, § 121, § 122, § 274 lg 1, § 275, järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav M.L Elukoht xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: - 10.10.1997.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta; - 30.09.2004.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi
alusel tingimisi vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat; - 29.04.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi vangistusega 10 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 7 kuud 3 päeva,
T õkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada M.L süüdi
Tunnistada M.L süüdi
1 1-11-9661 Tunnistada M.L süüdi
Tunnistada M.L süüdi
Tunnistada M.L süüdi
Vastavalt
lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista M.L-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.L vangistusega 1 ( üks) aasta. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.09.2010.a kuni 13.09.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva, alates 30.09.2010.a kuni 02.10.2010.a, s.o 3 (kolm) päeva alates 15.02.2011.a kuni 16.02.2011.a, s.o 2 (kaks) päeva, kokku 7 (seitse) päeva , ja mõista M.L-ile lõplikult ärakandmisele 11 ( üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm ) päeva vangistust. K arS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.04.2008 .a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust) ning mõista M.L-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist ) päeva vangistust. Karistusaeg arvestada alates 31.01.2012.a. M.L-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Asitõendid - kokkupandav nuga ja noatasku -hävitada kohtuotsuse jõustumisel. M õista M.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis ) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolteeluurimisel osutatud õigusabi eest 900 (üheksasada) krooni ehk 57 (vii skümmend seitse) eurot ja 52 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjali dest koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot ja 35 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 25.01.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 ( ükssada viisteist) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata M.L-ile menetluskulude summas 674,60 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 56 (viiskümmend kuus) eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „ M.L, kriminaalasja nr 1-11-9661, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-11-9661 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. veebruarist 2012.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Kohus tuvastas M.L süüdistatakse selles, et tema 11.09.2010.a kella 21.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx. sisse käigu juures, lõi D O , kes väljendas rahulolematust tema ebaadekvaatse käitumise pärast, mitu korda rusikaga vastu nägu ja keha, tekitades füüsilist valu ja pea põrutuse. Oma tahtliku tegevusega pani M. L toime kehalise väärkohtlemise, s.t
Samuti tema 11.09.2010.a kella 21.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx. sissekäigus ähvardas kehavigastuste tekitamisega J T, pannes noa kannatanu kõri juurde ja arvestades M.L-i eelnevat agressiivset käitumist, oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist. Oma tahtliku tegevusega pani M.L toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.t
Samuti tema 02.05.2010.a kella 02.00 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis xxx korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis lõi jalaga vastu selga oma elukaaslast Y K, millega tekitas füüsilist valu ja neeru vigastuse, mille tõttu kannatanu oli hospitaliseeritud; Samuti tema 16.07.2010.a kella 02.00 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis enda elukaaslase Y K, lõi kannatanut rusikaga vastu pead ja seejärel jalaga vastu paremat jalga, seejärel 16.07.2010.a kella 16.30 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis lõi kannatanut Y K rusikaga vastu nägu ning paiskas ta põrandale, millega tekitas füüsilist valu, rindkere põrutuse, reiepõrutuse, huule ja suuõõne põrutuse; Samuti tema 30.09.2010.a kella 00.10 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, isiklikke suhete pinnal tekkinud tülis enda elukaaslase Y K, viskas tema pihta metallvõtmete kimbu, mis tabas kannatanut pähe, seejärel haaras pluusist kinni, tõmbas voodist maha ja seejärel jõuga lükkas voodisse, mille tulemusel kannatanu lõi ära vasaku jala. Oma tegevusega tekitas M.L kannatanule füüsilist valu; Samuti tema 13.02.2011.a kella 20.00 – 21.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis jõuga haaras kätega oma elukaaslasel Y K rinnul riietest kinni ja tõukas teda diivanile, mille tõttu K lõi end peaga vastu diivani puitkäetuge, oma tegevusega M.L tekitas kannatanule füüsilist valu ning hematoomi peas. Oma tahtlike tegudega pani M.L toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, s.t.
