Väärteoasi nr 4-19-298 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-298 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Ka

§ 72

lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada F.S-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt 29.12.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2440,15,008632 määratud tasumata rahatrahv 100 eurot, s.o 25 trahviühikut , millele vastab 2 (kaks) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemiseks tuleb F.S olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee. Kohtumäärus tuleb kätte toimetada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, kohtutäitur Jane Rumjantsevale ja F.S-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 29.12.

1. a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuur väärteoasjas nr 2440,15,008632 F.S-ile liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 22.01.
2. a. 18.01.
3. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri avaldus F.S-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ja seega alustati tema suhtes täitemenetlust 03.03.
4. a. 18.10.
5. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Sellest ja juhindudes

§st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 23.01.

1. a kell 14.
2. F.S selgitas, et rahatrahv on tasumata, kuna ta ei tööta. Viimati töötas ta aastal
3. a. F.S ei ole ka töötuna arvel. F.S elab koos emaga, kes töötab kalafilee tehases. Ema aitab teda, lisaks saab vahel vallalt 100 eurot. F.S on valmis tegema üldkasulikku tööd. F.S on terviseprobleemid seoses seljaga, kuid need ei takista tal tööd tegemast. Ei saa tõsta raskeid asju. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et F.S-ile karistuseks mõistetud, kuid tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga ja asenduskaristusena kohaldatav arest omakorda asendada üldkasuliku tööga.

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 69lg 1 sätestab, et kohus võib aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. F.S-ile määrati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.12.2015. a otsusega rahatrahv summas 100 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata. F.S-i selgitustest lähtuvalt ei ole ta rahaliste vahendite puudumise tõttu rahatrahvi suutnud tasuda ja käesoleval ajal puuduvad tal samuti piisavad vahendid selleks, et rahatrahvi tasuda. Arvestades F.S-i võimalikke elatumisvahendeid, on ilmne, et käesoleval ajal puuduvad igasugused väljavaated rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et F.S puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.S ei ole võimeline talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ja see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. F.S on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Kuna F.S on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt

§-st 69 on võimalik arest asendada üldkasuliku 2 tööga. Kohus leiab, et kuna vabaduse võtmise alternatiiviks on üldkasuliku töö tegemine, tuleb inimesele anda võimalus kanda karistus lõplikult ära vabaduses, s.o tehes üldkasulikku tööd. F.S-ile määrati karistuseks rahatrahv kokku 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

§ 72lg 2 alusel vastab tasumata rahatrahvi suurusele 2 päeva aresti.

Nimetatud arestipäevad tuleb

§ 69lg 1 kohaselt asendada 5 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus määrab

§ 69

lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 2 nädalat käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohu s arvesse F.S-ile määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka asjaolu, et F.S ei tööta. Kohus selgitab, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel asendatakse see arestiga. Üldkasuliku töö tegemine toimub elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb F.S olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3