Obsah (7)

§ 199§ 202§ 424§ 118§ 73§ 68§ 74

Kriminaalasi nr. 1-09-6568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2010.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Aime Ivanson Anne Jeed

§ 199lg 2 p.

4,5,

§ 202

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi katseajaga 2 a 6 k, elukoht XXX, ei tööta D.L, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 03.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

järgi rahalise karistusega 10 000 krooni, elukoht XXX, U OÜ juhatuse esimees Süüdistus N.P –

§ 118

p. 2 E.F -

§ 118

p. 2 D.L -

§ 118

p. 2 Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista N.P

§ 118

p. 2 järgi ja karistada vangistusega 5 aastat.

§ 73

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud. Vangistusest 4 aastat ja 8 kuud mitte pöörata täitmisele, kui N.P ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistusaeg 26.06.2008.a.

– 27.06.2008.a., s.o. 2 päeva vangistust ja koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 3 kuud 28 päeva. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta N.P suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Süüdi mõista E.F

§ 118

p. 2 järgi ja karistada vangistusega 5 aastat.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistusaeg 30.06.2008.a.

– 02.07.2008.a., s.o. 3 päeva vangistust. Kandmisele kuulub vangistus 4 aastat 11 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta E.F suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Süüdi mõista D.L

§ 118

p. 2 järgi ja karistada vangistusega 5 aastat.

§ 73

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud. Vangistusest 4 aastat ja 8 kuud mitte pöörata täitmisele, kui D.L ei pane 5aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistusaeg 30.06.2008.a.

– 02.07.2008.a., s.o. 3 päeva vangistust ja koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 3 kuud 27 päeva. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta D.L-i suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista N.P-lt riigituludesse: -sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, -1/3 ekspertiisi maksumusest – 958.30 krooni Välja mõista E.F-ilt riigituludesse: -sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, -1/3 ekspertiisi maksumusest – 958.30 krooni Välja mõista D.L-ilt riigituludesse: -sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, -1/3 ekspertiisi maksumusest – 958.30 krooni 2 Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja kohtunumber 1-09-6568 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS N.P süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes kooskõlastatult ja ühiselt koos E.F ja D.L-iga , olles eelnevalt telefoni teel RS kokkusaamise kokku leppinud ja võttes valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil kokkusaamisele kaasa puidust kaikad, saabus koos E.F ja D.L-iga ühiselt autoga 08.06.2008.a. kella 22.40 paiku Tallinnas Vabriku tänav maja nr 39 juurde ja kui RS kokkusaamiseks auto juurde jõudis, väljus autost esimesena E.F , kes ilma sõnagi lausumata hakkas RS kaikaga peksma vastu pead, käsi ja jalgu. Samal ajal väljusid autost N.P ja D.L , kes ühinesid RSpeksmisega, kusjuures N.P ja E.F peksid kannatanut puidust kaigastega vastu pead ning D.L lõi peksmise käigus maha kukkunud ning ennast löökide eest kätega varjata püüdnud kannatanule kaikaga vastu jalgu kuni peksmisele sattus peale sündmuskohalt juhuslikult mööda jalutanud naisterahvas, keda märgates N.P , E.F ja D.L peksmise lõpetasid ning autoga sündmuskohalt põgenesid. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt tuvastati RS peksmise tulemusel vasaku kiiruluu impressioonmurd peaajupõrutuse ning põrutushaavadega pea piirkonnas; parema jala kerghalvatus; rindkere ja vasaku küünarliigese põrutus; põrutushaavad vasakul säärel ja vasakul küünarnukil; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel ning jäsemetel. Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi käigus tuvastati, et RS on 08.06.2008.a. peksmise tagajärjel saadud aju-kolju trauma püsitagajärjena jäänud parema alajäseme funktsioonihäire neuroloogilise defitsiidiga (alajäseme kerghalvatus), mille puhul on kohtumeditsiiniliselt tegemist raske kehalise haigusega. Seega pani N.P oma tegevusega toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud raske kehaline haigus, s.o.