Samuti tema 30.09.2010.a kella 00.30 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, ei reageerinud kutsele saabunud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna konstaabli M P ko rraldusele lõpetada õigusvastane tegevus ja solvas teda seoses tema ametikohustuste täitmisega ebatsensuursete sõnadega (loetelu on toodud süüdistusakti lisas - kinnises ümbrikus), mis 3 1-11-9661 alandavad inimese au ja väärikust. Oma tahtliku tegevusega pani M.L toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.t
Samuti tema 30.09.2010.a kella 00.30 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, osutas vastupanu kutsele saabunud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna konstaablile M P, kui too hakkas M.L-ile käeraudu panema ja lõi kannatanut jalaga vastu vasaku t jalga, tekitades M P füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani M.L toime võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.t
ettenähtud Kohtualusena ülekuulatud M.L andis ütlusi, et süüdistusakt on arusaadav, tunnistab end süüdi täielikult ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Kohtualuse süüd kinnitatakse tõenditega: Kannatanu N T ütlused (k. I, tl. 1 – 4), et 11.09.2010.a kella 21.00 paiku noormees, viibides alkoholijoobes xxx. trepikoja juure s, lõi D O , kes väljendas rahulolematust tema ebaadekvaatse käitumise pärast, mitu korda rusikaga vastu nägu ja keha, tekitades füüsilist valu ja pea põrutuse. Üks mees ähvardas kehavigastuste tekitamisega J T, pannes noa kannatanu kõri juurde ja kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kannatanu J T ütlused (k. I, tl. 6 –9) , et noormees noaga 11.09.2010.a kella 21.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx trepikoja juures, lõi D O mitu korda rusikaga vastu nägu ja keha. №aga noormees haaras tagant J ümber kaela parema käega, milles oli nuga, pani noa J kõri juurde ja karjus D : „Tule siia või muidu lõikan sinu naist noaga“. Kannatanu D O ütlused (k. I, tl. 11 – 13) , et ta läks koju 11.09.2010.a kella 21.00 paiku koos elukaaslase J T ja tema ema N T . Trepikoja välisukse juures seisid kolm meest, kõik olid purjus. Nad hakkasid solvama ja esitama pretensioone Juliale ja ämmale. Kehavigastuse tekitamine toimus maja trepikoja esimesel korrusel. Teda peksti väga kõvasti, ta kaotas löökide tõttu teadvuse. Kannatanu Y K ütlused (k. I, tl. 65 –68, k. II, tl. 1 – 5, 23 – 26, 28 - 30) , et M.L 02.05.2010.a kella 02.00 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis xxx korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis lõi jalaga vastu selga. Samuti tema 16.07.2010.a kella 02.00 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis, lõi rusikaga vastu pead ja seejärel jalaga vastu paremat jalga, seejärel 16.07.2010.a kella 16.30 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal lõi rusikaga vastu nägu ning paiskas ta põrandale, millega tekitas füüsilist valu, rindkere põrutuse, reiepõrutuse, huule ja suuõõne põrutuse. Samuti tema 30.09.2010.a kella 00.10 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, isiklikke suhete pinnal, viskas tema pihta metallvõtmete kimbu, mis tabas kannatanut pähe, seejärel haaras pluusist kinni, tõmbas voodist maha ja seejärel jõuga lükkas voodisse, mille tulemusel kannatanu lõi ära vasaku jala. Samuti tema 13.02.2011.a kella 20.00 – 21.