumaal XXX vallas XXX M.V. kuuluvasse korterisse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära elektridrelli väärtusega 3000 krooni (191,73 eurot), tikksae väärtusega 1000 krooni (63,91 eurot) ja võtmekimbu väärtusega 300 krooni (19,17 eurot). Sellega pani G.P toime

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. G.M-ile taotleb prokurör kohtus

§ 200

lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada mõistetavat karistust, s.o 3 aastat vangistust G.M-ile Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 18.aprilli 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-3681 mõistetud karistuse, s.o 11 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 11 kuud vangistust. Mõistetavast 3 aasta 11 kuu pikkusest vangistusest arvata maha G.M-i poolt Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 18.aprilli 2012.a otsuse ja 22.märtsi 2013.a määruse järgi ärakantud karistusaeg, s.o 5 kuud 11 päeva vangistust (10.veebruar-08.juuni 2012.a ja 22.märts-02.mai 2013.a) ning alates 22.märtsist 2013.a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust. G.P-le taotleb prokurör kohtus

§ 200

lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 aastat vangistust ja

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista süüdistatav G.P-le lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 73

alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui G.P 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.M tuleb süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

G.P tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on №kia Express Music 5800 IMEI koodiga 353205/03/519523/7, mis on kohtueelses menetluses seaduslikule omanikule tagastatud. Tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks on esitanud kannatanu M.V. summas 6800 eesti krooni (s.o 434.60 eurot). KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud G.P poolt kannatanu M.V. vargusega varalise kahju tekitamine. Samuti on tõendatud G.P süü kannatanule varalise kahju tekitamisest ning et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna varalise kahju tekitas G.P kannatanule ühiselt koos Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.jaanuari 2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11005 süüdi tunnistatud Marko Sermatiga, kellelt on kannatanu tsiviilhagi juba kohtuotsusega välja mõistetud, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi G.P-lt välja mõista solidaarselt koos Marko Sermatiga. Menetluskuludena kuulub G.M-ilt ja G.P-lt mõlemalt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulu, postikulu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kuna G.M-i puhul on tegemist veel alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal Helje G.M. Arvestades süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suurust, neil töökoha puudumist, asjaolu, et G.M-i puhul on tegemist alaealisega, kes kannab hetkel vangistust, mis jätkub ka käesoleva otsuse alusel ning et G.P tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel asuda tasuma ka kannatanu tsiviilhagi, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavatele (G.M-i puhul ka tema seaduslikule esindajale) pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.M aastat vangistust.

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)

§ 65

lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust G.M-ile Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 18.aprilli 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-3681 mõistetud karistuse, s.o üheteistkümne

(11)kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kolm
(3)aastat üksteist
(11)kuud vangistust. Mõistetud kolme
(3)aasta üheteistkümne
(11)kuu pikkusest vangistusest arvata maha G.M-i poolt Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 18.aprilli 2012.a otsuse ja 22.märtsi 2013.a määruse järgi ärakantud karistusaeg, s.o viis
(5)kuud üksteist
(11)päeva vangistust (10.veebruar - 08.juuni 2012.a ja 22.märts - 02.mai 2013.a) ning G.M-ile alates 22.märtsist 2013.a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kolm
(3)aastat viis
(5)kuud üheksateist
(19)päeva vangistust. Süüdi tunnistada G.P

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks üheksa

(9)kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.P

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks G.P-le kolm

(3)aastat vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.P ei pane kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakata G.P kuulutamisest.

katseaega arvestama alates kohtuotsuse VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.P-lt solidaarselt koos Marko Sermatiga (süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.jaanuari 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-11-11005) kannatanu M.V.aht (IK XXX, arveldusarve XXX SEB Pank) kasuks tsiviilhagi nelisada kolmkümmend neli

(434)eurot 60 senti. Asitõend – №kia Express Music 5800 IMEI koodiga 353205/03/519523/7 – mis on tagastatud seaduslikule omanikule vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista G.M-ilt või temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Helje G.M-ilt (IK 47405146542, elukoht: Põlvamaa, Põlva vald, Mammaste küla, Keldrikaela tee 11-1) riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada
(400)eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti, postikulu kaheksa
(8)eurot 28 senti ja kaitsjatasu kakssada
(200)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ülejäänud menetluskuludest jätta riigi kanda. Määrata, et G.M või tema seaduslikul esindajal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. KrMS § 180 alusel välja mõista G.P-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada
(400)eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti, postikulu kaheksa
(8)eurot 28 senti ja kaitsjatasu kakssada nelikümmend
(240)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ülejäänud menetluskuludest jätta riigi kanda. Määrata, et G.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata selgituses kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.