§ 118p. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.F süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes kooskõlastatult ja ühiselt koos N.P ja D.L-iga , olles eelnevalt telefoni teel RS kokkusaamise kokku leppinud ja võttes valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil kokkusaamisele kaasa puidust kaikad, saabus koos E.F ja D.L-iga ühiselt autoga 08.06.2008.a. kella 22.40 paiku Tallinnas Vabriku tänav maja nr 39 juurde ja kui RSkokkusaamiseks auto juurde jõudis, väljus autost esimesena E.F, kes ilma sõnagi lausumata hakkas RS kaikaga peksma vastu pead, käsi ja jalgu. Samal ajal väljusid autost N.P ja D.L , kes ühinesid RS peksmisega, kusjuures N.P ja E.F peksid kannatanut puidust kaigastega vastu pead ning D.L lõi peksmise käigus maha kukkunud ning ennast löökide eest kätega varjata püüdnud kannatanule kaikaga vastu jalgu kuni peksmisele sattus peale sündmuskohalt juhuslikult mööda 3 jalutanud naisterahvas, keda märgates N.P, E.F ja D.L peksmise lõpetasid ning autoga sündmuskohalt põgenesid. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt tuvastati RS peksmise tulemusel vasaku kiiruluu impressioonmurd peaajupõrutuse ning põrutushaavadega pea piirkonnas; parema jala kerghalvatus; rindkere ja vasaku küünarliigese põrutus; põrutushaavad vasakul säärel ja vasakul küünarnukil; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel ning jäsemetel. Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi käigus tuvastati, et RSon 08.06.2008.a. peksmise tagajärjel saadud aju-kolju trauma püsitagajärjena jäänud parema alajäseme funktsioonihäire neuroloogilise defitsiidiga (alajäseme kerghalvatus), mille puhul on kohtumeditsiiniliselt tegemist raske kehalise haigusega. Seega pani E.F oma tegevusega toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud raske kehaline haigus, s.o.

§ 118p. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.L süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes kooskõlastatult ja ühiselt koos E.F ja N.P-ga, olles eelnevalt telefoni teel RS kokkusaamise kokku leppinud ja võttes valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil kokkusaamisele kaasa puidust kaikad, saabus koos E.F ja D.L-iga ühiselt autoga 08.06.2008.a. kella 22.40 paiku Tallinnas Vabriku tänav maja nr 39 juurde ja kui RSkokkusaamiseks auto juurde jõudis, väljus autost esimesena E.F, kes ilma sõnagi lausumata hakkas RS kaikaga peksma vastu pead, käsi ja jalgu. Samal ajal väljusid autost N.P ja D.L, kes ühinesid RSpeksmisega, kusjuures N.P ja E.F peksid kannatanut puidust kaigastega vastu pead ning D.L lõi peksmise käigus maha kukkunud ning ennast löökide eest kätega varjata püüdnud kannatanule kaikaga vastu jalgu kuni peksmisele sattus peale sündmuskohalt juhuslikult mööda jalutanud naisterahvas, keda märgates N.P, E.F ja D.L peksmise lõpetasid ning autoga sündmuskohalt põgenesid. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt tuvastati RS peksmise tulemusel vasaku kiiruluu impressioonmurd peaajupõrutuse ning põrutushaavadega pea piirkonnas; parema jala kerghalvatus; rindkere ja vasaku küünarliigese põrutus; põrutushaavad vasakul säärel ja vasakul küünarnukil; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel ning jäsemetel. Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi käigus tuvastati, et RSon 08.06.2008.a. peksmise tagajärjel saadud aju-kolju trauma püsitagajärjena jäänud parema alajäseme funktsioonihäire neuroloogilise defitsiidiga (alajäseme kerghalvatus), mille puhul on kohtumeditsiiniliselt tegemist raske kehalise haigusega. Seega pani D.L oma tegevusega toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud raske kehaline haigus, s.o.