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis jõuga haaras kätega Y K rinnust kinni ja tõukas teda diivanile, mille tõttu K lõi end peaga vastu diivani puitkäetuge, M.L tekitas kannatanule füüsilist valu ning hematoomi peas. Kannatanu M P ütlused (k. I, tl. 71 –73) , et 30.09.2010.a kella 00.10 paiku xxx asuvas korteris J K teatas, et tema elukaaslane kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, viskas teda taburetiga, pärast seda võttis ta sülle ja viskas vastu põrandat, tekitas talle kehavigastusi. J K lonkas ja oli näha, et talle on tekitatud tugevat füüsilist valu. M.L ei reageerinud kutsele saabunud Ida Prefektuuri korrakait sebüroo Narva politseijaoskonna konstaabli M P ko rraldusele lõpetada 4 1-11-9661 õigusvastane tegevus ja solvas teda seoses tema ametikohustuste täitmisega ebatsensuursete sõnadega, mis alandavad inimese au ja väärikust. M.L osutas vastupanu kutsele saabunud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna konstaablile M P, kui too hakkas M.L-i käsi raudu panema ja lõi kannatanut jalaga vastu vasakut jalga, tekitades M P füüsilist valu. SA Narva Haigla tõend (k. I, tl. 17, k. II, tl. 10, 34), D O pöördus 12.09.2010.a. haiglasse arstiabi saamiseks, vägivaldne trauma ; J K pöördus 16.07.2010.a. haiglasse arstiabi saamiseks, vägivaldne trauma, elukaaslase poolt läbipekstud, diagnoos - rindkere põrutus, reiepõrutus, huule ja suuõõne põr utus; J K pöördus 02.05.2010.a. haiglasse arstiabi saamiseks, vägivaldne trauma, diagnoos – neeru vigastus. Kiirabikaart 3317 (k. I, tl. 70), J K oli elukaaslase poolt läbipekstud. Patsiendikaart 11197 (k. I, tl. 75), M P vägivaldne trauma. pöördus 30.09.2010.a. haiglasse arstiabi saamiseks, Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (k. I, tl. 18 – 23), vaatluse objektiks on parempoolne äärmine trepikoda asukohaga xxx. Välistrepil avastati erinevatest kohtadest pruunikaspunaseid veresarnaseid plekke ja kokkupandav beeži käepidemega nuga. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid (k. I, tl. 24 – 27), vaatluse objektiks on noatasku. Tunnistaja S B ütlused (k. I, tl. 28 –31), et 11.09.2010.a. kella 21.00 paiku oli koos G P ja M.L-iga aadressil xxx, palus G ja M.L jääda alla trepikoja juurde, ise läks oma koju 4ndale korrusele, mingit konflikti ei näinud. Tunnistaja G P ütlused (k. I, tl. 49 –51) , et 11.09.2010.a. kella 21.00 paiku oli koos S B ja M.L-iga aadressil xxx. Nad hakkasid õlut jooma. Kell oli umbes 22.00 paiku, kui trepikoja juurde tuli perekond - kaks naisterahvast ja noormees. M.L-i ja noormehe vahel toimus mingi konflikt. Nende vahel algas kaklus. Kellegi käes ta nuga ei näinud, kuid M.L-i käsi oli verine. Tunnistaja V R ütlused (k. I, tl. 76 –79) , 30.09.2010.a kella 00.10 paiku xxx asuvas korteris J K teatas, et tema elukaaslane kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, viskas teda taburetiga, pärast seda võttis sülle ja viskas vastu põrandat, tekitas talle kehavigastusi. J K lonkas ja oli näha, et talle on tekitatud tugevat füüsilist valu. M.L ei reageerinud kutsele saabunud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseija oskonna konstaabli M P korraldusele lõpetada õigusvastane tegevus ja solvas teda seoses tema ametikohustuste täitmisega ebatsensuursete sõnadega, mis alandavad inimese au ja väärikust. M.L osutas vastupanu kutsele saabunud Ida Prefektuuri k orrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna konstaablile M P, kui too hakkas M.L-i käsi raudu panema ja lõi kannatanut jalaga vastu vasakut jalga, tekitades M P füüsilist valu. Tunnistaja L K ütlused (k. II, tl. 55 – 58) , et 2010.a. mai alguses temale helistas tütar J K ja teatas, et tema elukaaslane M.L oli jälle purjus järjekordselt peksis teda. 14.02.2011.a. päeval tema juurde tuli tütar J koos poja N ja ütles, et purjus M.L jälle peksis teda. Tunnistaja N D ütlused (k. II, tl. 60 – 62) , et 2010.a. juuli keskpaigas oli kodus oma pojaga /M.L/ . Päeval tuli J . Poja ja J vahel toimus vestlus kõrgendatud toonil. Aleksandr hakkas J ebatsensuursel viisil korterist välja ajama. Vastastamise protokoll (k. I, tl. 35 – 37, 39 – 41, 43 - 45) , D O ütles, et noormees, kes oli noaga, 5 1-11-9661 peksis teda. Kuid kas teine mees peksis või lahutas neid, selgitada ei oska, kuna oli täielik segadus. M.L-i joobeseisundi kontrollimise protokoll (k. I, tl. 53, 82, k. II, tl. 11), et ta oli 11.09.2010, 30.09.2010, 14.02.2011.a joobeseisundis. Kahtlustatava M.L-i enda ütlused (k. I, tl. 58 – 60, 89 – 93, k. II, tl. 17 – 19, 35 - 38), et ta tunnistas oma süüd osaliselt : 11.09.2010.a. õhtul oli konflikt noormehega ja kaklus, kuid temal polnud mingit nuga ; 30.09.2010.a kella 00.10 paiku xxx asuvas korteris riivas politseinikku jalaga, kuid mitte tahtlikult, ta ei tahtnud sihilikult talle füüsilist valu tekitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualu ne M.L väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et M.L-i süü on täielikult tõendatud ja tema teod on
Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute N T , J T , D O , M P , J K ja tunnistajate S B , G P , V R , L K , N D ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, mitte vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kahtlustatav M.L tunnistas oma süüd täielikult, 15.02.2011.a. ja 12.09.2010.a. ülekuulamise käigus andis ütlusi, kahetses tehtut. Kohus leiab, et kohtualune M.L tuleb süüdi tunnistada
Kannatanu D O andis ütlusi, et kolm meest hakkasid solvama ja esitama pretensioone. Kehavigastuse tekitamine toimus maja trepikoja esimesel korrusel /xxx /. Teda peksti väga kõvasti, D kaotas löökide tõttu teadvuse. J T ja tema ema N T andsid analoogseid ütlusi. Tunnistaja G P ütles, et 11.09.2010.a. kella 21.00 paiku oli koos S B ja M.L-iga aadressil xxx. Nad hakkasid õlut jooma. Kell oli umbes 22.00 paiku, kui trepikoja juurde tuli perekond - kaks naisterahvast ja noormees. M.L-i ja noormehe vahel toimus mingi konflikt. Nende vahel algas kaklus. Vastastamise protokolli kohaselt, D O ütles, et noormees, kelle käes oli nuga, peksis teda. Tunnistaja G P nägi, et M.L-i käsi oli verine. SA Narva Haigla tõendi kohaselt pöördus D O 12.09.2010.a. haiglasse arstiab i saamiseks, tal oli vägivaldne trauma. Kohus leiab ka, et kohtualune M.L tuleb süüdi tunnistada
järgi, kuna oma tahtlike tegudega pani M.L toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu J T andis ütlusi, et noormees noaga 11.09.2010.a kella 21.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx . sissekäigu juures, haaras tagant J ümber kaela parema käega, milles oli nuga, pani noa J kõri juurde ja karjus D : „Tule siia või muidu lõikan sinu naist noaga“. N T andis ütlusi, et noormees ähvardas J T kehavigastuste tekitamisega, pannes noa kannatanu kõri juurde ja kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt, vaatluse objektiks on parempoolne äärmine trepikoda asukohaga xxx. Välistrepil avastati erinevatest kohtadest pruunikaspunaseid veresarnaseid plekke ja kokkupandav beeži käepidemega nuga. Asitõendi vaatlusprotokolli järgi, vaatluse objektiks on noatasku. Tunnistaja S B ütles, et tõepoolest, 11.09.2010.a. kella 21.00 paiku oli koos G P ja M.L-iga aadressil xxx trepikoja juures. 6 1-11-9661 Kohus leiab ka, et kohtualune M.L tuleb süüdi tunnistada
järgi, kuna oma tahtlike tegudega pani M.L toime järjepideva kehalise väärkohtlemise. Kannatanu Y K andis ütlusi, et M.L 02.05.2010.a kella 02.00 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis xxx lõi teda jalaga vastu selga. Samuti tema 16.07.2010.a kella 02.00 paiku, viibides ka alkoholijoobe seisundis xxx asuvas korteris lõi teda rusikaga vastu pead ja seejärel jalaga vastu paremat jalga, seejärel 16.07.2010.a kella 16.30 paiku xxx asuvas korteris, lõi rusikaga vastu nägu ning paiskas ta põrandale, millega tekitas füüsilist valu, rindkere põrutuse, reiepõrutuse, huule ja suuõõne