§ 118p. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatavad ei tunnistanud end süüdi neile esitatud süüdistuses. Nende ühise versiooni kohaselt said nad 8.juuni 2008.a. õhtul kolmekesi kokku firma Urgento OÜ territooriumil, et arutada E.F poolt tõstatatud probleemi seoses tema naisele ja temale RS poolt tehtud ähvardavate telefonikõnedega ja D.L-i poolt tõstatatud probleemi seoses nende töötaja Oleg Jegorovi tööle ilmumise võimatusega, kuna ta olevat läbi pekstud. Kokkusaamisel N.P ja E.F egid ettepaneku pöörduda avaldusega politseisse, kuid D.L oli vastu ja soovitas RS vestelda. Leppinud RS kokkusaamise kokku sõideti esmalt Balti jaama juurde, aga kuna teda seal ei olnud, sõideti Vabriku tänavale maja juurde, kus kannatanu elas. Kui RS nende auto juurde ilmus, oli tal metallist toru käes, ta vehkis sellega, oli väga agressiivne, sõimas ja ähvardas neid. Nad püüdsid teda rahustada, kuid tulutult. Siis ütles D.L, et nad helistavad politseisse ja tegi nagu helistaks, kuigi tegelikult ei helistanud. Lõpuks istusid nad autosse ja sõitsid ära. 4 Seega eitasid kõik kolm süüdistatavat RS peksmist. RS peksmine 8.06.2008.a. on tõendatud tema enda, tema elukaaslase LS, tunnistaja TVütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise kohaselt toimetati 08.06.2008.a. kell 23:26 haiglasse RS, kellel diagnoositi rindkere põrutus, koljuluude murd, ajuvapustus ja vasaku küünarliigese põrutus ning märgitud oli, et vigastused tekitati peksmisega. Kannatanu kehavigastused on fikseeritud ka eksperdiarvamuses isiku ekspertiisiaktis nr.

1. Eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati kannatanul 08.06.2008.a. vasaku kiiruluu impressioonmurd peaajupõrutuse ja põrutushaavadega pea piirkonnas, parema jala kerghalvatus, rindkere ja vasaku küünarliigese põrutus, põrutushaavad vasakul säärel ja vasakul küünarnukil, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel ning jäsemetel. Need kehavigastused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Politseitöötaja, tunnistajana üle kuulatud TV ütluste kohaselt saabus ta 08.06.2008.a. õhtul väljakutsele Vabriku tänavale. Kohale jõudis 10 minuti jooksul. Sündmuskohal lamas maas üks meesterahvas, kellel oli veritsev peahaav ja kes oli küll teadvusel, kuid ise püsti tõusta ei suutnud ja kiirabiautosse tuli teda samuti aidata. Maas mehe läheduses oli vereloik. Meesterahva juurde jooksis naisterahvas, kes oli aknast näinud, kuidas meest löödi raudtoruga, kuid sellist toru umbes 50 meetri raadiuses näha ei olnud. Tunnistajana üle kuulatud LS ütlustega on tõendatud, et 08.juuni 2008.a. õhtul helistasid RS E.F ja D.L ning kutsusid ta välja. Räägiti kõrgendatud toonidel. Kui RS väljus, hakkas ta teda aknast jälgima ja pidevalt helistas talle, sest oli mures ja tahtis sündmustega kursis olla. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta nägi aknast koolimaja aia juurde sõitvat tumedat BMW-d ning autost välja hüppamas kolme meesterahvast, kes hakkasid RS peksma kaigastega ning kui ta kukkus, peksti edasi vastu pead, vastu jalgu ja vastu kõhtu. Kõik toimus väga kiiresti. Kui ta trepikojast õue jooksis, sõitis auto juba minema. Peksmine lõpetati tema karjumise peale aknast ning samuti ühe võõra naisterahva ilmumise peale. Kannatanu RRütlused tõendavad samuti tema peksmist 08.juuni 2008.a. õhtul Vabriku tänaval. Peksmisele eelnes E.F kõne, kes määras kohtumise Balti jaama juurde. Teel Balti jaama helistas D.L ning teatas, et kohtumispaik on muutunud ja käskis tagasi oma maja juurde minna. Ta keeras ringi ja suundus tagasi. Auto juurde jõudes viskusid süüdistatavad autost välja ja hakkasid teda peksma puukaigastega. E.F ja N.P lõid talle kaikaga vastu pead ja keha, D.L kaikaga vastu jalgu. Lööke tuli vahetpidamata ja kui ta maha kukkus jätkati löömist. Peksmine toimus nii kaua, kuni möödus üks naine, kes nägi peksmist pealt. Siis sõitsid nad ära. Seega on loetletud tõenditega RS peksmine 08.06.2008.a. õhtul Tallinnas Vabriku tänaval leidnud tõendamist. Süüdistatavad tema peksmist eitasid, kuigi tunnistasid kannatanuga kohtumist samas paigas ja enam-vähem samal ajal. Süüdistatava N.P kaitsja leidis, et ainsaks tema kaitsealust süüstavaks tõendiks on kannatanu enda ütlused, kuid taotles nende tunnistamist ebausaldusväärseteks, sest ilmnes üks vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel. Nimelt ütles kannatanu kohtus, et teda lõi esimesena üks kolmest süüdistatavast, kuid kohtueelses menetluses ülekuulamisel on öelnud teisiti: „Auto juurde jõudes tulid autost välja Deniss, Vassili ja Svjatoslav. Nad tulid minu poole, kui samal ajal keegi lõi mulle selja tagant millegagi pea piirkonda, mille tagajärjel ma kukkusin“. Kaitsja leidis, et kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest tulenevalt ei olnud esimeseks lööjaks keegi süüdistatavatest. Kohus ei nõustu kaitsja sellise tõlgendusega. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest ei tulene, et kõik kolm süüdistatavat lähenesid talle eestpoolt ning et seetõttu ei saanud keegi nendest teda selja tagant lüüa. Ka kohtus kinnitas kannatanu, et Svjatoslav ja Vassili tulid tema 5 suunas vasakult, Deniss paremalt poolt ning et nad tulid joostes. Samuti täpsustas ta kohtus, et väljendi „keegi“ all mõtles ta ikka ühte süüdistatavatest. Seega ei ole kohtu arvates kannatanu ütlustes vastuolu ning puudub põhjus pidada tema ütlusi mitteusaldusväärseteks ja neid mitte tõendina arvestada. Just kannatanu ütlustega on tõendatud tema peksmine N.P , E.F ja D.L-i poolt. Kui kannatanu selja taga oleks olnud veel keegi neljas isik, kes väidetavalt andis esimese hoobi, oleksid süüdistatavad seda isikut pidanud nägema, kuid keegi süüdistatavatest sellise isiku olemasolust kohtus ei maininud. See aga oleks ju nende kaitseversiooni arvestades neile kasulik olnud. Järelikult kedagi tundmatut sündmuskohal RS selja taga ei olnud. E.F kaitsja püstitas hüpoteesi, et kannatanu sai ehk peksa