põrutuse. Samuti tema 30.09.2010.a kella 00.10 paiku xxx asuvas korteris, viskas tema pihta metallvõtmete kimbu, mis tabas pähe, seejärel haaras pluusist kinni, tõmbas voodist maha ja seejärel lükkas jõuga voodisse, mille tulemusel lõi ära vasaku jala. Samuti tema 13.02.2011.a kella 20.00 – 21.00 paiku xxx jõuga haaras kätega K rinnust kinni ja tõukas teda diivanile, mille tõttu K lõi end peaga vastu diivani puitkäetuge. Kiirabikaardi järgi, J K oli 30.09.2010.a elukaaslase poolt läbipekstud. Tunnistaja L K ütles, et 2010.a. mai alguses helistas temale tütar J K ja teatas, et tema elukaaslane M.L oli jälle purjus ja järjekordselt peksis teda. 14.02.2011.a. päeval tema juurde tuli tütar koos poja N ja ütles, et purjus M.L jälle peksis teda. Tunnistaja N D ütles, et 2010.a. juuli keskpaigas oli kodus oma pojaga /M.L/. Päeval tuli J . Poja ja J vahel toimus vestlus kõrgendatud toonil. Aleksandr hakkas J ebatsensuursel viisil korterist välja ajama. O ma tegudega M.L tekitas kannatanule füüsilist valu ning hematoomi peas. Joobeseisundi kontrollimise käigus M.L oli 11.09.2010, 14.02.2011 joobeseisundis. Kohus leiab samuti, et kohtualune M.L tuleb
järgi süüdi tunnistada, kuna oma tahtlike tegudega pani M.L toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 30.09.2010.a kella 00.30 paiku, M.L , viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, ei reageerinud kutsele saabunud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna konstaabli M P ko rraldusele lõpetada õigusvastane tegevus ja solvas teda seoses tema ametikohustuste täitmisega ebatsensuursete sõnadega, mis alandavad inimese au ja väärikust. Kannatanu M P ja tunnistaja V R andis selle kohta ütlusi. Kohus leiab samuti, et kohtualune M.L tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi, kuna oma tahtlike tegudega pani M.L toime võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu M P andis ütlusi, et 30.09.2010.a kella 00.30 paiku, M.L viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, osutas vastupanu konstaablile, kui too hakkas M.L-i käsi raudu panema ja lõi teda jalaga vastu vasakut jalga, tekitades füüsilist valu. Tunnistaja V R andis analoogseid ütlusi ja Patsiendikaardi 11197 kohaselt, M P pöördus 30.09.2010.a. haiglasse arstiabi saamiseks, tal oli vägivaldne trauma. Joobeseisundi kontrollimise käigus oli M.L 30.09.2010 joobeseisundis. Nii eeluurimisel kui ka kohtus kahetses M.L toimepandut. Ta ütles, et tõepoolest, 11.09.2010.a. õhtul toimus noormehega konflikt ja kaklus; 30.09.2010.a kella 00.10 paiku xxx asuvas korteris riivas politseinikku jalaga. Kohtul puudub alus mitte usaldada M.L-i ütlusi, kuna need on kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav M.L otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. 7 1-11-9661 Karistuse mõistmisel arvestab kohus
juhindudes süüdistava süü astet – teise astme kuritegu, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.L-i süüd raskendavaid a sjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. M.L on varem kohtulikult karistatud, tal on kustutamata karistus, t eda oli karistatud ka vangistusega. M.L pani toime mitu episoodi. Kuna M.L on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, siis igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine on tema suhtes välistatud. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et M.L-i suh tes on otstarbekas kohaldada reaalne vangistus.
lg 2, § 76 lg 6 alusel tuleb M.L-ile käesoleva otsusega mõistetud karistus liita Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.04.2008.a kohtuotsu se alusel mõistetud karistusega.
lg 6 alusel, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Galina Jasnjuk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.