enne süüdistatavatega kohtumist. Kohus ei soostu sellise versiooniga. Süüdistatavad ei maininud ka ise, et RSväljanägemine oleks meenutanud peksa saanud inimese oma. Lähtudes kannatanul fikseeritud vigastustest ja täiesti erapooletu tunnistaja TV ütlustest selle kohta, et RS ei suutnud isegi püsti tõusta ja iseseisvalt kiirabiautosse minna, ei oleks ta suutnud sellises seisundis liikuda ja süüdistatavate auto juurde minna. Seega on välistatud tema peksmine kellegi teise poolt enne süüdistatavatega kohtumist. Süüdistatavate ütlused kannatanu agressiivsuse ja metalltoruga ähvardamise kohta on ümber lükatud tunnistaja TV ütlustega, mille kohaselt vaatles ta peksmiskohta umbes 50 meetri raadiuses ja mingit metalltoru ei leidnud. Jälitusprotokolliga on tõendatud, et viimane kõne D.L-ilt RS tehti kell 22:
2. Sel ajal olid süüdistatavad juba sündmuskohal. Kell 22:38 helistas LS RS telefoninumbril, et teada saada, miks too tuleb maja poole tagasi, kui pidi minema Balti jaama. L.S trautmansi ütluste kohaselt, kui RS keeras ümber nurga ja jõudis teha paar sammu, hüppasidki tumedast BMW-st välja kolm meest ja hakkasid teda peksma. Jälitusprotokolli kohaselt kell 22:44 ( kõnesalvestise stenogrammil märgitud kellaajaks 22:41) tegi LS esimese kõne oma telefonilt politseisse. Tunnistaja ütluste kohaselt jooksis ta ise helistamise ajal trepist alla ja nägi õue jõudes sama auto lahkumist, millest olid varem väljunud tema elukaaslase peksjad. Jälitusprotokolli kohaselt kell 22:45 (kõnesalvestise stenogrammi kohaselt kell 22:44) helistas LS teist korda politseisse ja talle öeldi vastuseks, et patrull ja kiirabi juba sõidavad. Kogu see ajavahemik alates D.L-i viimasest kõnest RS kuni LS esimese telefonikõneni politseisse, kestis 8-11 minutit. See on äärmiselt lühike aeg, et selle jooksul veel kolm inimest saabuksid sinnasamasse kohta ja peksaksid kannatanu läbi. See ei ole eluliselt usutav ja on ka ebatõenäoline, et kaks kolmeliikmelist gruppi tahavad üheaegselt ja samas kohas RS kokku saada. Ka süüdistatavatest keegi ei öelnud kohtus, et oleksid näinud nende auto läheduses teisi tumeda autoga meesterahvaid Kuigi tunnistaja LS väitis, et puud varjasid osaliselt vaatevälja ning ta ei näinud peksjate nägusid, nägi ta ometi tumedat autot ja kolme meesterahvast autost väljumas ja tema elukaaslast kaigastega peksmas. Peksjate nimed ütles talle kannatanu. Nagu juba eelnevalt kohus tõdes, et kannatanu ütluste usaldusväärsuses tema peksmise asjaolude kohta ei ole alust kahelda, on tema ütlustega tõendamist leidnud, et teda peksid ja talle kehavigastusi tekitasid süüdistatavad N.P, E.F ja D.L. Kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste tõenditega, eriti tunnistaja LS ütlustega, jälitusprotokolliga ja LS telefonikõnede helisalvestusega ja helisalvestuse stenogrammidega. Isiku ekspertiisiakti nr. 188 arvamuses asus ekspert seisukohale, et kannatanu vigastused ei ole eluohtlikud ning paranevad 4 kuu piires. Teises 03.03.2009.a. läbiviidud täiendekspertiisi kohta koostatud ekspertiisiaktis nr. 8 antud arvamuse kohaselt on aga RS 08.06.2008.a. peksmise tagajärjel saadud aju-kolju trauma püsitagajärjena jäänud parema alajäseme funktsioonihäire neuroloogilise defitsiidiga (alajäseme kerghalvatus). Tervisekahjustus on otseselt seotud 08.06.2008.a. saadud traumaga, selle kestus on ületanud üle nelja kuud ja seega on tegemist raske kehalise haigusega. 6 E.F kaitsja ei nõustunud täiendava eksperdiarvamusega RS raske kehalise haiguse kohta, sest ekspertiisile ei esitatud ühtegi ravidokumenti peale nelja kuu möödumist väidetavast peksmisest. Tõepoolest RS pöördus enne täiendavat ekspertiisi viimati arsti poole 23.09.2008.a., s.o. ajal, mis mahub nelja kuu piiridesse. Sellegipoolest on eksperdiarvamus kohtu arvates kohtukõlbulik tõend. Riigikohtu seisukohalt tugineb ekspert arvamuse andmisel ka objektiivsetele uuringutele ja kliinilisele leiule. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei tehtud ekspertiisi ainult ravidokumentide alusel, vaid RS oli ise ka kohal. Kuna ekspertidel on meditsiiniline haridus, said nad vahetult uurida ja hinnata kannatanu tervislikku seisundit ja objektiivse uuringu ja kliinilise pildi alusel anda arvamuse tervisekahjustuse olemasolu ja selle raskuse kohta peale nelja kuu möödumist. Raske kehalise haiguse põhjustamise tõttu RS on kuriteo kvalifikatsioon

§ 118p. 2 järgi õige.

On olemas põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ja saabunud tagajärje, s.o. RSraske kehalise haiguse vahel. Arvestades seda, et süüdistatavad end peksmises ja sellest tulenevalt ka raske tervisekahjustuse põhjustamises süüdi ei tunnistanud, ei ole tõendatud nendepoolne kavatsetus peksmisega RS rasket tervisekahjustust tekitada. Kuritegu pandi toime subjektiivsete tunnuste poolest kaudse tahtlusega. Kannatanut peksti kaigastega kolme isiku poolt valimatult üle terve keha, sealhulgas ka pähe ja vastu jalgu. Sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel siiski alust eeldada ja võimalikuks pidada, et tema käitumine võib kaasa tuua tagajärjena raske tervisekahjustuse. Antud juhul suhtuti tagajärjesse ükskõikselt, s.t. süüdistatavad möönsid raske tervisekahjustuse tekkimist. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti kõigi kolme süüdistatava suhtes. Kõigil neil olid käes kaikad või puust kepid ja kõik nad lõid nendega kannatanut, kuni viimane maha kukkus ja peksid ka maas lamavat ja juba teadvuse kaotamise äärel olevat kannatanut. Karistuse mõistmine Süüdistatavad panid kolmekesi toime esimese astme kuriteo. Keegi neist kuriteo toimepanemist ei tunnistanud ega kahetsenud. Seetõttu puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus kuriteo toimepanemist isikute grupis. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks karistuse mõistmist miinimummääras. Kuna nad kõik võtsid võrdselt osa peksmisest, mõistab kohus neile ka ühepikkused karistused. N.P ei ole varem kriminaalkorras karistatud. D.L on küll karistatud, kuid hoopis teistlaadse kuriteo eest ja rahalise karistusega. Seega ei ole kohtu arvates nende suhtes karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik, et nad kogu vangistuse reaalselt ära kannaksid. Nende suhtes võib kohaldada nn. šokivangistust. Täielikult karistuse kandmise vabastamist ei pea kohus siiski põhjendatuks, arvestades kuriteo julmust – kannatanu peksti keppidega kolme inimese poolt veriseks ja liikumisvõimetuks. E.F on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud ja mõlemal korral vangistusega. See asjaolu välistab tema suhtes šokivangistuse kohaldamise, sest

§ 73

alusel tingimisi karistusest vabastamist ei saa kohaldada isikule, keda on varem vangistusega karistatud. Vahet ei ole, kas varasemad karistused kanti reaalselt või oli ta tingimisi vabastatud.

§ 74alusel, s.o.

käitumiskontrollile allutamisega tingimisi vabastamine ei ole aga

§ 118

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul võimalik, sest katseaja pikkus on sel juhul 18 kuust kuni kolme aastani, aga katseaeg ei tohi olla lühem vangistusest. Eeltoodu alusel tuleb E.F karistus reaalselt ära kanda. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, § 311-313. Kohtunik 7 Rahvakohtunikud 8